www.militaar.net

Kataloonia võimude viimastel andmetel sai kokkupõrgetes vigastada 893 inimest, neist neli viibib haiglaravil ja neist omakorda kahe seisund on raske.

Hispaania politsei tegi täna avalduse, milles nimetas eilse hääletuse läbiviibimist mitte takistanud Kataloonia kohalikke korrakaitsjaid mässulisteks. Hispaania politsei jagas eile sotsiaalmeedias ka salvestusi hääletust takistama saadetud föderaalpolitseinike vastasseisust kohalike korrakaitsjatega.

Kataloonia piirkondlikku politseid ehk Mossos d´Esquadrat esindav ametiühing mõistis aga hukka Hispaania korrakaitsejõudude lubamatud rünnakud kodanike ja Mossose korrakaitsjate vastu.

«Ei rünnatud üksnes ametnikke, kes järgisid korraldusi, vaid te ründasite ka sõna «kolleeg» tähendust,» teatas ametiühing avalduses.

Kataloonia president Carles Puigdemont nõudis tänase valitsusistungi järel peetud sõnavõtus Madridilt kõigi Katalooniasse iseseisvusreferendumi ajaks toodud politseijõudude äraviimist.

Kurjam kirjutas:Ai kui mõnus oli just vaadata kuidas AK uudiste saatejuht Mikserit peedistas . Soovitan.

Borja kirjutas:Mikseri peedistamine AK saates oli töesti nauditav - vennikesel olid hambad juba nii kramplikult risti, et vaatsin, kas kurikuulus "karupersse saatmine" tuleb ka otseeetris ära

Muu hulgas on pahased Hispaania politseinikud, kes peavad siseministeeriumi korraldusi käpardlikeks.

Eile avaldas Kataloonia omavalitsus pühapäevase referendumi tulemused. Nagu oodata võiski, oli rõhuv ülekaal regiooni iseseisvuse toetajatel. Omavalitsuse andmeil registreeriti umbes 2,2 miljonit häält, millest 90% oli antud iseseisvumise poolt.

Hispaania meedia teatas politsei allikatele viidates, et valitsuse kava järgi oleks tulnud kõik hääletussedelid konfiskeerida ja häältelugejad vahistada. Pärastlõunal, kui pildid politsei jõhkrusest olid juba kohalikku ja maailma meediasse jõudnud, andis siseministeerium aga korralduse loobuda häältelugemist takistamast.

Samuti teatasid politsei allikad, et algse korralduse järgi pidi üleriigiline politsei referendumi takistamiseks pühapäeva hommikul kõik valimisjaoskonnad blokeerima, vältimaks vajadust neid hiljem valijatest tühjendada. Millegipärast otsustas siseministeerium viimasel minutil jätta jaoskondade valve kohaliku politsei Mossos d’Esquadra hooleks.

Hommikul kella kaheksa ja üheksa vahel anti Hispaania märulipolitseile korraldus jaoskondade juurest lahkuda ja Kataloonia politseinikud lasksid valijatel takistusteta siseneda. Pühapäeval filmitud videotest võis näha, kuidas Kataloonia politseinikud Hispaania kolleegide jõukasutamise vastu protestivad. Eile mõistis Mossos d’Esquadra riigi politsei tegevuse hukka ja teatas, et peale tavaelanike langesid hispaanlaste vägivalla ohvriks ka Kataloonia korravalvurid. Toimus kokkupõrge hääletajate kaitseks inimkilbi moodustanud Kataloonia päästetöötajate ja Hispaania politseinike vahel. Kataloonia valitsuse viimastel andmetel sai viga 893 inimest, neist neli tõsiselt.

Suurim opositsioonierakond, sotsialistlik PSOE kordas pühapäeval, et ei toeta põhiseadusvastast referendumit, kuid mõistis hukka politsei vägivalla ja nõudis süüdlaste karistamist. Sotsid suhtuvad skeptiliselt ka mõttesse võtta Kataloonia võimudelt ajutiselt autonoomia ja allutada sealsed riigiasutused keskvalitsuse otsejuhtimisele. Seda lubab teha Hispaania põhiseaduse 155. artikkel, mida pole kunagi varem rakendatud. Sotside sõnul peab valitsus seisma Hispaania seaduste täitmise eest, kuid leidma selleks vähem traumeeriva viisi. Vasakpopulistliku partei Podemos poliitikud nõudsid eile peaminister Mariano Rajoy tagasiastumist. „Poliitik, kes ei oska dialoogi pidada, ei saa valitsusse jääda,” ütles eile üks Podemose juhte, Madridi linnapea Manuela Carmena.

Eile kohtus Rajoy sotside ja paremliberaalse Ciudadanose juhtidega ning arutas olukorda. Enne seda tehtud avalduses ütles peaminister, et kogu tema senine tegevus on olnud seaduslik ja mõeldud õigusriigi kaitseks. Tasub meenutada, et Rajoy vähemusvalitsusel on parlamendi 350-liikmelises alamkojas kõigest 134 kohta ja isegi koos valitsust toetava Ciudadanose ja väikeparteide saadikutega ainult 170 kohta. Seega piisaks tema umbusaldamiseks üksnes opositsiooni üksmeelest. Peaminister lubas lähipäevil kohtuda kõigi parteide, sealhulgas Kataloonia separatistide esindajatega.

Kataloonia omavalitsuse juht Carles Puigdemont teatas, et kavatseb pidada oma lubadust kuulutada 48 tunni jooksul välja iseseisvus, kui referendum sellist otsust kinnitab. Iseseisvusdeklaratsiooni võib ilmselt oodata kolmapäeval, kui Kataloonia parlament pärast hääletust esimest korda kokku tuleb.

Ciudadanose juht Albert Rivera nõudis eile, et valitsus käivitaks põhiseaduse 155. artikli ja kuulutaks seejärel Kataloonias välja erakorralised valimised, mis muidu kuulub Kataloonia esindusorgani pädevusse. Selline samm aitaks Rivera arvates iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamist blokeerida. Parteijuhi väitel on peaminister lubanud erakorralised valimised välja kuulutada hiljemalt kolmapäeval. Kataloonia omavalitsuse tegevust reguleerivad seadused omakorda lubavad iseseisvuse ühepoolselt välja kuulutada, juhul kui rahvas seda soovi referendumil kinnitab.

Üle 40 Kataloonia ametiühingu alustab protestiks keskvalitsuse tegevuse vastu täna streiki ja on kutsunud sellega ühinema kõiki töötajaid. Streikima kutsus üles ka Puigdemont, kes nõudis eile Hispaania politseijõudude Katalooniast väljaviimist. Ta ütles, et keskvalitsus pole pärast hääletust püüdnud Kataloonia omavalitsusega kontakti võtta. Puigdemonti sõnul saab olukorda lahendada ainult rahvusvaheliste vahendajate abiga.

Jah, see on elementaarne, et võimul tuleb oma seisukohti avalikkuse ees põhjendada. Mina ei oleks hakanud varjamagi seda, et Eesti peab tegelema Realpolitikiga ning eelistama seda, kes meie julgeolekuhuvidega rohkem kokku läheb. Ma oleks täielikult mõistnud, kui välisminister selle piinliku keerutamise asemel oleks öelnud: "Ma olen Eesti välisminister ja paigutan seetõttu Eesti huvid esikohale! See võib olla valus, aga praegu on selline seisukoht Eesti huvides."

Kapten Trumm kirjutas:No see kolonistid vs põliselanikud ei oma suures poliitikas kuigivõrd tähtis. Reaalpoliitikas käib ikka vorst vorsti vastu.
Loosungeid püstitada "toetame katalaanide iseseisvuspüüet" on Eesti suurstrateegilistes huvides ikka väga libe tee.
Selles mõttes on välisministeeriumi seisukoht igati adekvaatne ja riigikogulaste "Kataloonia toetusrühma" aetav puhas populism.
Ka on Eesti poolt adekvaatne mitte eriti silma paista antud teemal, sest nagu eespool öeldigi, võidakse mõnel poole liigse kisa peale Tallinnast tõsta üles nt autonoomia küsimused Eestis (nt Kataloonia on ametlikult kakskeelne).

See võib tunduda variserlik, aga nii on.