www.militaar.net

https://commons.wikimedia.org/wiki/File ... t_1967.jpg

Klassikaliseks muutunud "tabatud hetk", kui põhjavietnamlaste SA-2 õhutõrjerakett tabab ameeriklaste F-4.
Mõeldud illustreerimaks mittekontaktset mõju, mis tekib, vaadake ka vahekaugust. Kuigi SA-2 lõhkepeas on 10 korda enam lõhkeainet, kasvab plahvatuse kahjustusraadius võrdeliselt lõhkeaine koguse kasvu kuupjuurega, st pauk on umbes 2,5 korda suurem kui ca 10 korda väiksema laenguga AIM-120-l.

Mina uuriks liitlastelt, mis materjalist on AIM-120 lõhkepea shrapnell, kui neid kilde leitakse sündmuskohalt, pole mõtet edasi otsida, rakett lõhkes seal puulatvades ja maapinna süütas plahvatuse kuumus pluss laiali lendav hõõguv metall. Rakett ise purunes seejuures postmargi ja alustassi suurusteks tükkideks, mis venelaste luurele vaevalt huvitavad on.

"AIM-120 AMRAAM Operations Guide" Kirjeldab leheküljel 16 otsesihtimisrežiimi ja hoiatab võimaliku "friendly fire" ohu eest.Ma ei tea kui pikk või lai on ohusektor raketi vaateväljas,aga võimalik,et see on sadakond km kuni raketi mootor töö lõpetab.

See friendly fire oht tuleb sellest, et kuna laskmiseks ei kasutata lennuki pardaradarit (millele on enamasti külge pandud ka oma-võõras interrogaator), siis kogemata võib raketi saata ka eespool tuterdavale oma lennuki sappa. Sest identifitseerimine toimub ju visuaalselt või siis üldsegi mitte (nt sihtmärk on pilvede taga).

Ohtlik tsoon pole määratud mitte raketi lennukaugusega, vaid AIM-120 väiksema taldriku suuruse radari nägemisulatusega (minuteada ei ületa see 15 km). Pluss minuteada peab siiski piloot osutama konkreetsele sihtmärgile, mitte rakett ei hakka oma 100 km ulatuses tehisitellekti kombel ise sõda pidama. Boresight mode on mõeldud AIM-120 kasutamiseks AIM-9 asemel (nt viimased on otsas) lähilahingus.

Üldiselt sellist huupi tulistamist läänes väga ei tolereerita - ka Vietnamis oli suurte kaotuste põhjus selles, et ameeriklastelt nõuti visuaalselt tuvastamist (et ei põrutaks oma pihta). See tähendas vastasele ligi minekut (ja raskeid lennukeid kasutavate ameeriklaste eelise kadumist). Pigem jätta tulistamata kui tulistada segase kuuluvusega märgi pihta (mis võib olla nt reisilennuk).

Raketi lennukiirus oli mitu Machi. Lennu viimases faasis oli kindlasti vähem, kuid ehk oli helikiirusest suurem. Rakett tungis maasse ja järelejõudnud helilööklaine tekitas purustusi. Kui rakett oleks õhus plahvatunud, siis oleks juba tükke leitud. Otsijaid on seal omajagu.

Kapten Trumm kirjutas: NB! Raketi materjalid on enamasti mittemagneetsed kerged sulamid (alumiinium, silumiin, titaan) ja sealt tavalise metallotsijaga midagi eriti leida polegi.

Kuidas nii? Isegi odavama otsa metallidetektorid (v.a. kõige odavamad mänguasjad) eristavad eri metalle ja on ka võimalus teatud metallid otsitavate hulgast ära keelata ehk keda nt. militaarkola ei huvita, diskrimineerib raua ära (otsija siis rauale ei reageeri) ja aparaat teeb häält ainult värviliste metallide, nt. müntide peale. Rannas diskrimineerid raua ja alumiiniumi ära, et pudelikorgid ja purginiblakad aparaati (ja ennast) hulluks ei ajaks. Kui see rakett kusagil puulatvade kohal või maaga kokkupõrkel plahvatas, siis peaks neid šrapnellikilde ümberringi nii puude sees kui maas olema. Aga ma usun, et metalliotsijaga ala läbikammimine oli peale visuaalse vaatluse esimene asi, mida tehti. Kuna aga midagi ei leitud, siis on tõesti väga võimalik, et rakett põrutas kõige täiega nii sügavale pinnasesse, mis jääb metallidetektori otsingusügavusest juba välja. Või siis plahvatas mitme km kõrgusel ja sel juhul võinuks tükid juba tuulega kanduda kes teab kuhu. Ainult et kumbki variant ei selgitaks tulekahju tekkimist.

Kohal peaks olema ka Kapo pommieksperdid. Eks varsti saame teada, kuidas need puud seal langesid, kas on lõhkeaine plahvatuse jälgi jmt. Mõned vist tõesti juurtega üles kisutud, nagu oleks mingi lööklaine.

Üldiselt kasutatakse sügavalt otsimisel, kui võimalik, georadareid.

Kui palju lisandus hispaanlase pangakontole tugrikuid oleks m'rksa huvitavam ...

Tahtsin täna Sinijärve äärde minna. Tee peal igatahes oli sõjavae g mersu ja sõdur vastas, et otsitakse ühte objekti ja et enne kahte-kolme päeva teed lahti ei tehta. Ühesõnaga saatis mind tuldud teed tagasi. Paistis, et tehnikaga oli üle jõe mindud Käpa talu poole. On kellegil andmeid, kus see tulekahju koht täpsemalt on?

Tuttav püüdis samal päeval seal kala kui see väidetavalt rakett alla kukkus.Sinijärve tee ääres kus Räägu kanal Põltsamaa jõkke suubub.Oli hommikust õhtuni ja ei kuulnud mingit plahvatust, kuigi Vägeva raudejaamast oli vedurivilesi kuulda.

Kulibini vandenõuteooria käis endalgi peast läbi ja usun,et vastavad uurimisasutused teevad ka selles osas vajalikud kontrollid,kuid tegelikkuses olematu võimalus. Kui asjal oleksdki olnud süütud inimohvrid ja süü lasuks piloodil, siis vaevalt ta seda raha kunagi nautida saaks. Ja sellise intsidendi tekitamisel võivad olla ennustamatud tagajärjed, kuni selleni välja,kus ohvri lähedane kindla eesmärgiga süüdimõistetud piloodi ukse taha satub. Minul vähemalt Hispaania pilootidest selliseid kahtlusi ei teki.

Ja mina (olemata õhk-õhk sõja asjatundja) ei saa jälle aru, mix oleks kellelgi:
a) üldse niiväga vaja ühte tavalist AMRAAM-raketti..
b) või mix oleks seda vaja siis niiikeeruliselt hankida..

A tegelt oli(gi) kuliibin lihtsalt laksu all seda oma posti tehes

Kui Hispaania toreadooride järeltulija tahtnuks raketti idanaabri organitele anda, siis oleks pidanud vajutama nuppu "jettison load", mida kasutatakse nt hädamaandumise puhul, et lennukil midagi plahvatavat pardal ei ole. Seepeale vabanevad tiivaaluse koorma kinnitused ja seal leiduv kukub lihtsalt alla. Ja pärast ütlema lihtsalt, et kogemata vajutasin.

Nagu toimus, saadakse rakett kätte tükkhaaval (väärtus väike) pluss risk, et rohemehikesed jäävad vahele (millega keerab kogu skandaal täitsa uue vindi). Seega vandenõuteooriad pole usutavad.

Suur vaikus meedias viitab, et raketist pole midagi olulist leida suudetud.

http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=83321321
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=83321321

Vot sul lugu, polegi raketti.

Borja kirjutas:Ja lõppeks - kraater on, tükka pole..

Martin Herem kirjutas:Aga meie ja Pääste hinnangul võis 95% tõenäosusega seda pidada hispaanlaste AMRAAMI tabamiskohaks.

..need "meie ja Pääste" on seega puusse pand - misiganes see ka oli, AMRAAMi tabamiskoht see ilmsesti ei olnd

Kas saab järeldada, et kui tükke ei leitud, siis pole see seal ka kraatrit, mis kraatri moodi nägi välja ja mille pealmine maakiht andis palju valesignaale? Otsides uusi raketi ja/või raketiosade maandumiskohti, mis kummaline paik siis läbi kammiti?

"Kuna pinnasekihis oli palju valesignaale, siis koorisime ekskavaatori abil ligikaudu poolemeetrise pealispinna kuni savikihini ja jätkasime otsinguid süvadetektoritega," ütles otsingutöid juhtinud kaitseväe demineerimiskeskuse ülem kapten Karmo Saar, kelle sõnul ei leitud ka kuni kuue meetri sügavusele näitava detektori abil raketile viitavaid signaale.

https://www.err.ee/853146/senisest-otsi ... -ei-leitud