www.militaar.net

Väändevõngete leevendiga oli juba näiteks Curtiss GV 1550 reduktor 1920. aastatest. See oli küll sirgete hammastega.

Vaevalt,et pioneerid selle võlli soosse tassisid ju ta ikka taevast alla sadas 11 august 1941

http://www.fluggeraet.de/am38.html

Pilt AM-42

http://en.wikipedia.org/wiki/Herringbone_gear

Their advantage over the helical gears is that the side-thrust of one half is balanced by that of the other half. This means that herringbone gears can be used in torque gearboxes without requiring a substantial thrust bearing.

Citroen tutvus kalasaba hammasratastega Poolas, kus puidust (!) hammasrattaid kasutati vist veskites, kandes üle suuri koormusi ilma lagunemata. Aga leiutis ise oli kahtlemata vanem, Citroen isegi ostis litsentsi nende tootmiseks ühelt tsaari-Venemaa ettevõttelt (kas just kalasaba oli litsentsi, seal võisid teised aspektid ka olla).

Wikiartiklist veel:
Precision herringbone gears are more difficult to manufacture than equivalent spur or helical gears and consequently are more expensive. They are used in heavy machinery.

Ehk siis - N.Liidus oli neid mõtet toota (või sisse osta) tõesti ainult sinna, kus neid vältimatult vaja läks. Hiljem tulid juba paremad materjalid ja muud lahendused peale.

Kole on möelda, millised koormused sel hammasrattal taga olid, ega vönkeleevendil olid ka piirid!
Mötlen just käivitades ja seisates!
Kas tolleaegsetel pommitajatel labade nurki ka sai sättida?

Tundub,et lennuki lammutamisele aitasid kaasa sakslased.Käisin jalutamas Tb-7 jäänuste läheduses olevatel liivaküngastel ja uudistasin silmadega punkriauke mida olid eelmised labidatega huvilised põhjalikult uurinud.Välja oli kaevatud punkrielanike prügi. Mahajäetud roostes konservikarpide ja pudelikildude hulgas oli ka lennuki alumiiniumi tükke.Enamus kitsad ribad ja kolmnurksed lõikejäägid.Lennuki ümbruses olev alumiinium on metsapõlengus kuuma saanud aga see plekk mitte.Arvan , et lennuk kulus sakslastele marjaks ära , punkrite ehituseks ja sisustuseks.
Prügi vist maeti hoolikalt maasse , et vaenlase piloodile midagi helkivat silma ei hakkaks.

Ühel tükil on keegi mingit tabelit või kalendrit pidanud.

Pommitaja No 42036 propelleri markeeringut ei ole õnnestund leida seega nurkade seadistusest täpselt ei tea.http://www.airpages.ru/forum/screw.shtml Sellel lehel mudeleid natuke rohkem http://wiki.trizna.ru/index.php?title=Main_Page

Pildil peaks olema mingi labade tasakaalu vidin.

Võib olla lennuk lihtsalt lammutati sakslaste poolt värvilise metalli kriisi ajal.

metsapoole kirjutas: Pildil peaks olema mingi labade tasakaalu vidin.
Võib olla lennuk lihtsalt lammutati sakslaste poolt värvilise metalli kriisi ajal.

Labade tasakaalustamiseks võidi põhimõtteliselt ka lisamassi külgekruvimist kasutada.
Teine võimalus, et lisamassi kasutati propelleri sammu seadmiseks - lisamassi tekitatud tsentrifugaaljõud püüab propelleri labasid pöörata ühele, õlirõhk teisele poole.
Aga et sakslased kogusid kokku kogu saadaoleva (eriti värvilise) metalli, on loogiline. Eriti taganemise perioodil, kus peaaegu kogu purustatud tehnika jäi pealetungiva poole saagiks.

Soojendaks uuesti vana teemat. Paar nädalat tagasi tuli metsatööde käigus välja selline lennuki detail. Asukoht sobiks Puusepa Pe-8'le (Vasavere mets). Kuna täpset maandumise kohta ei tea, siis lihtsalt tekkis selline mõte. Äkki kodanik Metsapoole valgustaks, kust tema need jupid leidis (kasvõi privaatselt).

Tundub, et kell 14:00 on ettekande aeg.
Vodopjanovi lennuleht: Huvitav oleks ka teada, kus sellel päeval ja ajal oli rindejoon.

.

Üles soojendatud teema jõudnud maha jahtuda.(Ei ole kahjuks enam milneti aktiivne külastaja) Usun ,et täpne asukoht juba teada.
Võin eksida aga mõõtudelt kuidagi ei sobi see plekk pommitaja külge.
Täägiga tapetud poiss ei tohiks olla seotud Vodopjanovi ekipaažiga.Karjapoiss keda Puusepp raamatus mainib oli Uuemaa metsavahi poeg ,kes suri loomulikku surma kõrges eas.Tulistamise lennuki juures on Endel lihtsalt raamatus mainimata jätnud, vaevalt ta ise seal oli .Teejuhiks lennuki juurde piisas kõige madalama astmega tegelasest.
Samas kurat seda teab mets oli idasse pagevaid sibulaid täis...

Puusepa väidetav rünnak Danzigile 6./7. novembri öösel 1941.a. http://www.airpages.ru/pe8/4226.shtml

Sakslaste poolelt on praegu selline info:

Noh, Puusepa toimetuste efekt (saksa paberites ülal) on täiesti ootuspärane - kui lääneliitlased ei suutnud kaugelt täiuslikuma tehnika ja 1000 tonni+ suurusjärgu pommikoormaga saksa linnade toimimist lõpetada, siis vaevalt seda oleks suutnud venelaste vähesed Pe-8'd. Ka kokku kraabitud lennukitega Helsinki peale tehtud reidid 600-900 masinaga (mis lennukite arvult, aga mitte tonnaažilt) suuremat efekti ei omanud, suurlinnale oli nende roll ikkagi "häiriv".

Liitlased on ise arvanud, et nende massireidide kõige suurem efekt avaldus selles, et kogu töövahetus tehases oli rikutud, kuna seltskond istus varjendis ja tööprotsessi taasalustamine võttis aega - see andis tunda toodangus.