www.militaar.net

slider kirjutas:Omandamisel vs lõpetajad. Kui lõpetab 9400 aga enamuse 3 aastast käis kohal mitu tuhat õpilast rohkem siis koormus ja kulu tuleks kokku arvestada kõigi pealt...?

9400 olid kõik kõrgharidusega lõpetajad kokku.

Kui sa aga jagad selle bakas õppijate arvu kolmega, siis võid saada umbkaudu ühel aastal baka kraadiga kõrgkooli lõpetanute arvu.

Ülejäänutest loodetavasti 1/3 lõpetab järgmisel ja veel üks ülejärgmisel aastal...

toomas tyrk kirjutas: ↑07 Juul, 2025 10:33
Kui sa aga jagad selle bakas õppijate arvu kolmega, siis võid saada umbkaudu ühel aastal baka kraadiga kõrgkooli lõpetanute arvu.

Navat ja küllap see ongi see "vajalik" kolmandik, millest Slider rääkis.
Ning sellega on ühtlasi lahendatud ka kaasfoorumlase mure kahe kolmandiku "mittevajalike" lõpetajatega, sest neid lihtsalt ei eksisteeri.

Numbrite võlu ja valu ...

a) Kui mu poeg lõpetas normaalajaga baka, siis tema erialal oli üle 20 inimese aktusel, kuid temaga koos alustanutest ainult 2 veel. Vanim lõpetaja oli alustanud ligi 10 aastat ennem seda ...
b) Mu naise vend on lõpetanud käsitööõpetaja eriala. Tema kursuselt on veel ainult kaks lõpetajat erialasel tööl. Umbes 7-8 aastat peale lõpetamist töötas omandatud erialal juba alla poole.

Ja kõigile neile andis maksumaksja tasuta hariduse (Tallinna Ülikoolis) ...

mart2 kirjutas: ↑07 Juul, 2025 18:26 Numbrite võlu ja valu ...

a) Kui mu poeg lõpetas normaalajaga baka, siis tema erialal oli üle 20 inimese aktusel, kuid temaga koos alustanutest ainult 2 veel. Vanim lõpetaja oli alustanud ligi 10 aastat ennem seda ...
b) Mu naise vend on lõpetanud käsitööõpetaja eriala. Tema kursuselt on veel ainult kaks lõpetajat erialasel tööl. Umbes 7-8 aastat peale lõpetamist töötas omandatud erialal juba alla poole.

Ja kõigile neile andis maksumaksja tasuta hariduse (Tallinna Ülikoolis) ...

Igaüks kes kooli (ükskõik millise) lõpetab, saab tasuta hariduse. Ma usun, et on piisavalt palju põhikooli lõpetajaid, kes mitte kunagi ei vaja ega kasuta neid teadmisi, mida koolis on neile õpetatud.

Ega põhikool ei olegi vaid teadmiste omandamiseks. See on üldise õppimise, õppimisvõime ja oskuse omandamine. Sinna juurde distsipliin, sotsialiseerumine jne. Palju sul seda gümnaasiumi matemaatikatki igapäevaelus vaja läheb? Seegi on pigem ajugümnastikaks ja üldise mõtlemisvõime arendamiseks (mitte õpilaste kiusamiseks nagu paljud õpilastena ise mõtlevad). Koolist võtad ellu kaasa pigem omandatud teadmiste ja oskuste kvintessentsi ning mida sa sellega oma elus edaspidi ise peale hakkad, see oleneb juba igastühest endast. Ja ega kool lolli muuda - seda teadis juba vanarahvas rääkida...

krizz kirjutas: ↑07 Juul, 2025 21:08 Ega põhikool ei olegi vaid teadmiste omandamiseks. See on üldise õppimise, õppimisvõime ja oskuse omandamine. Sinna juurde distsipliin, sotsialiseerumine jne. Palju sul seda gümnaasiumi matemaatikatki igapäevaelus vaja läheb? Seegi on pigem ajugümnastikaks ja üldise mõtlemisvõime arendamiseks (mitte õpilaste kiusamiseks nagu paljud õpilastena ise mõtlevad). Koolist võtad ellu kaasa pigem omandatud teadmiste ja oskuste kvintessentsi ning mida sa sellega oma elus edaspidi ise peale hakkad, see oleneb juba igastühest endast. Ja ega kool lolli muuda - seda teadis juba vanarahvas rääkida...

Sama saab ka kõrgkooli kohta öelda.

Kui mingil põhjusel lihtsalt õppida midagi (lapsepõlve pikendamine, selleks et ema käskis vms) siis küll. Tulemuseks on suvaline humanitaarbaka. Kui õppida eriala millega juba mingil määral tegeletakse siis tuleb teadmisi juurde küll ja jääb puudugi. Näiteks arstiõpe on selline.

ja kui neid erialasid vaadata siis mumeelst ei juhtu midagi katastroofilist kui Tallinna Ülikool terves mahus kinni pannakse. Kui koondamiseks ja kärpimiseks läheb siis ma vaatan sedapidi et mis juhtub siis kui seda või teist enam ei oleks. Mitte vastupidi ehk et milleks see kasulik on.

vanahalb kirjutas: ↑08 Juul, 2025 21:35 Kui mingil põhjusel lihtsalt õppida midagi (lapsepõlve pikendamine, selleks et ema käskis vms) siis küll. Tulemuseks on suvaline humanitaarbaka. Kui õppida eriala millega juba mingil määral tegeletakse siis tuleb teadmisi juurde küll ja jääb puudugi. Näiteks arstiõpe on selline.

ja kui neid erialasid vaadata siis mumeelst ei juhtu midagi katastroofilist kui Tallinna Ülikool terves mahus kinni pannakse. Kui koondamiseks ja kärpimiseks läheb siis ma vaatan sedapidi et mis juhtub siis kui seda või teist enam ei oleks. Mitte vastupidi ehk et milleks see kasulik on.

No see on sügavalt küündimatu ja rumal jutt. Ka humanitaarerialasid on vaja. Lisaks, kui Tallinna Ülikool kinni pannakse, siis kust pagana kohast peaksid meie koolidesse õpetajad tulema? Kust peaksid tulema inimesed, kes oskavad filmi teha? Kust peaksid tulema inimesed, kes oskavad inimkultuuri laiemalt mõtestada.

Ühiskond, mis koosneb ainult reaalainete õppijatest on süsteemselt vigane ja ei saa funktsioneerida. Humanitaarerialadesse saab üleolevalt suhtuda ainult täielik põmmpea.

Kesse humanitaarerialadesse üleolevalt suhtus?
Tartust ja välismaalt saavad need spetsialistid tulla. Välismaale tulebki õppima minna ja hiljem tagasi tulla. Muidu tekib konnatiigistumine. Et riik oleks atraktiivne ja tuldaks on eraldi mehed. Vähemalt palgatud . Iseasi kui hästi nad oma tööga hakkama saavad.

Kui ma veel noor olin siis oli Peda õpetajate kool aga nüüd on ta mumeelest umbes sama kui olid nõukaaegsed parteiülikoolid.

Häda on selles , et neile ei jagu erialast hästitasustatud tööd ja nii need humanitaarid maanduvad muudesse riigiametitesse hea palga peale. Sellest küll midagi head ei ole tõusnud.

maksipoiss kirjutas: ↑09 Juul, 2025 6:25humanitaarid maanduvad muudesse riigiametitesse hea palga peale. Sellest küll midagi head ei ole tõusnud.

Aga mida sellest halba on tõusnud? Lisaks, osas riigiametites ongi humanitaarharidus erialane. Näiteks kui inimene on õppinud ajaloolasena XX sajandi rahvusvahelisi suhteid ja läheb välisministeeriumisse.

vanahalb kirjutas: ↑09 Juul, 2025 6:24Tartust ja välismaalt saavad need spetsialistid tulla. Välismaale tulebki õppima minna ja hiljem tagasi tulla. Muidu tekib konnatiigistumine.

Ei õpetata Tartus kõiki õpetajaid ning teiseks, kui me hakkame nõudma, et õpetajad käiksid magistrit välismaal omandamas, on meil veel palju vähem õpetajaid, kui praegu.

vanahalb kirjutas: ↑09 Juul, 2025 6:24Kui ma veel noor olin siis oli Peda õpetajate kool aga nüüd on ta mumeelest umbes sama kui olid nõukaaegsed parteiülikoolid.

Nüüd oled vana ja halb ning lahmid teemadel, millest midagi ei tea.


Lõpuks, kõik arutelus osalejad võiksid endale teadvustada, et teaduses on kolm suur valdkonda, mitte kaks. Humanitaar- ja sotsiaalteadusi ühte patta panna on totrus.

Humanitaaride sõimamine on populaarne tegevus aga... meie suuremad riigimehed ja rahvuslikud uhkused ... on reaalid ?
Meri, Runnel, Masing jne jne.

Oleks minu olemised siis tehnikaülikoolis oleks veerand või rohkem ained "humanitaarid". Kirjandus jms.

Madis Reivik kirjutas: ↑09 Juul, 2025 9:01 Humanitaaride sõimamine on populaarne tegevus aga... meie suuremad riigimehed ja rahvuslikud uhkused ... on reaalid ?
Meri, Runnel, Masing jne jne.

Oleks minu olemised siis tehnikaülikoolis oleks veerand või rohkem ained "humanitaarid". Kirjandus jms.

See ei oleks siis enam üldse tehnikaülikool. Ta on käesolevaks hetkeks niikuinii liiga "humanitaariasse" kaldunud ja inseneeriaõpe on päris korralikus kriisis.

https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun
Tasub kuulamist. Eilne, 8. juuli saade. Saates on minu koolivend professor Mart Loog.

vaatsi tallinna ülikooli kodulehelt õpetatavaid erialasid.
nojah, maitse asi, ise võtaks mõne küll valikust välja.
aga tegelikult pole asi humanitaar vs reaal vaid probleem
on selles, et meil õpetatakse seda, mida õppida tahetakse.
peaks aga õpetama ennekõike seda, mida ühiskonnal vaja on.
huviharidus võiks käia huviliste endi rahakoti pealt.