Ei noh ... ma siin kirjutasin pika loo vastuseks, aga vahepeal on küsimus kadunud. Kahju ära ka kustutada.
Endise piirivalvuri küsimus oli tema reservi määramise ja ametikoha kohta. Kuna mõnele võib veel ebaselge olla, siis vastan ilma küsimuseta.
Reservi eriala ei määrata suvaliselt.
Peamiselt saab eriala ajateenistusest. Selle järgi kutsutakse reservväelasi ka õppekogunemistele. Ja kutsutakse peamiselt üksuste kaupa - nii nagu ajateenistuses üksus välja õpetati.
Loomulikult on erandeid. Varem oli rohkem, täna vähem.
Peamine erand on KL liikmed. Nende eriala võib KLis muutuda. Kuid õppekogunemised, väljaõpe ja sõdimine jääb edaspidi KLi poolt ettevalmistatud üksuse koosseisu.
Järgmiseks erandiks on need reservväelased, kes kutsutakse täienduseks kiirreageerimisüksustele. Kiirreageerimisüksused koosnevad peamiselt nendest kodanikest, kes 3-5 aastat kuuluvad SA üksustesse, ja kes siis vahetatakse välja uus ajateenistuse lennu poolt. Kui üksus pole piisava täituvusega ajateenistuse lõpus või tekivad "augud" nende 3-5 aasta jooksul, siis võetakse vanematest aastakäikudest reservväelasi ja ... nad võivad jõuda õppekogunemisele. "Võtmine" toimub aga ikka eriala järgi. Jällegi - palju on erandeid ja selle põhjuseks on olnud ka "süsteemihaldurite" vead. Kuid põhimõtteliselt see nii käib. Õppekogunemisi tehakse täna peamiselt just kiirreageerimisüksustele ehk 3-5 aasta jooksul pärast ajateenistust, sest just nemad peaksid esmajärjekorras sõtta minema. Teised võiksid ka käia, kuid … kui nende õpetamise, varustamise jms jaoks vaid vahendeid oleks.
Kogu seda süsteemi on arendatud ja lihvitud (ka muudetud) üsna intensiivselt alates 2007. 2012 jõuti seisukohale, et senises mahus reservarmeed ei suuda rahuldaval määral varustada ja siis võeti ambitsioon alla.
Nüüd jõuame PV juurde. Kuna PV-l ei ole otseselt SA ülesannet, siis puudub neil vajadus reservväelaste ja õppekogunemiste järgi sarnaselt kaitseväega. Ma ei väida, et neil ei võiks üldse mingit laadi reservi olla. Lihtsalt KV tüüpi reservi täna neil ei ole.
Seda teemat on siin eelnevalt piisavalt jahutud ja Borja juba (õigustatult) kutsus üles jahumine lõpetada, kuid ma katsun selgitada tänast süsteemi.
Täna ei peeta
tõhusaks hoida peamiselt kuritegevusega tegeleva piirivalve kõrval sõjalist jõudu. PV, õigemini PPA keskendub pigem kuritegevusele (sh terrorism), mitte riiklikule agressioonile. Viimase vastu reageerimiseks on KV. Nii on kulud ja juhtimine selgem endale ja liitlastele. Isegi kui kunagi oli populaarne retoorika: "sissimist" potentsiaalse terrorismina NATOle ei müü ja seepärast eraldame selge joonega need võimed, siis täna ja minu arvates polnud see tõhus ka tegelikult. Vähemalt tegelikud kulud olid ebaselged. Ebaselge hulk vahendeid (raha, aeg, inimesed, asjad jne) kulutati sõjalisele võimele, mida ei kasutatud struktuuri igapäevase ülesande täitmiseks. Seevastu KV-le neid vahendeid suunates on selge - piiri ei valva, pätte ei püüa, piima ei lüpsa ... Tahad kindlustada end mingi tõenäosusega ohu vastu, siis otsusta ise millises mahus ressursse sinna paned. Piirivalvesse pandud vahendite eest saad piirivalvet.
Samas kui on vaja sõjalist jõudu riigipiiril, siis liigutad sinna rühma, kompanii või pataljoni. Et nad sinna jõuaksid, arendad luuret (eelhoiatust), otsustamise kiirust, SA üksuste formeerimise kiirust ja nende liikumisvõimet planeeritud ülesande täitmise piirkonda.
Miks ei võiks piirivalvur seal kohe valmis olla? Võib küll! Aga see kõik tähendab ressursse, mida igapäevaste ülesannet täitmiseks vaja ei ole ja ... jutt algab jälle otsast peale. Peamine (minu arvates) on aga see, et PV-le sõjalise ülesande määramine tähendab märkimisväärse hulga inimeste lisamist tänasele PPA struktuurile. Ajateenijate väljeõppeks on vaja inimesi. SA ülesannete planeerimiseks on vaja inimesi. Selleks et piirivalvur harjutaks SA ülesanneteks, on vaja aega ehk ... inimesi kes sel ajal piiri valvavad. Seejuures korduks jällegi ebaselgus: kas valvab piiri kurikaelte eest või tegeleb tankitõrjega. Kui tegeleb peamiselt tankitõrjega - miks ta siis PV koosseisus on. Ajateenijatega sama. Ega sissimine pole lihtsam kui jalaväelasena sõdimine. 3 kuud SBKd, siis 1 kuu eriala, siis 3 kuud jagu-kompanii ja siis 1 kuu pataljon. Põhimõtteliselt võime ju öelda, et PV siss või "esimese paugu üksus" ei vaja nii pikka väljaõpet. Ütleme, et ajateenija väljaõpe oleks 5 kuud ja siis läheb ta piirile patrullima ... Mina aga väidan, et tegelikult jätkub eriala (antud juhul ka sissimine), kuni viimase päevani. Kordamine on tarkuse ema mitte pärast asja selgeks saamist, vaid asja selgeks saamiseks. Järelikult (tänaste otsustajate hinnangul) jääks tema väljaõpe kehvemaks, kui kolleegil KV ajateenistuses. Pealegi saavad juhid (jaost-pataljonini) peamiselt õppide siis, kui sõduril on eriala justkui selge. Need juhid peaksid vähemalt mingist tasemest olema elukutselised. Need elukutselised peaksid harjutama … piirivalve ülesannete kõrvalt.
Nüüd võiks küsida ajalukku vaatavalt, et kuidas siis „omal ajal sai“? Kogu lugupidamise juures küsiksin vastu, et mis siis ikkagi saavutati. Üksikvõitlejatest sissid? Kümnemehelised üksused? Regionaalselt juhitud väikesed üksused, kelle luure ja logistika oli planeeritud ja korraldatud? Minu hinnangul saavutati vaid üksikute üksuste tase. Ja see oligi normaalne. Sest parema taseme saavutamiseks oleks suur hulk piirivalvureid tegelema „mittepiirivalvamisega“.
On veel võimalus. Anname igale piirivalvurile alguses sissiõppe ja siis las olla. Parem kui ei midagi!? Vot ei ole. Minge ja toppige tänastesse õppekavadesse midagi juurde ja selgitage ametkonnale, et lõpetamisega läheb veidi rohkem aega, sest me õpetame neile … seda mida võib olla läheb vaja. Ja oleme jälle ringiga tagasi.
Seepärast küsin ma ikka ja jälle: Tänastel kaitseväelastel on politsei oskusi hoopis tõenäolisemalt vaja, kui politseinikul kaitseväelase omi. Miks me siis ei tee kõigist kaitseväelastest abipolitseinike ja –päästjaid? Vastata ei ole vaja.