www.militaar.net

Kortermajas elades oledki haavatavam igasugustele olukordadele.
Olen seda ka varem öelnud - need ENSV ajal ehitatud kortermajad tuleb varem või hiljem
niikuinii jalapealt maha võtta. Sisekliima, elektrijuhtmestik, vee-ja küttetorustik, planeering
jne on ajast maha jäänud ning nende renoveerimine pole majanduslikult mõttekas.
Meil on siin maakohas KOV kas müünud või lammutanud enamus neid vanasid vallale
kuuluvaid lobudikke ja ehitanud uued. Väljakutse on tohutu kuid see penoplasti ja
odava Poola krohvi alla peitmine ei ole lahendus. Ehk kuskil kolkakülas kus tõesti see
kinnisvara ei ole midagi väärt.

Jutt pole õige.
Mina ka arvasin, et vanade renoveerimine on mõttetu, kuni ühel seminaril ütles üks MKM-i palgatud taibu, et elamufondi elutsükli CO2 emissioonist moodustab ehitus (sh ehitusmaterjalide tootmine, vanade utiliseerimine, transport ja paigaldus objektile 80% ja hilisem energiakulu 20%. Sellega asus kõik see uute asjade ehitamise vaimustus....teise valgusesse.

Teiseks, tänases õigusruumis ja elanike maksevõime juures ei tule see jalapealt võtmine kõne allagi. Maksimum, mis suudetakse teha on suurem remont. Ja õnneks, kordan õnneks, on need NSVL aegsed majad ehitatud piisava varuga, et nende eluiga tuleb 2-4 korda pikem arvestuslikust (need ehitati 50-ks aastaks). Mida muide ei saa alati öelda tänapäevase, sendivenitamise ehituse kohta (kuigi alguses tundub see okoo).

Ehitamine ja ehitusmaterjalide tootmine on üks kolossaalse CO2 jalajäljega tegevus. Mida tasuks ehk silmas pidada, kui jutt on EL tõukefondide raha kulutamisest - et hiljem ei peaks tagasi maksma, kuna ei vasta rohepöörde tingimustele.

Ülal öelduga nõus - Kriku

Kui selles valguses üritatakse kriminaliseerida maainimese 30a vana Audit ja toimub ogar CO2 tootmine igasugu Via-nimeliste pompöössustega, siis on midagi valesti.

Ja üks asi veel - palju selles Brüsseli üllitises pühendatakse ruumi lennunduse CO2 emissioonile? Etteruttavalt võin öelda, et igal Brüsseli ametnikul meeldib odavalt kodus lennukiga käia ja selle nimel võib ju vanainimene muru närida küll?

Nõukaaegseid paneelmaju saab edukalt muuta soojapidavaks (pannakse uus kest ümber koos uue ventilatsiooniga), aga ilma toetusteta seda ei tee, sest enamuses kohtades maksab Eestis kinnisvara vähem ehitushinnast ja puhtalt rahaliselt oleks see omanikule kahjulik tegevus. Teiseks on veidigi kaasaegse ruumilahendusega ainult kõige hiljem ehitatud paneelmajad. Varasemad on läbikäidavate väikeste tubadega neid ei muuda kaasaegseks mingi nipiga, soojustamisest ei aita. Kogu elamufondil on see viga, kasutuses on ürgvanu elamuid, sest inimestel pole olnud muud võimalust. Nõukogudeaegsed individuaalmajad oma minimaalsete pinnanormidega pole palju paremad - mõnda annab rekonstrueerida, enamust ei anna, ainult krunt on väärtuslik (kui on).

nimetu kirjutas: Mina nii optimistlik ei oleks. Kui eesmärk on täielikult minna üle elektriautodele, siis see tekitab tohutu nõudluse akudes kasutatavate haruldaste metallide järgi. See nõudlus ületaks olemasolevad koobalti, liitiumi ja nikli varud ning kindlasti ületaks ka praeguse tootmisvõimsuse. Kõige sellega kaasnevad mitmetahulised riskid - nii loodusreostuse vallas kui ka poliitilises mõõtmes. Hiina on kaugelt suurim haruldaste muldmetallide tootja ja omanik - ligikaudu 80% neist metallidest kaevandatakse sealt ning lisaks sellele toimub seal enamuse nende materjalide töötlemine (ka need materjalid mida kaevandatakse mujal riikides). Veel üks asi mis jäetakse tihti mainimata on see, et nende materjalide kaevandamisel ja töötlemisel on tohutu süsinikujalajälg. Märkimisväärsed varud on ka sellistel riikidel nagu Brasiilia, Vietnam ja Venemaa. Iseasi kas need riigid on üldse valmis koostööd selles vallas tegema. Isegi kui hind peaks võrdsustuma, siis tarneraskused on lähemas tulevikus (järgmise 10 aasta jooksul) vägagi tõenäolised.

Mulle jäi silma see uute sisepõlemisautode müügi keelt alates 2035.
Kas see hõlmab ka rasketransporti (rongid, bussid veoautod)?
Traktoreid ja kombaine? Kaubalaevu?

Ja miks taoline kategooriline välistus? Kas lasta bioetanooli või - diisli või-gaasi toormel ise looduses CO2-ks mädaneda, selmet sellest kütust valmistada ja sisepõlemismootoris energiat saada, on kole süsinikuneutraalne tegevus?

Soovitaks mitte panna mune ühte korvi, sisepõlemisautode tootmises sõltub EL Hiinast, Venemaast ja Ladina-Ameerikast märksa vähem kui sõltuks elektriautode tootmises. Pealegi, süsinikuemissioonis pole palju vahet, kas biotooraine mädaneb looduses CO2-ks või põleb saadud kütus mootoris.

Vägisi jääb mulje, et kasutatud on energeetikaekspert Kadri Simsoni teenuseid ja lisapowerit on hangitud Brüsseli tänavatel hängivatelt hipsteritelt.

Kapten Trumm kirjutas:Mulle jäi silma see uute sisepõlemisautode müügi keelt alates 2035.
Kas see hõlmab ka rasketransporti (rongid, bussid veoautod)?
Traktoreid ja kombaine? Kaubalaevu?

Ja miks taoline kategooriline välistus? Kas lasta bioetanooli või - diisli või-gaasi toormel ise looduses CO2-ks mädaneda, selmet sellest kütust valmistada ja sisepõlemismootoris energiat saada, on kole süsinikuneutraalne tegevus?

Soovitaks mitte panna mune ühte korvi, sisepõlemisautode tootmises sõltub EL Hiinast, Venemaast ja Ladina-Ameerikast märksa vähem kui sõltuks elektriautode tootmises. Pealegi, süsinikuemissioonis pole palju vahet, kas biotooraine mädaneb looduses CO2-ks või põleb saadud kütus mootoris.

Vägisi jääb mulje, et kasutatud on energeetikaekspert Kadri Simsoni teenuseid ja lisapowerit on hangitud Brüsseli tänavatel hängivatelt hipsteritelt.

Ära muretse, 2035 EL kui selline sellise lähenemisega ametnikepõhine süsteem kus isegi Belgia on lisaks keelepõhisele jagunemisele lõhenenud kuultuurideks aka euroametnikud ja kohalikud kus samas linnas ühed ei tea teistest ega teised esimestest (oli juttu ka Neeme Raud, Kuku, "Siin" (laupäev) ei eksisteeri.

See nõudlus ületaks olemasolevad koobalti, liitiumi ja nikli varud ning kindlasti ületaks ka praeguse tootmisvõimsuse. Kõige sellega kaasnevad mitmetahulised riskid - nii loodusreostuse vallas kui ka poliitilises mõõtmes. Hiina on kaugelt suurim haruldaste muldmetallide tootja ja omanik - ligikaudu 80% neist metallidest kaevandatakse sealt

.



Kust tuleb see pidev jutt, et kõik liitium tuleb Hiinast?
(Graafik võetud Volkswageni veebilehelt).
Teevad ka Saksamaal väga palju akusid tänapäeval

Smith kirjutas:...
Kust tuleb see pidev jutt, et kõik liitium tuleb Hiinast?
...

Ma pole märganud, et seda keegi väidaks. Pigem on jutt muudest haruldastest muldmetallidest (igasugu lantanoidid nagu näiteks neodüüm, samaarium jms.), mille peamine allikas on Hiina, mis konkurentide tekkimise korral üritab neid dumpinguga rivist välja lüüa.

Kust tuleb see pidev jutt, et kõik liitium tuleb Hiinast?

Mina pole seda väitnud. Ma viitasin sellele, et enamus haruldastest muldmetallidest kaevandatakse või töödeldakse seal. See tähendab terve rida erinevaid materjale, mida kasutatakse paljudes erinevates elektri ja elektroonikaga seotud valdkondades. Muuseas see Austraalia liitium viiakse ka Hiinasse töötlemiseks. Samamoodi käib Kongos kaevandatud koobalt (samuti oluline akude materjal) läbi Hiina tööstuse.

mis konkurentide tekkimise korral üritab neid dumpinguga rivist välja lüüa.

Või vaesemate riikide puhul asub ise neid kohapeal kaevandama või hoopiski ostab maa ära. Nende jaoks ideaalne variant, sest reostus ja orjatöö jääb kohalikele, kuid kasum hiinlastele.

Haruldaste muldmetallidega tegeletakse ka Eestis, Sillamäel, kui rohelised pole seda vahepeal ära tapnud.

Aga eile juhtusin autoraadiost kuulama arvamusliidrite kommentaare EL kliimapaketi kohta.
Marek Strandberg suutis isegi sellised pooltõed lendu lasta, et "meil käib autodega üle pingutamine, ei ole vaja 200 kW elektriautosid, kui inimese liigutamiseks piisab mõnesajast vatist".



Pesuehtne ökofashism. Ma poleks väga kindel, et 200 kW Skoda võtab kuigivõrd rohkem bensiini kui mõne kW mopeedauto, mis on kahe inimese vedamiseks kuni 50 kmh "optimaalne"

Kes on elus sõitnud sääreväristajaga, vast taipab, milline tootlikkus on mõnesajal vatil, mis on inimese liigutamiseks "piisav".
Ahjaa, sääreväristaja kütusekulu muide on ca 3 liitrit 100 km peale.

Kapten Trumm kirjutas:Marek Strandberg suutis isegi sellised pooltõed lendu lasta, et "meil käib autodega üle pingutamine, ei ole vaja 200 kW elektriautosid, kui inimese liigutamiseks piisab mõnesajast vatist".

No Strandberg otseselt ei valetanud - 200W väljastav jalgrattur liigub täitsa edasi, 400W on profiklassi tipp, sprinterid lühiajaliselt suudavad enamat

Seepärast ütlesingi - pooltõde. Füüsika mõistes võib see ju tõsi ollagi, küsimus on praktikas.
Lihtsalt küsimus on, milline oleks see 600W inimeste kohta andev praktiline tranpordilahendus.
Ma olen sõitnud lapsena võrriga, see on analoogses suurusjärgus. Bensiini võtab 3 liitrit 100 peale.

Ma tahaks kohe näha neid, kes on valmis taolise asjaga sõitma Lõuna-Eestisse oma vanaema juubelile.
Hipsterid ja ökofashistid ehk on, mina küll poleks. Ütleks, et 5 inimese sõidutamiseks peab ikka olema vähemalt 50 kW võimsust võtta (muidugi pole seda kogu aeg tarvis).

Isegi linnaliinibussis täis bussiga (60 nägu lühikese bussi peal, mootor 200 kW) on see vähemalt 3 kW reisija liigutamiseks.

Poolteist lehekülge läks õigesse teemasse: viewtopic.php?f=40&t=7892&start=540

Tint ei ole veel ettepanekutel kuivanud, kui ka eestis paar kõrgemat poliitikut poetasid ,et kõige suuremad tülid hakkavad tekima just maanteetranspordis ses "sõe ja süsiniku tühistamsie " kampaanias.

Macron juba alustas.

https://www.err.ee/1608285468/allikad-p ... ttepanekut

Tänases Maalehes, kas maksuliselt või paberil - artikkel sellest, kuidas plaanide läbiviimsel energiahinnad tõuseks leibkondadel kuskil 25 prossa. Kuskohast euroopa komisjon võtab, et samal ajal kasvavad leibkodade tulud nii 5- 10 prossa, kuna "puhtam õhk ja värskem vesi ja rohelisem energia " hakkavad riigile sisse tooma. Meenutab juba railbaltika tasuvusuuringut, kus väidetav puhtam õhk ka rahalise tasuvuse sisse arvutati. ( Tegelikkuses tõuseks energiatarbed veel rohkem, sest hakkaks tekkima energiadefitsiidid - paberil ehitataks jaaa mingeid tuulikuid ja päiksepaneele sellises ja tollises rütmis, aga päris elus asjad nii ei käi.) Lisaks loodab Eurokomisjon vesinikutehnoloogia arendusele, aga seal on juba pikemat aega punnseis ja tunneli lõpus valgust pole näha - justnimelt ses mõttes, et kasutada kui laiatarbekaupa.

Maalehe link: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/94059 ... -norgemaid

Huvitav, kuhu kõik need CO2 ja roheenergiamaksud lõpuks lähevad ehk kui meie siin sööme kartulikoori, siis kes pistab nahka ärakooritud kartulid?

Tint ei ole veel ettepanekutel kuivanud, kui ka eestis paar kõrgemat poliitikut poetasid ,et kõige suuremad tülid hakkavad tekima just maanteetranspordis ses "sõe ja süsiniku tühistamsie " kampaanias.

Macron juba alustas.

Arvan, et RE+KE koalitsioon kirjutab sellele erilise kobinata alla. On ka varem taolistele asjadele kirjutatud.
Ettevõtjad ja nende kõneisikud a'la VKG natuke kiruvad ja elu tiksub edasi.

Väike arutlus kah.
Eesti mootorikütuste tarbest moodustab bensiin 24% ja diiselkütus 63%.
Arvestades, et sõiduautode ka väikekaubikute hulgas on mõlema tarbijaid umbes pooleks, siis tarbib kergetransport (millest moodustavad enamiku sõiduautod) 48% (24+24). 39 % kulub rasketranspordile, veoautod, bussid, traktorid jne.
Taolist transporti sisepõlemismootoriteta on võimalik kütta praeguse seisuga vesinikelementidega, sest vajaliku mahu ja voolutugevusega akud kaaluvad tonne. Mismoodi see välja näeks.

Väga lihtne on demoniseerida seda eraomaniku sõiduautot (mis tihti on tema ainus kasutatav transport). Neid saab tõesti laadida kodus pistikust. Kuidas laadida 60 tonnist rekkat, millel võib olla 2 juhti peal ja seisuaega ööpäevas 8 tundi?

Rekkadele tulevad akuvahetuspunktid ning akud unifitseeritakse - teoorias. Seda aega tahaks isegi näha.