www.militaar.net

Juhani Putkinen kirjutas:Ise arvan, et juhul kui Eesti kunagi loob endale hävituslennukite eskadrilli, nii nimelt odavaid Sidewindereid peaks olema vähemalt 100 tk (ca. 100 miljonit EEK kokku). Nende odavade vahenditega peaks püüdma nottima vaenlasi võimalikult palju. Neid AIM-120 rakette, millega saa tulistada suurusjärgus 100 km kaugusele, võiks olla vähemalt 50 tk (ca. 200 miljonit EEK kokku) 100 tk oleks loomulikut parem, aga nad maksavad.

Kui laevavastaseid rakette on ainult 5 tk. millest Kilo Tango kirjutas, nii tegelikult see pole mingisugune heidutus - võimekusest rääkimata.

Mootoreid on vaja vahetada nagu nii - kui palju maksab üks uus F-16 mootor?

Ärme nüüd hakka ise puid ja maid kokku rehkendama. Sul pole aimugi, mis kulukomponendid kõik hävitajate alla lähevad. Minu rehnut oli võetud USA lennuväe kuludele tehtud TCO analüüsist. Seal on kõik sees. Absoluutselt kõik. Ja selle järgi tuleb F-16 Block52-tede omamise kuluks tosina lennuki kohta 200-400 mil EEK aastas (incl. lennukite, hooldusbaasi jms. varade depretsiatsioon, erakorralised hooldused, lendurite kombinesoonid, joogipudelid, relvad, kütus, õppemärklauad, õppepommid jne. - kõik, kõik, lõik) sõltuvalt sellest, millise ajahetke $ kurss aluseks võtta ja kas inflatsiooni määraks võtta 3-4% nagu meil või 15-20% nagu sõjanduse vallas kipub olema. samuti sõltub hind sellest kui sõbralikke hindu meilt küsitakse. Tõesta mõnda muud numbrit kui suudad. Mina ei viitsi kõiki kulukomponente välja otsida ja sama lolli tööd ise tegema hakata. Sel pole mingit mõtet.

Juhani Putkinen kirjutas:Ise arvan, et juhul kui Eesti kunagi loob endale hävituslennukite eskadrilli, nii nimelt odavaid Sidewindereid peaks olema vähemalt 100 tk (ca. 100 miljonit EEK kokku). Nende odavade vahenditega peaks püüdma nottima vaenlasi võimalikult palju. Neid AIM-120 rakette, millega saa tulistada suurusjärgus 100 km kaugusele, võiks olla vähemalt 50 tk (ca. 200 miljonit EEK kokku) 100 tk oleks loomulikut parem, aga nad maksavad.

Kui laevavastaseid rakette on ainult 5 tk. millest Kilo Tango kirjutas, nii tegelikult see pole mingisugune heidutus - võimekusest rääkimata.

Mootoreid on vaja vahetada nagu nii - kui palju maksab üks uus F-16 mootor?

Üldiselt on Lääne lennuvahendite mootorid praktiliselt nullist taastatavad. Ses suhtes erineb muu maailma ideoloogia vene omast, kus on konkreetsed lennutunnid ja kui need on läbi, siis ootab kraami prügimägi sõltumata seisukorrast.

AIM-9 on enesekaitse relv. See ei ole mõeldud vastase hävitajate küttimiseks. Peamine relv on ikkagi AIM-120. Kui need otsa saavad aga lahingust väljuda ei saa, tuleb minna lähilahingusse ja seal on AIM-9. Ja kui need otsa saavad, siis aitab täpne käsi ja kuuliprits.

Laevastaste asemel oleks ilmselt tõesti mõtteka AGM-84 muretseda rohkem. Oleks taktikaline paindlikkus jällegi suurem.

Kapten Trumm kirjutas: Kui brigaadi 15x15 km maalapi õhukaitse 5 km kõrguseni maksis 1 miljard, siis pole paremate süsteemide puhul mõtet genereerida mingeid paarimiljardilisi hindu. Seepärast neid Giraffesid oligi mitu, et ühe radariga pole selline süsteem lahinguvõimeline.

Kui meil on suurt 4 maapealset radarit ( millest üks pasiiv ) + 5 Giraffe ja ütleme ostame veel 5 juurde.
Sellega on juba piisavalt kõva radripilt, ning terve Eesti oleks mitmekordselt dubleeritud, sinna juurde pole lihtsalt mõttet rohkem radareid panna. See ei annaks enam midagi juurde.
Keskmaa õhutõrje oleks siis ilgelt kallis, kui 2 - 3 rekka kohta tuleks paar radarit, kuid eesti maa ala on nii väike, et 4 maismaa radarit ja 10 mobiilset on juba nii suur arv, et nad suudavad ohtlikumates kohatades 3 - 4 kordselt üksteist dubleerida.
Eesti pole Iraagi lõpmatud kõrbed.

Kapten Trumm kirjutas:Vene lennuvägi hävitab meie lennusalga ühe päevaga, aga õhutõrjerakette ei hävita? Maapealsed radarid kustutatakse ära ja lennukid on pimedad, aga õhutõrje laseb nagu muiste. Mis imevägi see neid rakette kaitseb siis? .

Suurem kogus lihtsalt, kui lüüaksegi esimesel sõjapäeval 60nest autost 10 emexi rauaks, siis jääb 50 veel alles jne + suur kogus lühimaa ÕT.
Kuidas neid radareid suures Keskmaa ÕT tules üldse hävitada, kui kõik kohad on mitmekordselt dubleeritud ?
Sellise arvu tehnika hävitamine on tegelikult väga keerukas. Kui Gruusias ei suudetud isegi üht BUKi maha võetta, mis tekitas venemaale suurt peavalu. Kuidas siis saab ruttu hävitada tohutus suuremas koguses tehnikat, mis on mäekõrguset üle venelaste 70nendate leiutisest, mille segamise ja avastamisega ei tuldud isegi toime ?
Peale aktiivset sõjategevust, kui isegi radarid on maha võetud ( arvestades Venemaa sellesuunalist võimet, siis tegelikult pean ma seda võimatuks ) saab neid rakette ikkagi edasi kasutada visuaalselt nähtavate sihtmärkide vastu, mis tähendab ründelennuväele suht suuri lennukõrgusi.

Kapten Trumm kirjutas: 1. kui Vene kogu oma sõdimisvõimelise lennuväe korraga peale saadab, siis hävitatakse nii eskardrill kui maapealne ÕT süsteem kiiresti, jutt on ehk loetud päevadest. Kõik nad hävitatakse massrünnakuga kiiresti. Küsimus on lihtsalt selles, palju oma piiratud rahaga veel teha saaks.

Räägi mulle, kuidas saad massirünnaguga 60 Nammas rekat ja ligi 600 Lühimaa ÕT rakettiseadet ühe päevaga vanarauaks tampida, sealjuures ilma meeletute omapoolsete kaotusteta ?

Kapten Trumm kirjutas:7. Kui sul pole raha omada suurt armeed, siis tuleb omada väikest, aktiivset, mobiilset ja sellist, mis suudab reageerida igasugusele ohule. Kogu õhukaitse rajamine väheliikuvale ja passiivsele ÕT-le on selle kontseptsiooniga täielikus vastuolus. Efektiivsus tähendab nt võimet liikuda kiiresti ja võtta hetke pärast vaenlast vastu järgmises kohas. Umbes samahea oleks jalaväelt veoautode äravõtmine ja ütlemine-käige jalgsi, autod hävitatakse esimese päeva õhtuks.

Eesti on ikka kuradima väike, suur mobiilsus ei anna siin väga suurt eelist.
Tallinnast narva 195 km
mandriosa maismaa pindala on 38965 ruutkilomeetrit kõigest.
Arvestades kaitsevõimelisi positsioone jääb see veel tunduvalt väiksemaks.
Näiteks , uuemad S300/S400 süsteemid võivad vene piiri äärest lasta kõiki lennukeid mis Eesti kohal.
Efektiivsuseks on vaja ka vastasega võrreldavat kvantiteeti, seda need 12 lennukit ei suuda pakuda paraku.
Pealegi, süsteemi valides peab nende arvukus olema selline, et ka kolmandal sõjanädalal on midagi veel alles.

Kapten Trumm kirjutas:Kui jutt käib laevade ründamisest, siis soovitaks siinkohal moka maas hoida. Argentiinal oli Falklandi sõja alguses 5 tiibraketti ja näputäis eelhelikiirusega Super Etendard lennukeid. Need lendasid oma tegevusraadiuse piiril ja suutsid kaasa võtta ainult ühe raketi (teisel pool oli kütusepaak). Need uputasid kaks suurt sõjalaeva, kandmata ainsatki kaotust, kuigi inglaste ülekaal õhus oli enam kui kindel. Lasti üksikuid rakette, mitte ei tehtud grupirünnakuid. Inglased ei näinudki, kuskohast need lennukid oma surmava lasti lendu lasid. Tavaliste vabalangevate pommidega otsekontakti minnes kaotati inglaste õhutõrjele üle 20 lennuki.

Rekalt lastud Harpooni laskeulatus on 140 km, läänemeri ei ole just väga suur. 20 Rekat 80 raketiga peaks omama piisavat heidetusvõimet.

Xender kirjutas: Räägi mulle, kuidas saad massirünnaguga 60 Nammas rekat ja ligi 600 Lühimaa ÕT rakettiseadet ühe päevaga vanarauaks tampida, sealjuures ilma meeletute omapoolsete kaotusteta ?

Misasi on Nammas? Ma tean sellist asja nagu NASAMS aga mis see Nammas on kui võib küsida?

Teine asi mis mind huvitab on see, et kustkohast võetakse see jutt, et AIM-120 saab välja lasta visuaalse märklaua peale ilma radar lock-ita. Minu teada pole see võimalik.

Kilo Tango kirjutas:Teine asi mis mind huvitab on see, et kustkohast võetakse see jutt, et AIM-120 saab välja lasta visuaalse märklaua peale ilma radar lock-ita. Minu teada pole see võimalik.

Näiteks militaarajalehes Suomen Sotilas (90 aastat vana pidevalt ilmunud) number 6/2008 on pikki asjalikke artikleid (Soome õhutõrjekolonelleitnandi kirjutatud) õhutõrjest - kaasa arvatud NASAMS. Ka seal näidetakse kuidas selle saa teha ilma radarita.

Sorry kirjapildi segamini ajamise eest,

Aga muidu AIM 120 kohta tsitaat "If the missile is fired at short range (typically, visual range), it can use its active seeker just after launch, making the missile truly fire-and-forget"

Kilo Tango kirjutas:Teine asi mis mind huvitab on see, et kustkohast võetakse see jutt, et AIM-120 saab välja lasta visuaalse märklaua peale ilma radar lock-ita. Minu teada pole see võimalik.

"Lock after launch" võimekus on NASAMS-süsteemil täiesti olemas..

Kujuta silma ette tüüpiline Eesti maastikupilt ja kujuta ette, kui kaugelt tekib otsenähtavus nt 2000 meetri kõrgusel lendava lennukiga? Raketi enda radari kiir on nii kitsas, et selle kasutamine eeldab praktikas visuaalselt kontakti.

Radarit on süsteemile vaja selleks, et AIM-120 vajab mid course update'i. Pealegi on vaja märke identifitseerida ja täiesti välistatud on olukord, kus õhuruumis on mõlema poole lennukid, eesti raketimehed lasevad huupi tuvastamata märkide pihta.

Optiline sihik on kah tore. Ainult tekib küsimus, mismoodi sellega suudetakse tuvastada öösel nt pilvedest kõrgemal lendav lennuk?

Rule nr 1. Kõik backup süsteemid on piiratud kasutusega ja piiravad oluliselt süsteemi võimalusi. Passiivne töö tähendab, et avastamise ja laskmise kaugus väheneb.

Rule nr 2. Õhutõrjesüsteemi hävitamisel ei ole raketiseadmed prioriteetsed sihtmärgid. Need on raskesti leitavad ja nende hävitamine ei lõpeta kompleksi tööd. Meil võib neid raketiautosid 60 tükki olla, aga radareid ja juhtimiskeskusi, mida ründama asutakse, on siiski maksimaalselt kümmekond ja kui nendest kasvõi pool ära kustutada suudetakse, on nende efektiivsusest ka samapalju järgi. Mis tähendab, et meil tuleb 3-4 raketiseadme peale ette näha oma radar ja pole mõtet udutada, et ujutame maa üle odavate raketiseadmetega. Raketiseade ongi odav asi - plekist kast, millel on väike elektri- ja raadiosüsteem rakettide lendu laskmiseks. Radar ei ole. Kui sa ütled, et tuleb viis Giraffet- miks osteti 5 tabureti peale 1 sadu miljoneid maksev radar?

Rule nr 3. Õhukaitse pearelvana maapealsete komplekside kasutamine on NSVL aegne taktika, mille kasutajariigid on Lääne taktika kasutajate käest erandita peksa saanud. Ja ilmselt oleks NSVL ka saanud, kui läänega oleks sõjaks läinud. Meie suur armastus nende vastu võib olla tingitud ka sellest, et õhuväes mängivad esimest viiulit NSVL ÕT raketivägede kasvandikud - maapealne ÕT rokib, lennukid käigu kuradile. Läänes on õhukaitse pearelv lennuvägi ja ÕT raketid on toetavad. Ükski lääneriik pole ÕT raketidele õhukaitset rajanud.

Kui Iraak oleks Lahesõja eel müünud oma tuhandetest raketikompleksidest enamiku maha, kaotanud ära vastavad kulud ning panustanud vabaneva raha näiteks 300 MiG-29 hävitaja ning mõne AWACSI soetamiseks, oleks koalitsioonil olnud probleem. Aga need arvukad õhutõrjesüsteemi ja territooriumi kõrge läbitulistamise % Saddami ei päästnud, vastane keskendus radaritele ja juhtimispunktidele ning osad raketiseadmed vedelevad tänaseni seal kõrbes, jõudmata ainsatki pauku teha. Aga kaasaegseid hävituslennukeid oli Saddamil 30. Ülejäänu oli maapealete radarite automaatjuhtimisel lendav 60ndate vanaraud (Saddamil oli sõja alguses ca 600 lennukit), mis maapealse, NSVL loogika järgi ehitatud õhutõrje tsentraalse juhtimise sodiks pommitamise tõttu täiesti kasutu oli.

Tsentraliseeritud radarjuhtitava õhutõrje haavatavust näitab kasvõi tõsiasi, et ca 30 lennukist, mille Iraagi ÕT alla tulistas, langes suur osa madallennul kahurite, manpadside ja mobiilsete lühimaasüsteemide ohvriks. Radarjuhitava keskmaa õhutõrje põhjustatud kaotused olid episoodilist laadi ning leidsid aset peamiselt õhusõja algfaasis, kui ÕT juhtimine polnud lõpuni hävitatud.

Seejuures oli Saddami õhutõrje üks maailma tihedamaid, nt Bagdadi kaitse arvati olevat arvukam kui Moskva või Hanoi oma omal ajal.

Xender kirjutas:

Keskmaa õhutõrje oleks siis ilgelt kallis, kui 2 - 3 rekka kohta tuleks paar radarit, kuid eesti maa ala on nii väike, et

Aga miks Eesti ostis sinu jutu järgi 5 Giraffet ainult 25 tabureti kohta? Normaalses ÕT kompleksis ongi 2-3 rekka kohta 1 radar, selle äravõtmisel kaob lahinguvõime. Tüüpilises S-300 kompleksis on üks radar, üks kontrollkeskus ja neli stardiseadet. Sinna juurde lingitakse mõni varase avastamise radar, kuid kompleks on autonoomne ka ilma selleta.

Suurem kogus lihtsalt, kui lüüaksegi esimesel sõjapäeval 60nest autost 10 emexi rauaks, siis jääb 50 veel alles jne + suur kogus lühimaa ÕT. Kuidas neid radareid suures Keskmaa ÕT tules üldse hävitada, kui kõik kohad on mitmekordselt dubleeritud ?

Autosid pole vaja hävitada, hävitatakse engagement control radar ja juhtimiskeskus koos oma optilise tagavarasüsteemiga. Autod jäävadki metsa seisma. Palja laskeseadmega ei lase midagi.

Sellise arvu tehnika hävitamine on tegelikult väga keerukas. Kui Gruusias ei suudetud isegi üht BUKi maha võetta, mis tekitas venemaale suurt peavalu. Kuidas siis saab ruttu hävitada tohutus suuremas koguses tehnikat, mis on mäekõrguset üle venelaste 70nendate leiutisest, mille segamise ja avastamisega ei tuldud isegi toime ?

Ega tegelikult polegi selge, mis seal juhtus. Buki kohta peab ütlema, et ta suutis alla tulistada ainult ühe lennuki, ülejäänud kolm läksid vägede ÕT arvele (manpadsid, SA-8 jne). Samas suutsid venelased kogu süsteemi halvata pearadari maha võtmisega, mis hävitati suure laskekaugusega tiibrakettidega, mida grusiinite ÕT ei suutnud alla tulistada. Tegelikkuses näitab venkude lennukite kasutus, et grusiinide ÕT neile erilist ohtu ei kujutanud - tunti end vabalt ja isegi ei nähtud vaeva maa-ala eelneva ÕT-st puhastamise - nn wild weasel missioonidega.

Peale aktiivset sõjategevust, kui isegi radarid on maha võetud ( arvestades Venemaa sellesuunalist võimet, siis tegelikult pean ma seda võimatuks ) saab neid rakette ikkagi edasi kasutada visuaalselt nähtavate sihtmärkide vastu, mis tähendab ründelennuväele suht suuri lennukõrgusi.

Kordan veel - Gruusia kokkulapitud ÕT ei kujutanud venelastele erilist ohtu ja tekitatud kaotuste arv näitab selle ebatõhusust. Kui vastane teeb nädalas iga päev 50 lendu ja kaotab 4 lennukit, on kaotuste % kuskil 1 kandis. Seda ei loeta isegi häirivaks tegevuseks.

Räägi mulle, kuidas saad massirünnaguga 60 Nammas rekat

Sinu visiooni kohaselt on vaja hävitada maksimaalselt 5 radarit ja kontrollkeskust - kuna need asuvad harilikult lähestikku - Giraffel asub kontrollkeskus samas autos kus radar, siis see ei ole eriti keeruline. 60 autot jäävadki kasutult seisma, sest puudub organ, kes neile tulekäsu annab. Neid autosid pole vaja jahtida - vastase maaväed hõivavad nad hiljem nagunii.

ja ligi 600 Lühimaa ÕT rakettiseadet ühe päevaga vanarauaks tampida, sealjuures ilma meeletute omapoolsete kaotusteta

Kus sa sellise numbri said? Meil on neid tulemas 25.

Eesti on ikka kuradima väike, suur mobiilsus ei anna siin väga suurt eelist.
Tallinnast narva 195 km
mandriosa maismaa pindala on 38965 ruutkilomeetrit kõigest.
Arvestades kaitsevõimelisi positsioone jääb see veel tunduvalt väiksemaks.

Eestis on lisaks olemas Lääne-Eesti saarestik, mille vallutamine pole ajaloo põhjal eriti lihtne ülesanne olnud. Kokku peaks olema 2 kõva kattega lennuvälja+maanteed.

Mina ütlen, et mobiilsus ja paindlikkus ongi võti. Kui vastase laev sõidab merepiirilt sadamasse 15 minutit, siis mobiilsus on elu ja surma küsimus. Eestis pole rahaliselt võimalik valvata isegi kõiki sadamaid (mida on suurusjärgus paarkümmend), rääkimata dessandikõlbuliku ranna valvamisest, mida meil on sadu kilomeetreid. Pannes kogu raha keskmaa õT alla, ei jätku meil raha ei raketirekkadele ega muule.

Näiteks , uuemad S300/S400 süsteemid võivad vene piiri äärest lasta kõiki lennukeid mis Eesti kohal.

Realselt relvastuses olevad 5V55R raketi lennukaugus on ca 90 km. Muidugi ostab mõistlik riik endale lennukitega kaasa ka enesekaitse segamiskonteinerid. Pealegi kaugmaa ÕT-ga pole minuteada kuskil suudetud lennuväe tegevust lõpetada. Ühesõnaga, see on oht, kuid selle vastu on rohtu. Pealegi ma ei usu, et nendel rakettidel on 200 km kaugusel efektiivse tabamise kõrgus väiksem kui ütleme kilomeeter. Maakera on ümmargune ja nende süsteemide töö sõltub süsteemi radarist (raketid pole aktiivsed).

Efektiivsuseks on vaja ka vastasega võrreldavat kvantiteeti, seda need 12 lennukit ei suuda pakuda paraku.

Pealegi, süsteemi valides peab nende arvukus olema selline, et ka kolmandal sõjanädalal on midagi veel alles.

Ma väidan ja olen suuteline oma väiteid ka näidete ja numbritega kaitsma, et Eesti ei suuda eales soetada endale lahinguvõimelist ÕT süsteemi kvantiteedi tõrjumiseks. Pigem räägime nagu arengukavas -piiratud lahinguvõimega süsteemist paari punkti kaitseks. Mis jätab muu riigi täiesti kaitset. Sama raha eest võib rääkida ka piiratud õhukaitsevõimest Ämarist 700 km raadiuses ning piiratud õhk-maa ja õhk-meri võimekusest. Mida on kahtlemata ka vaja ja mille vajalikkusest on Kamin õnneks aru saanud/saamas - kui arvestada revolutsioonilist väljaütlemist, et hävituslennukid ja tiibraketid loetakse juba võtmelünkadeks!

Kui ajaloost vaadata märksa massiivsemate ÕT süsteemide saatust sõjas lennuväe vastu, siis on väga kahtlane, kas see süsteem kolmandal päeval enam pauku teeb. Kolm nädalat ja 3-4 miljardit on kahtlane väide. Märksa võimekamaid ka arvukamaid süsteeme on ajaloos kustutatud ära paari päevaga.

Rekalt lastud Harpooni laskeulatus on 140 km, läänemeri ei ole just väga suur. 20 Rekat 80 raketiga peaks omama piisavat heidetusvõimet.

Reka ei lase jällegi ise mitte midagi ega maksa ka midagi. Reka vajab laskmiseks taas radaripilti merelt, radareid, sidesüsteeme ja kontrollkeskusi ning eelkõige PALJU väljaõppinud PERSONALI. 20 reka puhul räägime vähemalt kahest pataljonist.

Kaitseväel on vaid õhuvaatlusradarid ja piirivalve merevaatlusvõrk on tsiviilotstarbeline, mis vaikib väga kergesti. Kuna see merevaatlusvõrk on ka Schengeni projekt nagu need õnnetud kopterid, võib kaitsevägi sellest suu puhtaks pühkida - selle kasutamine sõjalisel otstarbel on keelatud.

See 20 rekat läheb reaalselt maksma taas 3-4 miljardit krooni ja see projekt vajab reaalseks töölehakkamiseks päris kenat arvu inimesi. Neid seadmeid on vaja ka valvata, hooldada, laadida ja keegi peab nendele asjameestele putru keetma ja arstiabi ka andma. Ainuüksi üks lahingukomplekt rakette ehk 80 tükki läheb maksma 800 miljonit. Seega pole mõtet unistada, et võtame mingi rekka ja paneme raketid peale, saame odavalt rannakaitse. Ei ole nii, et lased raketi lepatüve küljest lendu ja ülejäänu toimub iseenesest. Sama käib ka ÕT kohta. Eriti silmapiiri taha laskmisel.

Kokkuvõte on mis?

Paneme 6-8 miljardit huugama ja saame piiratud rannakaitse ja piiratud õhutõrje. Lisaboonusena on vaja ette näha vähemalt 3-4 pataljoni täiendav väljaõpe, varustus jne. Endiselt pole ikka õhuturvet, battlefield intredictioni, anti radar ja palju muid asju.

Ei maksa und näha, et ÕT või RK kompleksi personal piirdub ekraani taga istujatega. Ei piirdu. Neid seadmeid on vaja julgestada, mehitada nii, et väsimusest kokku ei kukuks, toita, varustada, ravida jne. Valmistajafirma loomulikult sellest ei räägi.

6-8 miljardi eest on võimalik taas kasutatud tehnika hulgast soetada õhuvägi, mis ei jää alla Soome omale ja 3-4 pataljoniga on see ka pestud, kustud ja kammitud.

Siin peitub ka põhjus, miks lääneriigid lennukitele rõhuvad. Mulle on see ammu selge. Osad mehed ei saa ikka aru.

Kapten Trumm kirjutas: 1 sadu miljoneid maksev radar?

Need radarid ei maksa sadu miljoneid üks 200 km. tegevusraadiusega TRML-3D radar maksab ~10 mln. $ ehk ~120 mln. eek-i TPQ-36A 3D või AN/MPQ-64 on veel odavamad. Juba 2 või 3 TRML-3D. radarit katavad ilusti Eesti suuruse territooriumi ära kuigi mõni võiks veel võimalusel "tagavaraks" olla. Keegi ei hakka sul panema ühte TRML-3D radarit üles 3 või 4 raketiseadme peale, see jutt kuulub ulme valdkonda. Ainult hävitajate peale oma taktika rajamine tähendab kindlat kaotust, vaja on MÕLEMAID, nii hävitajaid kui ka keskmaa raketikomplekse.

Felix kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas: 1 sadu miljoneid maksev radar?

Need radarid ei maksa sadu miljoneid üks 200 km. tegevusraadiusega TRML-3D radar maksab ~10 mln. $ ehk ~120 mln. eek-i TPQ-36A 3D või AN/MPQ-64 on veel odavamad. Juba 2 või 3 TRML-3D. radarit katavad ilusti Eesti suuruse territooriumi ära kuigi mõni võiks veel võimalusel "tagavaraks" olla. Keegi ei hakka sul panema ühte TRML-3D radarit üles 3 või 4 raketiseadme peale, see jutt kuulub ulme valdkonda. Ainult hävitajate peale oma taktika rajamine tähendab kindlat kaotust, vaja on MÕLEMAID, nii hävitajaid kui ka keskmaa raketikomplekse.

Üksikust radarist ei piisa. See on vaja siduda teiste radaritega, radaripilt tuleb kokku tõlgendada jne. See on väga keerukas ja maksab väga palju.

Tõsi ta on, et ideaalis oleks vaja mõlemat, kuid pigem peaks see välja nägema niimoodi, et olemasolevate radarite taha ühendatakse mõned üksikud laskepunktid, millega kaitstakse ära paar-kolm kõige kriitilisemat punkti ning edasi hakatakse tegelema hävitajate hankega.

Ma pidasin silmas äsjast lühimaa ÕT hanget, mille miljardist lõviosa neelas ju peotäis radareid ja juhtimissüsteeme. Need 25 Mistralit ei maksa ise suurt midagi.

Kapten Trumm kirjutas:Ma pidasin silmas äsjast lühimaa ÕT hanget, mille miljardist lõviosa neelas ju peotäis radareid ja juhtimissüsteeme. Need 25 Mistralit ei maksa ise suurt midagi.

Jah, aga selle hanke kommentaarides öeldi kohe ära, et radareid pole vaja mitte ainult lühimaa jaoks, vaid need ostetakse perspektiiviga. Samas ega nende viie radari taha paljut ei pane.

Kapten Trumm kirjutas:
Aga miks Eesti ostis sinu jutu järgi 5 Giraffet ainult 25 tabureti kohta?

Miks sa arvad, et need radarid osteti ainult Mistralite jaoks? Giraffedele saab edukalt taha ühendada ka keskmaa raketikomplekse! Miks sa arvad, et seda tulevikus ei tehta?

Kapten Trumm kirjutas:
Realselt relvastuses olevad 5V55R raketi lennukaugus on ca 90 km.

5V55R ei ole ainuke rakett idanaabri relvastuses, on ka teisi... 9M96E2, 48N6, 40N6 jne.

Kapten Trumm kirjutas:
See 20 rekat läheb reaalselt maksma taas 3-4 miljardit krooni

Need 20 NASAMS rekkat ei lähe reaalselt maksma rohkem kui..... 20 x 40 = 800 mln. EEK-i

Kapten Trumm kirjutas: Ma pidasin silmas äsjast lühimaa ÕT hanget, mille miljardist lõviosa neelas ju peotäis radareid ja juhtimissüsteeme. Need 25 Mistralit ei maksa ise suurt midagi.

Radarid ja BMC4I on kaks eri asja see, et nad Giraffe puhul on osaliselt intergreeritud ei tee neist veel radareid.
Giraffe radari hind= Giraffe AMB - BMC4I (C3)

Kapten Trumm kirjutas: Kui Iraak oleks Lahesõja eel müünud oma tuhandetest raketikompleksidest enamiku maha, kaotanud ära vastavad kulud ning panustanud vabaneva raha näiteks 300 MiG-29 hävitaja ning mõne AWACSI soetamiseks, oleks koalitsioonil olnud probleem. Aga need arvukad õhutõrjesüsteemi ja territooriumi kõrge läbitulistamise % Saddami ei päästnud, vastane keskendus radaritele ja juhtimispunktidele ning osad raketiseadmed vedelevad tänaseni seal kõrbes, jõudmata ainsatki pauku teha. Aga kaasaegseid hävituslennukeid oli Saddamil 30. Ülejäänu oli maapealete radarite automaatjuhtimisel lendav 60ndate vanaraud (Saddamil oli sõja alguses ca 600 lennukit), mis maapealse, NSVL loogika järgi ehitatud õhutõrje tsentraalse juhtimise sodiks pommitamise tõttu täiesti kasutu oli.
Tsentraliseeritud radarjuhtitava õhutõrje haavatavust näitab kasvõi tõsiasi, et ca 30 lennukist, mille Iraagi ÕT alla tulistas, langes suur osa madallennul kahurite, manpadside ja mobiilsete lühimaasüsteemide ohvriks. Radarjuhitava keskmaa õhutõrje põhjustatud kaotused olid episoodilist laadi ning leidsid aset peamiselt õhusõja algfaasis, kui ÕT juhtimine polnud lõpuni hävitatud.
Seejuures oli Saddami õhutõrje üks maailma tihedamaid, nt Bagdadi kaitse arvati olevat arvukam kui Moskva või Hanoi oma omal ajal.

Iraagi kohta

Iraagi maapealne rakettidega õhutõrje oli :

S75 Dvina 160tk
S125 140tk
SA-6/ SA-8/ SA-9 300tk
Roland 100tk
ja natuke muud kraami

Kõik need süsteemid olid 60 - 70nendatest või isegi vanemad ja lootusetu vanaraud 90nendate alguseks.

Radarisüsteemid olid samast ajast.

Kui vaadata Iraagi õhutõrje üldarvu, siis jah, see oli küll tohutu, kuid suurem osa nendest olid õhutõrjekahurid ( paljud WW2 aegsed ), millega sai parimal juhul madalalt lendavaid sihtmärke lasta.

Need asjad olid NSVList saadud kommiraha ( me räägime siin praktiliselt vanaraua maailmaturuhinnast ) eest ja kui kõik see olekski maha müüdud ( kes oleks seda ostnud ? ) siis selle eest oleks saadud heal juhul 30 Mig 29.

Kui oleks maha kantud ja vanarauaks tehtud ka ülejäänud lennupark ning Saddam oleks mõne palee ehitamata jätnud, oleks Iraqil olnud heal juhul 100 Mig 29, jänkide pea kahe tuhande lennuki vastu.
Arvad, et nende saja Migiga oleks liitlased purustatud ? Isegi 300 Migiga poleks.

Pealegi kasuta elementaarset loogikat, Iraagil oli umbes 600 lennukit ja umbes sama kogus keskmaa ÕT rakette, mõlemad olid vananenud st 60 - 70nendatest. Lennupark oli isegi moodsam, Mig 29 ja Mirage F1.
Kokku lasti alla 40 lennukit ja vigastati raskemalt 47 lennukit, Iraagi õhujõud lasid alla ainult ühe lennuki (F/A-18C) ja ei vigastanud ühtegi, ülejäänud 39 lennukit lasi alla ja 47 lennukit vigastas õhutõrje. Natuke vähem kui pooled kaotused tekitas kesmaa ÕT.

Kuidas saab väita, et Iraagi jaoks oli ÕT mõttetu raharaiskamine, kui 600 lennukiga ja moodsam lennuvägi sai hakkama kõigest ühe lennuki allatulistamisega.

Jah, lennukid olid vananenud, kuid ÕT oli veelgi antiiksem.

Kapten Trumm kirjutas: Läänes on õhukaitse pearelv lennuvägi ja ÕT raketid on toetavad. Ükski lääneriik pole ÕT raketidele õhukaitset rajanud."

Millisel lääne riigil on õhukaitse ülesehitatud 12 hävitaja peale ?

Soome : 63tk F18
Taani : 60 F16
Rootsi : 166 Grippenit
Norra : 57 F16
jne.

Kui meil oleks umbes samas suurusjärgus hävitajaid, peaks ma ka mõtetuks kesmaa ÕT, kui ehk ainult paari strateegilise objekti kaitseks.

Eesti väiksus ei mängi siin rolli, sest me peame suutma tegeleda umbes sama suure vaenlase hunnikuga kui Soome, ega sa ometi tõsiselt arva, et Eestisse õhuruumi mahub täpselt 7.4 korda vähem Vene hävitajaid kui soome õhuruumi?

Kapten Trumm kirjutas: Aga miks Eesti ostis sinu jutu järgi 5 Giraffet ainult 25 tabureti kohta?

Kordan veel ennast, Eesti jaoks oleks 3 maapealset, 1 Pasiiv ja 10 mobiilset radarit (st 5 tk veel juurde osta ) maksimaalne arv ÕT radareid, mida läheks vaja, sest Eesti on lihtsalt nii väike, et põhikohtades suudeks selle arvuga kindlasti vähemalt 5 - 6 korda dubleerida.

Rohkemate radarite olemasolu oleks lihtsalt raha mahaviskamine, sest nendega poleks midagi teha. Üks Giraffe, kahjuks pole teada täpselt milline meil on, kuid uuemad versioonid, milline ka meil on, omavad 75 kuni 180 km olenevalt versioonist tegevuraadiust, ehk siis ühe radariga kaetakse ära pool kuni terve eesti territoorium.

Radrite hange oli pikemas perspektiivis, 25 tabureti peale, mis on nagunii kompanii - pataljoni relv ja mille laskekaugus, on nagunii visuaalne nähtavus on radarite olemasolu üldse küsitav.

Mu süsteem oli pakkutud

1.5 miljardit 60 tk AIM 120 rekatt ( ühel rekkal 4 raketti, mitte 6 nagu NASAMSil )

0.5 miljardit 600 lühimaa ÕT raketti

1 miljard 20 rekatt 80 Harpoon rakettiga

1 miljardi eest saaks juurde osta radareid - 5 GIRAFFE -t ja 3 GIRAFFE S ( mis on veepealsete aparaatide jaoks ).

Kokku 4 - 5 Miljardit.

Süsteem tuleks 10 aasta lõikes kindlasti odavam kui 12 hävitajat.

Pidevkulud ei tule nii suured nagu väidad, selleks on ajateenistussüsteem, kus õpetatakse meeskonnad välja väikse hulga tehnika peal.

Siinjuures mainiks ära, et arvukat ÕT rakettisüsteeme on kaks korda ajaloos lennuväe poolt maha tambitud - Vietnamis ja Iraagis. Mõlemal juhul said mõlema riigi õhujõud veelgi haledamalt lutti ja ei paistnud eriti millegiga rohkem silma, kui maapealne ÕT.

Iraagi õhujõud tulistas alla ühe lennuki ja kaotas sadu

Vietnam kaotas ikkagi rohkem oma lennukeid kui USA omasid alla tulistas, sealjuures omades sarnast lennuki kvaliteeti ja küllaldast kvantiteeti.

Iisrael on ka ÕT süsteeme maha tampinud, kuid seal on olnud muud vimkad + araabia maa lennuvägi sai sama moodi nuuti nagu varemnimetatud õhujõud.

Mõlemal korral on ründajal olnud nii suur ülekaal, et kui sama raha eest oleks olnud ainult lennuvägi siis oleks ka see sama armutult maha tambitud + terve süsteemi tehniline mahajäämine.

Ühesõnaga Kapten Trumm, enamiku aja sa võrdled täiesti võrreldamatuid suurusi.

Aga paneme selle siis nii, et kui meil oleks varem mainitud ÕT süsteem ning oletame, et läti ründaks meid oma 12ne F16nega, kas neil oleks edu, selle süsteemi vastu ?
Sest selline võrdlus oleks võrreldavate suurustega võrdlemine.