www.militaar.net

1. ka nn.plastlaevu, kus on ju kümnete tonnide viisi metalli tuleb täpselt sama sagedusega degaussida.
2. degaussimine aitab just vanade lollide magnetmiinide, mitte kaasaegsete miinide vastu. Kaasaegne miin valib oma ohvreid sinna sisestatud profiilide ehk laevale iseloomulike signatuuride järgi, millest üheks võib olla just laeva väike magnetväli.
3. need puuprussid seal Sandowni koridoris, mis tuleb avarii korral kere tugevduseks ja deformatsiooni vältimiseks põikiasendisse panna ja jääs sõitmise/seismise keeld ei räägi ju seda keelt, et need laevad metallist laevadest kordi tugevamad on?!

Viiskümmend kirjutas:1. ka nn.plastlaevu, kus on ju kümnete tonnide viisi metalli tuleb täpselt sama sagedusega degaussida.
2. degaussimine aitab just vanade lollide magnetmiinide, mitte kaasaegsete miinide vastu. Kaasaegne miin valib oma ohvreid sinna sisestatud profiilide ehk laevale iseloomulike signatuuride järgi, millest üheks võib olla just laeva väike magnetväli.
3. need puuprussid seal Sandowni koridoris, mis tuleb avarii korral kere tugevduseks ja deformatsiooni vältimiseks põikiasendisse panna ja jääs sõitmise/seismise keeld ei räägi ju seda keelt, et need laevad metallist laevadest kordi tugevamad on?!

Ma ei tea Sandowni tugevusest ja ülesehitusest midagi. Pigem üritasin väita, et armeeritud plastist kere iseenesest ei tähenda, et laeva kere on tugev või nõrk.

Kuna ma ühte jalga pidi paadimees, siis võiks niipalju lisada, et nt 80ndatel toodetud (loe paremad päevad ära sõitnud) plastikaatri ostmisega kaasneb selline tore asi nagu plastikatku (osmoosi) risk ja selle tõttu Eestis neid paate põhjagi läinud (põhiliselt kiirkaatrite probleem, mille kere allub sõidul suurtele dünaamilistele koormustele). Selle parandamise edukus sõltub peamiselt hoolikusest ja varasest avastamisest ning plastkere nõuab sälilitamisel erilist hoolt (kuigi võhikud just arvavad, et plast seisab ka niisama lumehanges). Piltlikult öeldes tuleb kere sentimeetehaaval kord aastas (sügisel) üle kontrollida ja väljas seistes oleks tark katta paat selle valge termokahaneva kilega nagu Pirita sadamas näha võib, hoolitseda, et pilsivett poleks jne jne.

Klaasplast on tegelikult oma omadustelt üks üsna keskpärane materjal, atraktiivseks muudab selle elutsükli alguses väike hooldusmaht.
Hiljem, kui kere kattev geelikiht on juba kulunud, tuleb seda samamoodi parandada, pahteldada, mässata ja soovitavalt vähemalt paari aasta takka üle värvida.

Sestap on ka nendel Sandownidel igasugu kasutuspiiranguid ning need laevad jäävadki tihedalt dokki külastama (ülaltoodud kere hoolduse-remondi pärast).
Puulaevast on nad muidugi paremad, aga tuleb siiski ausalt tunnistada, et plast teps mingi igavene või hooldevaba materjal pole.
Kahjuks ole au teada, mis materjalist on valmistatud Sandowni keresisene kaarestik (vene k silovoi nabor), kui see on tehtud epovaiguga kaetud puidust, siis palju õnne.
Sellise (puidust kaarestiku peal plast) disainiga olid ka mitmed vene plastkaatrid (nt Sigma) ja kui see plasti sees olev puit mädanema juba läheb, siis on parandamine sama hea kui uue ehitamine. See pole vist eriti reaalne, et Sandown oleks tehtud süsinikplastist, ju ta ikka on GRP-st (ehk klaasplastikust - vaheldumisi epoksüü/polüestervaigu ning klaasriide kihtidest, mis on väljaspoolt kaetud geeliga).

Kapten Trumm kirjutas:Kuna ma ühte jalga pidi paadimees, siis võiks niipalju lisada, et nt 80ndatel toodetud (loe paremad päevad ära sõitnud) plastikaatri ostmisega kaasneb selline tore asi nagu plastikatku (osmoosi) risk ja selle tõttu Eestis neid paate põhjagi läinud (põhiliselt kiirkaatrite probleem, mille kere allub sõidul suurtele dünaamilistele koormustele). Selle parandamise edukus sõltub peamiselt hoolikusest ja varasest avastamisest ning plastkere nõuab sälilitamisel erilist hoolt (kuigi võhikud just arvavad, et plast seisab ka niisama lumehanges). Piltlikult öeldes tuleb kere sentimeetehaaval kord aastas (sügisel) üle kontrollida ja väljas seistes oleks tark katta paat selle valge termokahaneva kilega nagu Pirita sadamas näha võib, hoolitseda, et pilsivett poleks jne jne.

Klaasplast on tegelikult oma omadustelt üks üsna keskpärane materjal, atraktiivseks muudab selle elutsükli alguses väike hooldusmaht.
Hiljem, kui kere kattev geelikiht on juba kulunud, tuleb seda samamoodi parandada, pahteldada, mässata ja soovitavalt vähemalt paari aasta takka üle värvida.

Sestap on ka nendel Sandownidel igasugu kasutuspiiranguid ning need laevad jäävadki tihedalt dokki külastama (ülaltoodud kere hoolduse-remondi pärast).
Puulaevast on nad muidugi paremad, aga tuleb siiski ausalt tunnistada, et plast teps mingi igavene või hooldevaba materjal pole.
Kahjuks ole au teada, mis materjalist on valmistatud Sandowni keresisene kaarestik (vene k silovoi nabor), kui see on tehtud epovaiguga kaetud puidust, siis palju õnne.
Sellise (puidust kaarestiku peal plast) disainiga olid ka mitmed vene plastkaatrid (nt Sigma) ja kui see plasti sees olev puit mädanema juba läheb, siis on parandamine sama hea kui uue ehitamine. See pole vist eriti reaalne, et Sandown oleks tehtud süsinikplastist, ju ta ikka on GRP-st (ehk klaasplastikust - vaheldumisi epoksüü/polüestervaigu ning klaasriide kihtidest, mis on väljaspoolt kaetud geeliga).

Vahet pole, mis see armeeriv materjal on - süsi või klaas või miski muu. Osmoosiprobleemid tulenevad ikka peamsielt täitematerjali omadustest. Epoksüüdvaiguga tehtud armeeritud plastist paatidel osmoosiprobleeme peaaegu ei esine. Seevastu polüestertäite puhul on need tavalised. Lisaks peetakse osmoosiprobleemideks tihti hoopis surve all tekkinud kattekihi (gelcoat - see, mdia sa nimetad geeliks) delaminatsiooni. Kui puittäidisega ribide ümber olev plast suudetakse hoida hermeetilisena ei juhtu selle puiduga midagi.

Epoksüüdvaiguga tehtud armeeritud plastist paatidel osmoosiprobleeme peaaegu ei esine

Julgeksid pimesi osta mõneda nõukaja lõpus valmstatud vene plastikkaatrit?
Need ju puhta epoksüüdvaigust tehtud - ja valmistajatehas pani veel tulemasele omanikule paar kilo "remondikomplekti" nime all kaasa kah, aukude lappimiseks.

Kapten Trumm kirjutas:

Epoksüüdvaiguga tehtud armeeritud plastist paatidel osmoosiprobleeme peaaegu ei esine

Julgeksid pimesi osta mõneda nõukaja lõpus valmstatud vene plastikkaatrit?
Need ju puhta epoksüüdvaigust tehtud - ja valmistajatehas pani veel tulemasele omanikule paar kilo "remondikomplekti" nime all kaasa kah, aukude lappimiseks.

Ma ei osta üleüldse mitte midagi pimesi. Eriti asju, mis on Made in USSR. Nõukaaegsete epoksüüdvaikude kvaliteet oli enam kui kahtlane. Samas on minu näppu sattunud lugusid puit/epo/klaas komposiidist paatidest, mis on valmistatud siis kui selline valmistamismeetod popp oli (70-datel) ja mis püsivad siiani kenasti vee peal.

Küsimus pole mingis nõuka epovaigu kvaliteedis (mis oli muideks täitsa OK kvaliteediga), vaid töö kvaliteedis. Klaasplastikust millegi valmistamine on üks suur käsitsitöö, kus tulemus sõltub tegija südametunnistusest. Selles osas pole ka lääne poolt tulnu alati kuld nagu elu siin näidanud on.

Pusivad seal Lennusadamas muudkui ehitada: http://www.hooandja.ee/projekt/lennusad ... -ehitamine

Ja nüüd Lennusadama sünnipäeva puhul tõsteti see ime lainetesse. Ja üks kaasfoorumlane kukkus sealjuures ka merre.

Mis sellega edasi plaanitakse? Proovitakse sukelduda ka või?

Käisin enne vettelaskmist turistiks maskeerununa seda maailmas analooge mitteomavat imelooma vaatamas. Püüdsin kinni ühe laeva ehitusega seotud tegelase, kes seal ümber tegutses ning pressisin talt välja laeva taktikalis-tehnilised andmed. Enamus infot edastasin juba Moskvasse aga mahlakamatest faktidest niipalju, et laeva ristimisel ei õnnestunud tükk aega pudelit puruks lüüa. Kui mõnelt pildil on ehk näha mõlkis sõukruvi kaitset, siis väidetavalt on see pudeli süü.
Kinnivõetud vastase agendilt sain veel infot selle kohta, et territooriumil oleva aia taga olev maismaatehnika plaanitakse samuti mõnel määral korda saada. 4st BTRist sai parajasti üks igastahes garaazi eest mutrivõtme lööke tunda.

Ma ausalt lootsin kolm kuud tagasi, kui sellest juttu tehti, et saan selle riistapuuga kasvõi natukesekski vee all olla. Alles hiljem sain teada, et seesugust plaani muuseumil polnudki. Sest ega seda 60X60 cm luugiavagi ju millegagi sulgeda polnud.

Joonistel on näha ka põhja all olevat raskuskiilu. Aga koopial seda pole. Loodeti vesiballastile ja show ajaks oli seal sees ka üksjagu livakotte.Oleks ta siis poolenistigi vee sees olnud. Paraku ei! Nii veepealset allvelaeva, nagu see, pole ma tõepoolest ammu näinud.

Ausõna.....ma ei kukkunud....ma ikkagi hakkasin ise hüppama, aga viimasel hetkel libisesin. Ma tean, et seda on raske uskuda ja kogu meedia oli täis suuri pealkirju....aga....ma ju läksin kaldale ja võtsin ju jalanõud-sokid ära ning tulin siis laevale tagasi. Ei tahtnud sealt ülevalt hüpata, sest prillid jäid ette. Sestap otsustasin minna pisut merele ligemale. Ja noh, tulemust nägid paljud!

Nii see tõesti oli, et ristiema(d) ei suutnud šampanjapudelit vastu puupardaid purustada. Ja katseid tehti mitte vähem, kui 15 korda. Osalesid kaks kena muuseumitsikki ja ka üks juhuslik venelannast möödakäija. Muuhulgas peksti klaaspudeliga tõepoolest lömmi kruvikaitse, mida teles edastatud ürituse ajaks pisut siiski sirgemaks oli kõbitud.

Nii et lõppkokkuvõtteks ei julgeks mina SEDA relva küll venelastega läbirääkimisel trumpässana välja käia. Eriti, kui arvestada, et sõuvõll oli pöördkettaga ühendamata ja periskoobi sees polnud ühtegi peeglit. Ei ole ma selleski kindel, kas laeva eesotsas olev ramm (mille otsa kukkumisest mind üks netkommentaator hoiatas) on ikka karastatud rauast, et selle abil vaenlase dessantlaevu põhja nügida.

Aga eks samas ole uhke tunne olla üks valitutest, kes on saanud kodumaise sõjaalveelaevaga soolases vees olla!

Vist pildid välja ujunud.
http://www.ebay.de/itm/C086-Foto-WK1-ww ... 1766470477 http://www.ebay.de/itm/C087-Foto-WK1-ww ... 1931195646 http://www.ebay.de/itm/C088-Foto-WK1-ww ... 1931195666

http://www.ebay.de/itm/C089-Foto-WK1-ww ... 1931195680

See on kahtlane, võib olla brittide C 32: https://en.wikipedia.org/wiki/HMS_C32 http://www.ebay.de/itm/C082-Foto-WK1-ww ... 1931195523

See peaks olema C 32, kui pildiallkirja uskuda: http://www.ebay.de/itm/C084-Foto-WK1-ww ... 1931195572

Tere

Väga vabandan aga magava kassi suhu jõuab hiir väga harva.

Kõigepalt tuleks alustada sellest, mis tüüpi allveepaate Nobeli ja Lessneri sadamas ehitati.
Tasuks uurida ka raamatut "Kopli sonaat"

Ja siis lugeda seda:
https://coollib.com/b/295301-igor-fedor ... -1942/read

Muis.ee -st leiab ka pilte märksõnaga Bars

Arhiivis ka piisavalt materjali pooleldi ehitatud allveepaatide korpuste saatusest.

Ja üks neist endiselt jääretkest merepõhjas, vajadusel saab piisava sukeldumise kogemusega külastada.

Kalevi ja Lembitu joonised peaks saama kätte ka Inglise arhiivist..kui on piisavalt pealehakkamist.

Paremat

V

Vene OSCAR klassi allveelaevast video
https://twitter.com/CovertShores/status ... 3509781504

5 allveelaevateemat liidetud.