Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Postitatud: 02 Okt, 2018 9:45
Küll aga leiti piisavalt võimalusi vene soost ärimehe nimega Voronin kohvri otsimiseks...selles loos on siiani palju segast ja seletamatut segamini loogiliste asjadega.
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
Ühesõnaga, täielik nutjob.Anders Björkman
...
has been a speaker at various Safety at Sea and 911 Truth conferences,
...
has written and got published a scientific discussion paper that a top down progressive global collapse (sic) that occurred twice on 911 is not possible, the opposite of which is suggested by some clowns supporting terrorism,
...
does not believe in US/NASA human space travel to the Moon information because you need to eject plenty mass to decelerate/reduce speed/stop and accelerate again in space, and because navigation between moving heavenly bodies and the re-entry to land safely on Earth are impossible (NASA does not like it, as NASA cannot prove Björkman wrong),
does not believe in any atomic bomb information, because he lived and worked in Japan almost five years and found little evidence of atomic bombs, except propaganda (US Department of War against Terrorism doesn't like it because DoWaT loves terror and atomic bombs).
Mul tekkis just moderaatorisündroom selle tüübi suhtesMedia and readers of my web pages about atomic bombs 1945, moon trips 1969, M/S Estonia ferry incident 1994 and 911 tower top down terrorist collapses 2001 are warned. You probably suffer from cognitive dissonance and cannot handle my information without getting mentally disturbed with serious consequences.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... 927.2.22.2Paljude muude huvitavate tõikade hulgas on üks, mis mind vaevab. Nimelt pöördus Wilson 17. juunil 2002 kirjaga USA rahvusliku julgeolekuagentuuri (NSA – National Security Agency) keskjulgeolekuteenistuse (Central Security Service) poole sooviga saada informatsiooni reisilaeva Estonia kohta, mis hukkus Läänemerel Rootsi ja Eesti vahel 28. septembril 1994. Wilson viitas oma kirjas informatsioonivabaduse seadusele (FOIA). 20. jaanuariga 2004 dateeritud vastuses öeldi Wilsonile, et tema taotlust menetleti FOIA sätete alusel. Agentuur vaatas läbi kolm dokumenti (seitsmel leheküljel) ja leidis, et ”need on praegusel ajal ette nähtud korras salastatud vastavalt täitevvõimu määrusele 12 958 ja selle parandustele“. Edasi on öeldud, et dokumentide ”salastusastmeks jääb SALAJANE“. Täielik kirss vahukoorel on lause: ”Nimetatud dokumendid on salastatud, sest nende avalikustamine võib eeldatavasti tekitada olulist kahju riigi julgeolekule.“ Igaks juhuks on lisatud, et ”peale selle on agentuuril mitmesuguste seadussätete järgi õigus varjata ka oma tegevuse kohta käivat teatud informatsiooni“. Lõpuks, et ei jääks mingit lootust neile tundlikele paberitele juurde pääseda, on öeldud, et ”ka mingeid osalisi väljavõtteid mainitud informatsioonist ei ole kuidagi võimalik teha“. Wilsoni raamatus on kirja originaali koopia inglise keeles avaldatud 304. leheküljel ja eestikeelne tõlge 305. leheküljel. Kas keegi suudaks oletadagi, millist ohtu võis suhteliselt väike parvlaev kätkeda maailma võimsaima riigi rahvuslikule julgeolekule sügisel 1994?
https://parnu.postimees.ee/2142383/esto ... -visiidigaLugupeetud härra president Toomas Hendrik Ilves, seoses Rootsi välisministri Carl Bildti hiljutise visiidiga Tallinna ja USA presidendi George W. Bushi ajaloolise külaskäiguga tahaksime Teie tähelepanu alla tuua Estonia katastroofis hukkunute omaste seisukohad....
.../...
....Teatavasti on USA julgeolekuagentuuril NSA kolm Estonia hukku puudutavat dokumenti, mis on salastatud. Nende avalikustamine kahjustaks tõsiselt USA rahvuslikku julgeolekut. Meie palve on, et kasutaksite võimalust ja arutaksite USA presidendiga kohtumisel nende ülisalajaste dokumentide üleandmist Eesti Vabariigi valdusesse.
Ka Rootsi arhiivides on mitmeks inimpõlveks salastatud materjale. Seadusi tehakse, muudetakse ja tühistatakse kogu aeg. Estonia huku eest vastutajate leidmiseks oleks vaja need dokumendid avalikustada, et lõpetada laevahuku põhjuste varjamine.
Riigikogu uurimiskomisjoni esimees Margus Leivo on öelnud: “Tegelikult selgub üha uusi asjaolusid, mida algul eitati või isegi naeruvääristati. Kõik see loob arvamuse, et uurijad ei olnud teadlikud kõigist kogutud faktidest, ning sellest tulenevalt ei saadud teha pädevaid järeldusi. On alust arvata, et meie eest on paljut varjatud ja varjatakse siiani.”......
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=33427347Igor Kristapovitš. 1994. aasta oktoobris tapeti Lasnamäel kodumaja ees tolliameti endine peadirektori asetäitja Igor Kristapovitš. ESSis töötanud mehele lasti kuul pähe, kui ta kummardus vaatama tühjaks lastud autokummi.
Kalev Vahtras. Jutta Rabe meenutas aastaid tagasi SL Õhtulehele: "Esimestel päevadel pärast Estonia hukkumist oli Kalev päästetute kirjas. Kalevi abikaasale Ruthile kinnitati, et mees on Turu haiglas. Ruth sõitis Soome ja seal öeldi talle, et tema mees viidi Rootsi. Kalev Vahtrase surnukeha olevat leitud merest, talle näidati fotot ning Ruth Vahtras tundis abikaasa ära. Hiljem tõi Kalevi vend surnukeha Eestisse. Kui siin kirst lahti tehti, oli vend šokeeritud: surnukehal olid noahoopide jäljed ning lõikehaavad."
Harri Enula: Estline´i Eesti juht leiti 1996. aastal Tallinna–Keila raudtee äärest. Mees oli keeratud okastraadi vahele ja visatud raudteele. Kõrvalt leiti ta auto ning dokumendid, kõik olid puutumata.
Väino Karmi. Eesti tuntuimast margikogujast vanemuurija tegeles Estonia huku kriminaalasjaga. Ta suri 1999. aastal pärast pikka ja rasket haigust.
Aleksander Voronin. Salapärane Ida-Virumaa ärimees, kelle kohvrit otsisid tuukrid pärast õnnetust meresügavustes oleva Estonia kajutitest. Tuukrite ja tuukri kontrolli omavahelisest vestlusest selgub, et Voronini kohver tuli iga hinna eest leida. See ka leiti, kapten Pihti kajutist…
Voronin pääses küll laevaõnnetusest, kuid suri 2002. juunis insulti. Ta lahkus jäädavalt kaks nädalat pärast seda, kui ajaleht Süddeutsche Zeitung vaagis ühes artiklis tema ja salajase relvaäri võimalikku seotust laevahukuga.
https://www.ohtuleht.ee/195799/estonia-needusVisad vaikijad
Estonia hukku uurinuist on nimekaim vaikija toonane sideminister Andi Meister. Ta on küll kirjutanud Ainar Ruussaare abiga raamatu «Lõpetamata logiraamat», kuid pärast seda pole soovinud enam ühtegi sõna Estonia kohta öelda.
Kuulujutud räägivad, et ta loobus Estonia uurimisest pärast telefonikõnesid, kus teisel pool vaikiti, samuti olevat ta lähituttavatele kurtnud, et teda jälitatakse… Meister on palunud, et keegi teda enam seoses Estoniaga ei tülitaks.
Teine legendaarne vaikija on Rootsi peaminister Carl Bildt. Estonia õnnetusest kuuldes oli Bildt oma valitsusega viimasel õhtusöögil (sest ametisse astus peatselt uus valitsus), siirdus sealt tööle, kus veetis lõputuid telefonikõnesid tehes terve öö. Rootsis arvatakse, et just sel ööl leppis Bildt venelaste ja ameeriklastega kokku, kuidas tuleb edasi käituda. Järgmisel päeval Turus Eesti ja Soome peaministri ning ajakirjanikega kohtudes teadis Bildt juba täpselt laevahuku põhjust – purunenud visiiri.
«Arvame, et Bildt võttis ühendust USA, Venemaa, Saksamaa, Soome ja Eesti võimude või eriteenistustega. Kuna ta ei soovinud nende riikidega tülli mina ja mõtles eelkõige Rootsi rahvuslikele huvidele, võttis ta kuulda neilt saadud soovitusi ega pannud relvaäri suure kella külge. Aga see on esialgu vaid meie oletus,» on SL Õhtulehele tunnistanud Estonial lähedased kaotanud rootslased Bertil Calamnius ja Lennart Berglund.
Vaikinud on ka toonane mereteedeameti juht Kalle Pedak. Ta on ajakirjanikega kohtunud, kuid keeldub ametlikult õnnetuse põhjustest rääkimast.
Ehmatanud on nüüd ka Margus Kurm, kelle uut raportit süüdistati spekulatsioonis ja vandenõuteooriatele toetumises. Ta keeldub intervjuust, sest ei soovi, et temast saaks prokurör, kes tegeleb vaid Estoniaga.
1994. aastal Estonia huku uurimiseks loodud rahvusvahelise komisjoni liikmed Uno Laur, Jaan Metsaveer, Heino Jaakula, Kari Lehtola, Tuomo Karppinen, Heimo Iivonen, Olle Noord, Hans Rosengren ja Ann-Louise Eksborg on Estoniast väsinud.
Kapten Uno Laur ei soovi midagi enam kommenteerida. Paljud teised on löödud Kurmi komisjoni uutest avastustest ega mäleta uurimisperioodi enam väga täpselt, nii mõnigi suhtub Kurmi töömeetoditesse skeptiliselt.
Ei käsitle juba seepärast, et see ei seletaks, kuhu kadus see ülejäänud seltskond Estonia töötajaid, kes olevat väidetavalt Pihtiga samal päästeparvel olnud ja esialgu pääsenute niimekirja kantud.Ja inimlikult lihtne lahendus on lihtsalt jalga lasta. Enne kui ta taibatakse tagaotsitavaks kuulutada. See seletab ka, miks teda alguses taga otsida üritati. Kui ta piisavalt osav oli, siis sõidab tänini merd kuskil kolmanda maailma laeval muu nime all, kus laeva registreerimisriigis pole kurjategija väljaandmise kohustust. Neid riike on küllalt. Ja mingeid kuritegelikke miljoneid ei pruugi olla.
Seda kõige lihtsamat varianti miskipärast vandenõuteooria raamatud ja filmid ei käsitle. Miks? Liiga lihtne ja liiga vähe intrigeeriv (klikke koguv).
Miks Estonialt nõnda vähe inimesi pääses oligi tingitud laeva kiirest ümberminekust. Tänapäevaste laevade sild on laeva ümberminekul surmalõks kuna on kinnised. St sillalt pääseb minema läbi pealisehituse.ntud tüüpi laevahukul olid kapteni pääsemiseks shansid küllalt suured - kuna nende kajutid asuvad (ja peavadki asuma) silla ligida, st kõrgel pealisehitusel, mis ujutati üle alles siis, kui asi kummuli läks. Samuti ka sild. Ja veel - tundes taolist vastutust, on suurte laevahukkude puhul kaptenid eelistanud ja uppuda koos laevaga.
Tegelikult isegi ei eelda, sest näiteks Norrast ja Hollandist Newcastli vahet kurseerivatest Ro-Ro tüüpi autopraamidest on osad vaheseintega ja osad avatud ruumiga. Kui üldse kellelgi, siis on laadimismeeskonnal selles mõttes tööd rohkem, et iga sektsioon võimalikult optimaalselt täis panna. Ehk siis laadimisskeem arvutil eelnevalt täis joonistada. Muud vahet pole suurt midagi, täpselt samuti sabatad ja täpselt samuti lastakse peale. Välimisse serva rida või kaks haakeid(müts naha nende operaatorite ees, kes seda teevad, paljudel rekkajuhtidel oleks põhjust õppida), siis rida või kaks suuri ja keskele sõidukad. Tavaline skeem ühesõnaga..aheseintega autotekk eeldaks sootuks keerukamat laadimise infrat kui tänased RORO tüüpi laevad, mille laadimiseks on vaja vaid õige kõrgusega kaid
Kus oleks lähim sadam, kus sellist (laev sildub kahe rambi vahele) ro-ro terminali töös näha saaks?Kapten Trumm kirjutas:Tallinna sadama kaide ehituse tõttu ei praktiseerita meil taolist laadimist nagu ro-ro õige idee on. Ühest otsast sõidavad vanad välja ja paralleelselt teisest otsast uued sisse. Vähemalt rootsi laevadel küll nii ei käi. Et poole tunniga on laev uuesti laetud ja adjöö.