www.militaar.net

Ehk toob Yks ka mõne näite, kus mõni laev oleks Eesti vetes ...no ütleme viimase 50 aasta jooksul miiniplahvatuse tõttu hukkunud või vähemalt vigastada saanud. See, et neid miine kuskil merepõhjas roostetab, ei tee veel laevaliiklust ohtlikuks. Samahästi võib väita, et tankerile võib Naissaare juures meteoriit taevast pihta sadada ja naftareostuse tekitada. Teoreetiliselt on ju mikroskoopiline oht olemas...

Siin peab natuke minema lõhkeasjanduse sisse.
Meremiinide lõhkeaine oli vanasti trotüül - see on väga stabiilne, millle plahvatama panek pole niisama lihtne. Sütikud, mis selle trotüüli plahvatama peavad panema, on üldiselt ära mädanenud läinud kümnenditega. Teoorias on võimalik, et mõni on plahvatusvõimeline, aga nagu sa ise ütlesid, praktika on, et pole plahvatanud. Trotüül on ise küllalt lollikindel asi, et seda valatakse kuumast peast lõhkekehade sisse.

Teiseks need vanad miinid vedelevad põhjas, sest nende korpus on aja jooksul muutnud ebatihendaks ning miin on kaotanud oma positiivse ujuvuse (põhja- ja ujuvmiinid on ujuvad). Põhjamiini hoiab vee all tema ankur. Seepärast on tõenäosus, et laeval nendega kokkupuutumist tuleb, ülimalt väike. Päris kindlasti on kõlbmatuks muutunud igasugu peened akustilised ja magneetilised sütikud. Oht on pigem, et mõni tuleb tormiga randa (hoovused ja vee liikumine kannab mööda põhja).

Üldiselt on siia neid miine pandud sellises koguses, et iga aasta ühel õppusel neid 30 kaupa likvideerides jätkub neid veel paariks sajandiks. Plahvatavad nad õppustel seepärast, et nende külge pannakse lõhkelaeng, mis paneb plahvatama miini enda trotüüliist laengu.

Nagu näha - ega keegi lingitud artikleid ei loe.

Ühe eelmises postis ma viskasin ka lingi NATO 1. miinitõrjegrupi Wikipedia lehele. Et ei peaks kõike triviaalset uuesti sisse toksima. Seal on kohe artikli alguses viide ka viimasele õnnetusele II Maailmasõja aegse miiniga. 2005. a. jäi Hollandi kalalaeva traali II M-s aegne miin, mis traali laevale vinnates lõhkes. Kolm surnut, mitmed vigastatud.

Link veelkord
https://en.wikipedia.org/wiki/Standing_ ... es_Group_1

Yks kirjutas:Edasi läheb asi siin teemas juba usuks. Kes usub, et (eelkõige) meie mereväelased on teinud õiged prognoosid ja arvestused ning makstav hind on korrelatsioonis saadava kasuga ja kes ei usu meie mereväe (ja kaitseväe) prognoosidesse, oskusteabesse ja arvestustesse antud juhul absoluutselt.

Olen suhteliselt kindel et meie merevägi, nagu ka muude riikide mereväed, ei produtseeri kunagi analüüsi mille kokkuvõte oleks "meie laevad on tegelt kõik mõttetu raha raiskamine, soovitame nad utiliseerida". Aga see on muidugi minu isiklik sügav pessimism, reaalsuses on kõik kindlasti palju parem.

Poti soldat kirjutas:

Yks kirjutas:Edasi läheb asi siin teemas juba usuks. Kes usub, et (eelkõige) meie mereväelased on teinud õiged prognoosid ja arvestused ning makstav hind on korrelatsioonis saadava kasuga ja kes ei usu meie mereväe (ja kaitseväe) prognoosidesse, oskusteabesse ja arvestustesse antud juhul absoluutselt.

Olen suhteliselt kindel et meie merevägi, nagu ka muude riikide mereväed, ei produtseeri kunagi analüüsi mille kokkuvõte oleks "meie laevad on tegelt kõik mõttetu raha raiskamine, soovitame nad utiliseerida". Aga see on muidugi minu isiklik sügav pessimism, reaalsuses on kõik kindlasti palju parem.

Antud juhul ei ole ju küsimus "kõik laevad on mõttetu rahaiskamine" vaid milleski muus - olemasolevate laevade upgrademises, mis ilmselgelt põhinevad millegi enama kui vaid unenäo peal. Ja siin on lihtsustatult just kaks valikut - uskuda, et (mereväe) analüüsid on üsnagi reaalsed ja põhinevad kainel kaalutluses versus nad ei ole seda teps mitte ehk põhinevad valearvestustel. Teistesõnadega, merevägi ei ole viimasel juhul kompetentne.

Ja üleüldse on väga vähetõenäoline, et mereväelastelt küsiti ekspertiisi laiemalt võttes kogu kaitseväe ja meraväe osa kohta selles. Pigem ikka nii, et kas tuleks laevu modifitseerida ja remontida või mitte. Mille kohta on loomulikult üksainus vastus- muidugi tuleks. Iseäranis kui teistsugune vastus tähendaks uue töökoha otsingut (huvitav, kui suur osa sest seltskonnast mujal merenduses ka hakkama saaks). Ja remontida tuleb, enne kui jalge alt ära vajub. See aga, kuivõrd vajalik sedasorti võimekus laiemalt võttes meile vajalik on ja kas selle asemel poleks mõtet mingit muud niššivõimekust arendada, on aga hoopis muu tasandi otsus. Sama tasandi, kes läbi aegade on soomusvõimekuse olemasolu mittevajalikuks pidanud, kutselise sõjaväe mõttega mänginud, sõjaväelinnakutega malet mänginud, uhkeid lipulaevu aastate kaupa kai ääres hoidnud etc. Ühesõnaga silmapaistva strateegilise mõtlemisvõimega seltskonna ponnistusi nende tavapärases headuses...

Lemet, tead sa kindlasti, et merevägi (kes nagu ma sinu jutust aru saan koosneb mujal mitte hakkama saavatest jopskitest) pole milleski osaline, et kõik tuleb mujalt? Või oletad, kuid ometigi teed oletuste pealt kaugeleulatuvaid, sisult ju üsnagi halvustavaid, järeldusi?

Seal on kohe artikli alguses viide ka viimasele õnnetusele II Maailmasõja aegse miiniga. 2005. a. jäi Hollandi kalalaeva traali II M-s aegne miin, mis traali laevale vinnates lõhkes. Kolm surnut, mitmed vigastatud.

Küsimus pole mitte õnnetuste faktides (mis kahtlemata on traagilised ja millega relvajõudude PR osakonnad kulusid õigustavad, vaid neid tuleb vaadata koosmõjus laevade ja laevasõitude arvuga. Tõenäoliselt hukkub tööõnnetuste tõttu merel kalalaevadel (üle parda kukkumine, kuskile vahele jäämine, surnuks joomine, kukkumine kõikival tekil) palju-palju rohkem meremehi kui miinide läbi - st vähemalt antud põhjendus pole kuigi valiidne ja vanad meremiinid ei õigusta taolist ressursikulu.

Kui me räägime valmisolekust tuleviku sõjaks ja tuleviku miinideks- arusaadav.
Kuid ka siis tekib kohe kerge loogikaviga, et kuidas see vene merevägi, mis ei suuda miinijahtimist takistada (sest vihmavari kaitseb), suudab miine reaalselt ohustavas koguses siia puistada? Kus siis vihmavari on...? Ja kui ta suudab seda teha näiteks salaja tsiviillaevadelt, siis samadelt tsiiviillaevadelt võib ta ka sama edukalt panna rohelised mehikesed Tallinna kruisikaile maha koos soomustehnikaga ja vallutada siinsed võtmeobjektid enne, kui me midagi teha suudame. Ilma mingi miinidega aja viitmiseta.

Seega, küsimuse loogilisus jääb....kas panustada miinilaevadele või võitlusvõimele maismaal.
Küsimus pole selles, kas on vaja või pole vaja (on vaja), kuid enne seda on meil palju karjuvaimaid probleeme.

Nüüd tõmbas mind ka käima.
Kas keegi on kunagi mõelnud küsida otse: http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi, on üleval emaili aadressid. Proovige üldaadressil navyhq@mil.ee või teavitusohvitser aivo.vahemets@mil.ee. Küsige julgelt. Ja ma vabandan MeV ees, kui ma sellega tööd juurde korraldasin.
Eriti soovitav on see Lemetile. Muuhulgas küsi nende käest, kas nad mujal ka hakkama saavad. Vastamise võiksid korraldada reaalse kohtumisõhtu raames.

Esiteks - mina pole II m-s aegsetest miinidest rääkinud mingil moel miinijahtijate hanke puhul olulise põhjusena. Vastupidi. Viide sellele konkreetsele juhtumile oli tingitud siin esitatud väidetest nagu võiks need vanad miinid juba unustada, pole ohtlikud jne.. On ohtlikud. Ei saa unustada.

Mineerimisest ja vihmavarjudest. Miine saab paigaldada ka muudelt platvormitelt, peale lennukite. Laevadelt avalikult, laevadelt varjatult. Allveelaevadelt. jne.. Operatsiooni pikaajaliselt ettevalmistades ning etteplaneerides saab miinid juba varakult valmis panna. Seades sütikut taimerile, et aktiveeruvad alles X-päeval Y-kellajal. Ei ole mingi kosmoseteadus.

Hoopis kaks eri asja on takistada aga lennukeid miine panemast kusagil merel, sinu jaoks ette teadmata kohas (kusjuures - lennukid teevad need miiniheitmise lennud väikesel kõrgusel allpool radaripiiri näiteks), või kaitsta laevastikukoondist, kes toodab ise endast ja enda ümbrusest korralikku 3D radaripilti. Pluss on veel ise ka varustatud lähimaa õhutõrjega.

Eriti hea on aga see loogika, et kui üks niššivõimekus on välja arendatud, siis ühel päeval lihtsalt otsustada, et seda me enam edasi ei arenda, ja hakkame nüüd mingit teist niššivõimekust arendama. Kõik senine vaev ja raha vette, ja hakkame aga otsast peale millegi teisega. Ma arvan et Brüsselis tõuseks nii mõnelgi mehel kulmud kesk pealage ning viisakaim küsimus oleks "are you serious?"

Aeg oleks nagu aru saada, et mereväe miinitõrje võimekus pole mingi mahavisatud raha, mis on Eesti kaitseväele kuidagi kaduma läinud. See on meie panus NATO kollektiivsesse kaitsesse. NATO esimene tingimus uute liikmete vastuvõtmisel oli, et ei ole vaja pabertiigreid. Andke alalises valmiduses lahingüksusi. Nii imelik, kui see ka ei tundu, need miinijahtijad on meie alalise valmiduse üksus. Meie panus NATOsse, mida meilt oodatakse. Ja millega ollakse rahul. Ning loodetakse ka edaspidi näha selle grupi koosseisus.

Yks kirjutas:Lemet, tead sa kindlasti, et merevägi (kes nagu ma sinu jutust aru saan koosneb mujal mitte hakkama saavatest jopskitest) pole milleski osaline, et kõik tuleb mujalt? Või oletad, kuid ometigi teed oletuste pealt kaugeleulatuvaid, sisult ju üsnagi halvustavaid, järeldusi?

Kahtlemata on mereväes ka võimekat seltskonda, absoluutselt ei vaidle. Samas on mul ka mitmeid tuttavaid, kes seal toimetanud/toimetamas. Osa on tänaseks päevaks süsteemist lahkunud ning teenivad leiba mujal, mõni jäänud kohale...neid, kes lahkunud, oleks mina kümne küünega kinni hoidnud, teiste püsimist panen salamisi imeks...

Isand Herem, sest otseküsimisest- mida sealt küll lugupeetava arvates uut või erinevat tulla võiks? Või tohiks. Peale selle ametliku seisukoha, mida me ka siit juba kordi lugeda oleme saanud. Minu arust loogiline, et pressiesindaja või teavitusohvitser ei tohikski midagi muud peale ametliku seisukoha edastada, isegi kui ta seda ei jaga...

Britid moderniseerivad oma seitse Sandowni 45 mln euro eest. http://www.janes.com/article/54364/upgr ... -dsei15-d2

Vabandust, et võõrasse tülli sisse ronin, aga kas Lemet Sulle ei tundu, et

sest otseküsimisest- mida sealt küll lugupeetava arvates uut või erinevat tulla võiks? Või tohiks. Peale selle ametliku seisukoha, mida me ka siit juba kordi lugeda oleme saanud. Minu arust loogiline, et pressiesindaja või teavitusohvitser ei tohikski midagi muud peale ametliku seisukoha edastada, isegi kui ta seda ei jaga...

äkki see "ametlik" seisukoht ongi õige seisukoht? Äkki seal taga ei olegi suurt vandenõu Eesti kaitsevõime põhjalaskmiseks?

Ning Lemet, see

Kahtlemata on mereväes ka võimekat seltskonda, absoluutselt ei vaidle. Samas on mul ka mitmeid tuttavaid, kes seal toimetanud/toimetamas. Osa on tänaseks päevaks süsteemist lahkunud ning teenivad leiba mujal, mõni jäänud kohale...neid, kes lahkunud, oleks mina kümne küünega kinni hoidnud, teiste püsimist panen salamisi imeks...

ongi kõige siiramalt, otsesemalt ja selgemalt halvustamine. Enam halvemini öelda ei saagi.

Päeval polnud aega ja nüüd Palm andis hoogu.
Sõltumata ministrite intervjuudest (ja see pole antud teemas enam üldsegi tähtis ), tean ma mitut tuttavat toimetanud/toimetamas MaVs, ja ÕVs ja EOVJ ... jne. Mõned on jäänud ja mõned läinud. Mõnda tahtnuks igal juhul kinni hoida ja mõnest ei saa lahti kuidagi Ja siis on mul tsiviilsektoris ka paar tuttavat, sealt on ka paar venda kaitseväkke tulnud ... ma ei saa aru, kuidas neid seal kinni ei hoitud ...

Nüüd sellest, mida merevägi SAAB rääkida. Kas saadan need küsimused ise edasi või proovid Sina?

Siinkohal tahaks Tommy arvamust, kas IMO nõuded kolmekümneaastase laeva (eeskätt selle kereosa) kohta on pastakast väljaimetud jamps, millel tegeliku eluga pole mingit pistmist või peaks ikkagi siiski ka meie riik neid servapidi meresõidu ohutuse seisukohast arvestama. Vette lasti "Admiral Cowan" teatavasti 1989...

– mereohutust puudutavas pole kindlasti suurt saladust.

Laevade käigushoidmise maksumusest peaks kujukaks näiteks olema taanlaste kingitud laevaga toimunu...seda eriti teiste võimekuste ja pideva hala "raha pole" taustal.

– kas see peaks olema kujukaks näiteks, saavad nad ikka vastata.

Mmmm...ja kui sedasorti tulemisvajadus peakd tekkima näiteks veebrusri teises pooles? Trotsime vapralt loodusseadusi?

– loodusseadused pole jällegi saladus.

Klaasplastist kere väärtust näitab suurepäraselt sedasorti jahtide hinnalangus järelturul, kümme aastat vana 60-jaloase plastikjahi hind uuega võrreldes on olematu. Korraliku ja täismahus hoolduse ja remondi tegemiseks tuleb alus praktiliselt kõigest tühjaks teha. Mida see maksab, ei taha mõeldagi. Aga ilma ei saa, seda tõestab kogemus.

– kas tuleb tühjaks teha või … mingi vastuse ikka saab. Vähemalt teeb mõtlemist lihtsamaks.

Kas tõesti on 30-aastane plastikkere oma kasutuskõlblikuse tipus...mingi reaalsustunne võiks isegi ametiau kaitstes säilida.

– kuigi neid asju tahetakse ka mõõta, siis küsi üle.

… teiste püsimist panen salamisi imeks...

– küsi ehk saad imet kaeda!

Isand Herem, sest otseküsimisest- mida sealt küll lugupeetava arvates uut või erinevat tulla võiks? Või tohiks. Peale selle ametliku seisukoha, mida me ka siit juba kordi lugeda oleme saanud. Minu arust loogiline, et pressiesindaja või teavitusohvitser ei tohikski midagi muud peale ametliku seisukoha edastada, isegi kui ta seda ei jaga...

– ega mina ei tea mida sealt tulla võib. Tee proovi ja saame teada! Ega see raskem pole kui siin foorumis kribada