www.militaar.net

Sho kirjutas:

mutionu kirjutas:Ma arvasin, et see, kui ma ei saa oma menüüsse lülitada seda, mida tahan(mõistliku energiakuluga), ongi sundmenüü aga ju siis on sul teistmoodi sundmenüü. Kuigi ma ei saa väga hästi aru, mismoodi erinevad sinu poolt mittesaadud karbonaad NL -i ajal ja minu poolt mittesaadud krevett praegu.

Sundmenüü on see, kus sa ei saa isegi asendada midagi. Ainus valik - võtad selle või mitte midagi.
Sina saad oma unelmate krevette asendada mingite teiste krevettidega, ise kirjeldasid.
Mina oma shnitslit ei saanud asendada mitte millegagi.. isegi karbonaadiga mitte. Liha lihtsalt polnud. Pidi sardelli närima..

Minu teada pole sardell kala- ega ka jahutoode vaid lihatoode. Seega said ju asendatud. Samamoodi nagu mina asendan õige kreveti selle aseainega.
See, et see sulle ei maitsenud, on sinu enda sügav isiklik traagika. Täpselt samamoodi nagu on minu enda sügav isiklik traagika see, et tooreid krevette pole.

Sho kirjutas:

mutionu kirjutas:Lilleküla poes pole ma tõesti NL -i ajal käinud, minu toonased kogemused piirduvad Pärnumaaga.

Järelikult oli Pärnumaa mingi erandlikult liharikas paik.
Minu mälestuste kahest N.Liidu ajal saadud lihatükist on teine saadud just Pärnust.

Ja siis on mul meeles jäätis, mille ma lasteaias liivakasti pillasin.
Ma olin veel hästi kurb. Mitte jäätise pärast, vaid sellepärast, et vanemad pidid raskel tööl hommikust õhtuni orjama, et mulle see jäätis osta..

Vaat jäätised olid nõukaajal küll head.. peaaegu sama head kui praegused "Eriti Rammusad".

Ju siis jah sattusin ma kulaklikku rajooni elama.
Jäätiste kohalt, maitse poolest meenutab toonast Eskimot praegune Vana Toomas ning mingi uus Eskimo. Tõsi küll, keemiline koostis on suhteliselt tülgastav.

mutionu kirjutas:Minu teada pole sardell kala- ega ka jahutoode vaid lihatoode.

Me siin panime juba varemalt paika, et me räägime lihast. Mitte pekist, kõõlustest, soolikaist, kamarast ega jäätmetoodetest.
See oleks sama, kui ma soovitaks sulle kreveti asemel makrat..

mutionu kirjutas:See, et see sulle ei maitsenud, on sinu enda sügav isiklik traagika.

Jah, selles on sul täiesti õigus. Mulle pole solk kunagi maitsenud.
Ja et ma PIDIN valikuvabaduse puudumisel seda sööma, on tõesti mu sügav isiklik traagika.
Ja see, et sa seda parastad, on mis?

Sho kirjutas:

mutionu kirjutas:Minu teada pole sardell kala- ega ka jahutoode vaid lihatoode.

Me siin panime juba varemalt paika, et me räägime lihast. Mitte pekist, kõõlustest, soolikaist, kamarast ega jäätmetoodetest.
See oleks sama, kui ma soovitaks sulle kreveti asemel makrat..

TE SIIN panite? ME SIIN panime siis ka paika, et ühte lihatoodet saab teisega asendada ning et NL -i ajal sai poest ka liha osta.
Makral pole üldiselt häda midagi, saiakatteks on päris hea.

Teeme siis sellise kiire pilguheitmise kaubandusse aastatel 55-85...

Aastatel 55-65 on pildistatud Väike-Karja kodutarvete poodi, näha-tunda on veel sõjaeelse aja hingust...





Aasta 1973, võid, margariini, merevaiku(??) jm paistab "Riia" poes olevat.



80-nda aasta jaanuaris Pirita kaupluses.



Sama aasta märts Marja kaupluses.



Ja mis halisemine, et vaid ühte sorti saia ja üht sorti leiba...rumal jutt ja need teised sõnad- aastad 1967-1970 ja Valga leivapood.



78-ndal aastal võis Viljandis valida, kas tahad piima klaaspudelis või kolmnurkses pakis



71-l näikse Võhma poes samuti mitut sorti leiba-saia müügis oleva



1968- kauplus Tartu



1971 aastal polnud "Pärnu" poes Hendriksoni küüru juures nina viltuvõtmiseks mingit materiaalse ainese puudumisest tingit. takistust. Ja ka 15 aastat hiljem sai sellest poest selle leti äärest nii mõnigi viisakas viinavõtmine alguse.



1972 aastal polnud erisordilistest sakuskakarpidest teps mitte puudust.



Vähe liha ja vorsti kah. Aasta ikka 72 ja pood ABC-6



Kohvipuudus saabus riiki 72-st aastast märksa hiljem...



Õismäe-1 ja aasta 1975



14 aastat varem Sonda kaupluses- ilmselt oli veel ennesõjaaegseid äriteenijaid elus...



Tallinn-1963



Kotka kauplus-1984



Taas nostalgiat- artelli "Mood" kauplus Harju tänaval. 1955




Sama aasta- Viljandi TK



1961- Pälsoni toidupood Tartus. Vorstikaupa näikse jaguvat.



Sama aasta Narva- jällegi erinevat sorti leiba näikse jätkuvat.



1962- kakao ja kommikarbid Tallinnas



1975. Tartu Anne kauplus. Et neile see leiba-dsaialett nii tihedalt ka ette on jäänud... Ja veel koos hinnasiltidega



1976. umbes nii need juustuletid toona ka minu mäletamist mööda välja nägid...



50-60-ndad Tallinna toidukaubastu kauplus- erilist "näljapaistetust" ei tähenda.



67 aasta Harju rajooni Rahva Võidu kolhoosi kauplus. Jälle see kuramuse leivalett- kuidagi kahtlaselt erinevad pätsid...



Vahi hullu...toiduainete kauplus Tallinnas 1961...



1970 ABC-IV



1972 ABC-VIII. Liha näikse päris mitut sorti olevat.



Jätkata võiks veel pikalt, ligi 2/3 pildiimaterjalist on läbi lehitsemata. Aga- kas praegu on valik suurem? Kahtlemata. Kas toona oli puudus kole suur, leiba-saia ühte sorti ja liha polnud kordagi võimalik letilt leida? Ilmselt mitte, ses osas on sedapidi väitja kas paadunud padupessimist või elanud oma toonase elu kohas, kus paarikümne kilomeetri raadiuses ühtki kauplust polnud. ja fakt on ka see, et toidukaubanduses tundub olmea tippaeg olnud kuskil kuuekümnendate esimene ots, peale seda hakkas asi vaikselt maha tiksuma.

P.s. Ja otse loomulikult ei maksa ühtki pilti tõe pähe võtta. see puha kohmetult kokkuklopsitud alatu laim. Tegelikult andis näärivana(sest jõulud olid ju nii ära näritud, et näärid ainult alles jäid) igaühele kuivatatud räimepea, mida siis kõik üldrahvalikus vaimustuses järgmise aastavahetuseni lutsutasid ja niimoodi endal hinge sees hoidsid...

Sho kirjutas:

mutionu kirjutas:See, et see sulle ei maitsenud, on sinu enda sügav isiklik traagika.

Jah, selles on sul täiesti õigus. Mulle pole solk kunagi maitsenud.
Ja et ma PIDIN valikuvabaduse puudumisel seda sööma, on tõesti mu sügav isiklik traagika.
Ja see, et sa seda parastad, on mis?

Toiduaineid solgiks nimetada on muidugi omaette tipp(demagoogia lainelt kantud mõte nagunii).
See, et ma seda parastan(muide, enda arvates mitte, tegu on fakti nentimisega), on see, et see on tõesti sinu isiklik traagika. Sardelli sõi(ja sööb) rohkem inimesi kui sina ja õige mitmele isegi maitseb, nagu näituseks ka mulle. Võimalik, et ma pole toidu suhtes eriti valiv, kuid väita, et NL -i ajal püsis inimorganism elus taimetoidul, korilusel ja maamajapidamisel, on ilmselge liialdus.
Koolis muide õpetatakse seda, et oma kogemuste laiendamine kõigile on üks enim levinud vigu, mida tehakse.

Ekstra Onu Ennule...autosid ikka 70-ndate esimeses pooles vaikselt liikus. Neid küll ei müüdud, vaid eraldati. 73 aastal eraldati selline nagu pildil näha ka mu sõbra taadile, kes vaenuliku paugutamise eest kinni oli ja töötas peale lahtisaamist küttelao autojuhina. Ema oli õmblejanna. Hea auto oli, kestis ilma erilise remondita pea viisteist aastat ja kannatas mahagi müüa...Minul tuli oma esimene auto paraku paari aasta vanusena uue hinnaga osta. Aastaid oli mul toona vistist 26. Nii et oli võimalik küll.

"Neid küll ei müüdud, vaid eraldati. 73 aastal eraldati selline nagu pildil näha ka mu sõbra taadile"

novot. siis neid ikka ei müüdud vabalt. ühel sellisel käisin ma ise järel 1975, õigemini oleks "käisin kaasas järel". isale eraldati peale 20+ tööaastat ühes asutuses tagasihoidliku insenerina ostuluba. 3 korda käis järel, kuna olid potisinised ja sirelilillad ainsana võtta aga neid keegi ei tahtnud, vene värvid. kolmandal korral oli valgeid ka ja isegi siis leidus kavalpäid, kes suutsid ainsa kreemika tooniga omale nihverdada, aga tühja neist.

õhtul läksime kohale ja seisime hommikuni elavas järjekorras, et midagi ikka saaks. aga muidu oli n-liidus autosid täitsa vabalt saada. paari aasta vanuse auto hinnalt sa panid muidugi mööda, uue auto hinnaga võrdseks langes kasutatud auto hind umbes 10 aasta järel, ma ostsin oma esimese auto 14 aastat peetuna, selle sai 2/3 letihinnaga kätte.

aga see 1975. aasta 2103 on täiesti alles, ma ei hakka ju maha müüma autot mille ostmiseks on teine mees 20+ aastat tööd rabama pidanud.

aga ühes asjas on sul muidugi täppi läinud, n-liidus hakkas autoostulube rohkem liikuma alates 1970.a. kui vaz-i tehas valmis sai itaallaste vennaliku abiga, masstootmine oli siin enne seda tundmatu teema. aga muidugi eraldati ametiühingu poolt autoostulube, raha (too 2103 maksis siis 7500 rubla) pidi ikka omal olema.

Siiski-siiski, vabamüügis olid autod vistist 50-ndatel(???)...

Vladimir Beekman kirjutas:Juhan Smuulilt pärinevat etteheide eesti kirjanikele, et need näevad elu vaid läbi oma Pobeda akna. Smuulil endal oli teatavasti 7-istmeline ZIM, see oli midagi hoopis enamat. „Tunne erinevust!” ütleksid neid sõiduriistu kõrvutades tänapäeva kopiraiteritena leiba teenivad kirjanikud. Vladimir Beekmanil oli ka ZIM, 1956. aastal raamatuhonorari eest ostetud, Beekman oli siis 28. Need autod olid sel aastal korraks vabamüügile tulnud ja maksid ainult veidi rohkem Pobeda althõlma-hinnast. Nii meenutab Beekman oma hiljuti ilmunud mälestusteraamatus.

... ja kohe kindlasti 80-ndate lõpul, mil nii Zapak, 412 kui ka väikese mootoriga 06 müügis olid. Zapaka müügi kohta kohta oli ju isegi Reklaamfilmi klipp Ulfsakiga peaosas tehtud. Ja ju ma ikka tean, millise auto ma ostsin ja palju selle eest maksin. Nagu öeldud, kolm aastat vana auto ja tehasehinna klassis raha- 5000 rubla. Pole mõtet vist vaielda.

smuul ja beekman olid kõrged parteilased, nad said loomulikult vabamalt autosid osata.

tõeline vabamüük toimis tõesti sapikate ja mossede puhul kaheksakümnendate päris lõpus, sest nende järgi oli nõudlus langenud, kõik tahtsid žiguliid, soovitavalt 08.

Tsiteerides teadjaid- no vot, siis ikkagi müüdi vabalt...

see käis nüüd kõrgete parteilaste või sapikate-mossede kohta?

iseenesest pole vahet, ühed polnud inimesed ja teised polnud autod. minu tutvusringkonnas osteti niimoodi vabamüügilt üks mosse, ülejäänud eelistasid veidi üle uue auto hinna makstes leningradist ohvitseride käest 2 aastat vanu 21011 ostmas käia. ja loomulikult oli see periood väga lühike, millal need vabamüügis olid.

nii pobeda kui volga olid nomenklatuuri autod, mida tavakodanikele ei müüdud. zissid-zimmid-tšaikad seda enam.

aga muidugi kui need aasta-paar siiski arvesse lähevad, siis võiks n-liidus toidukaupade kättesaadavuse kanda ka selle päris lõpu aasta-paari peale, kui poes tõesti enam mitte midagi ei olnud.

Lõpu poole olla Piiteris samamoodi vabamüügis ka väikese mootoriga 06 müüdud, olla see business ja marketing eeldanud küll pisut tutvust ja väikest vaheraha, aga niimoodi autosid olla vabamüügist kätte saadud. Ja jutt oli siin enne mitte Zigullide vabamüügist, vaid nimelt autode omast. Millele ligiupeetav igast võimalikust viskest vastu vaidles. Ning nagu erinevate foorumlaste poolt korduvalt tähendati, ei pidanud auto saamiseks nõuka ajal eriliselt padupunane olema, ostulube eraldati ka majandites normaalsetele tööinimestele. Näiteks seesama ennist tähendet sõbra pere- kinniistunud välgumärgiga vastaline, nagu see taat nooruses oli ja briketi laialivedaja 70-ndatel.
Et Volgat eraisikutele ei müüdud...no kuulge. Isegi mu lillekasvatajast naabrimehel(3 kasvuhoonet 0,6 hektarilisel krundil lisaks eramule) oli selline must Gaz-24 olemas, seda juba kuskil 85 aastal. Müüdi ikka. Päris lõpus lausa ehitati, siis juba küll neid uuemaid, 24-10. oli see mark. Meil panid viis või kuus venda endale sellised kokku.

"Isegi mu lillekasvatajast naabrimehel"

novot. nomenklatuurile müüdi ja almavü loterii peaauhinnana loositi välja, teised (nagu su naabrimees) sahkerdasid neid kasutatuna. taksopargid ja minnõukogu autobaas müüsid trööbatuid ja koeru tehas tegi kapremonti. paljud asutused ostsid omale samamoodi. mingil hetkel pidi igal töödejuhatajal volga tagumiku all olema.