Kullakesed, ma ei pea Teid ju üldse könnideks
Nagu aru saate, ei kasutanud ma armees olles üldse mitte oma vesipead. Ikka vastupidi!
Kardetavasti vedisin ma seal raskusi rohkem, kui Teie oma metalli. Esimese kuu aja jooksul ei saanud magada muud moodi, kui selili ja käed pea all, sest kõõlused olid nii välja venitatud. Iga jumala päev tuli jõest tassida tonn vett 97 sammu kaugusele künasse. Ja see oli vaid nö päeva lõpetuseks.
Püüdsin emotikoni abil seda esimest kirja pisikese (küll nats torkava) naljana näidata...no ei olnud aru saada, misparata...palun ette, et te raisad mul järgmisel kokkusaamisel selle nalja pärast veel auto kumme tühjaks ei laseks.
Aga mägedes käige ära! See ei ole üldse kallis, aga uusi ja uskumatuid emotsioone on kapaga.
Muideks, olen teinud seal käimistest ka paar filmikest. (Isekõrvetatud DVD)
Kui keegi tahab näha, siis võtke privas ühendust. Üle aia seal just ei ronita, aga muidu on piina ja ahastust ja alandust, et silmad säravad!.
Lugesin veelkord neid viimaseid teateid.....
Postitusi lugedes ei tule küll kusagilt välja, et MINA selle jutu peale pöördesse läksin....
PS: Ametikoha pärast pole kunagi olnud, ega ole praegugi kibestunud. Pean seda vedamiseks, sest seal õpitul on mingigi praktiline väärtus.
Ja olgu lisatud et sinna saamiseks ei saanud mitte keegi mitte ühtegi latti suitsuvorsti ega tilkagi "Vana Tallinnat". Olin lihtsalt õigel hetkel õiges kohas.
Tavaline vedamine, nagu seda elus vahel ette tuleb.