Päästerõnga pealt keegi loeb midagi välja?Castellum kirjutas:Jah, vaevalt et Tartus keegi 1950-tel käis teksapükstega ringi. Ka kaabu ja poolpalitu pole siit...Rügaja kirjutas:ei pruugi Tartus võetud olla.
Absoluutselt kindel, et erinevad asjad. „Tasuja” oli ikka päris laev. Laius tal sama, mis Moskvitš- jõetrammidel, pikkus ca 5 m lühem. See teine aga on vaatamata üsnagi imposantsele väliskujule hulga väiksem.retti kirjutas:Fiktsioon - minupoolne.Kas on samad laevad?
Suur pilt ka uuestiaurik kirjutas: Natuke kunsti. Wiiralt harjutab kätt ja teeb Tartus ka laevasõiduga tegeleva AS Kütteveo aktsia kavandit. Nii et Emajõe motiiv Teisi tema aktsiakavandeid näeb järgmistelt lehekülgedelt
http://digikogu.ekm.ee/ekm/newwin-print/oid-17568
http://digikogu.ekm.ee/uus_kategooriapu ... ?&offset=1
http://digikogu.ekm.ee/uus_kategooriapu ... /oid-17580
Mõne puhul võiks arvata, et oli joonistades pilves.
Kas jutt käib ikka sellest pildist?aurik kirjutas:Absoluutselt kindel, et erinevad asjad. „Tasuja” oli ikka päris laev. Laius tal sama, mis Moskvitš- jõetrammidel, pikkus ca 5 m lühem. See teine aga on vaatamata üsnagi imposantsele väliskujule hulga väiksem.retti kirjutas:Fiktsioon - minupoolne.Kas on samad laevad?
Foto on pärit botaanik ja hobikorras loodusfotograaf Edmund Russowi kogust ja on dateeritud u. 1895.aastaga (Russow suri 1897).
Nalja küsimuses tuleb suunata pretensioonid algallikatele. Head kaevamistCastellum kirjutas:Kas jutt käib ikka sellest pildist?aurik kirjutas:Absoluutselt kindel, et erinevad asjad. „Tasuja” oli ikka päris laev. Laius tal sama, mis Moskvitš- jõetrammidel, pikkus ca 5 m lühem. See teine aga on vaatamata üsnagi imposantsele väliskujule hulga väiksem.retti kirjutas:Fiktsioon - minupoolne.Kas on samad laevad?
Foto on pärit botaanik ja hobikorras loodusfotograaf Edmund Russowi kogust ja on dateeritud u. 1895.aastaga (Russow suri 1897).
http://militaar.net/phpBB2/download/fil ... &mode=view
1895. aastal Tartus teksapüksid? Nalja teete või?
See viidatu muidugi pole algallikas. See, et Ajapaigas keegi on kuhugi midagi millalgi paigutanud, pole ju uudis...aurik kirjutas:Nalja küsimuses tuleb suunata pretensioonid algallikatele. Head kaevamist
https://ajapaik.ee/photos/?album=20&pho ... 1&q=russow
Muideks, kui oma esimeses selle alateema postis kirjutasin aastaks u.1895, siis pidasingi silmas, et aastaarv võib-olla ligikaudne, aga foto on igal juhul tsaariaegne. Ka Käsperi artiklist saab fotokogu täienduste kohta edukalt sedasama välja lugeda. Mis puutub riietusprobleemi, siis on küll kujutlusvõime küsimus, kas jalas on ikka päris teksad või midagi, millel on teksadega mõningane sarnasus... ja kui ongi teksad, ei saa lõpuks välistada, et pildil oleval mehel oli Ameerikas onu, kes talle kingipaki saatis- teksaseid juba paraku toodeti.Castellum kirjutas:See viidatu muidugi pole algallikas. See, et Ajapaigas keegi on kuhugi midagi millalgi paigutanud, pole ju uudis...aurik kirjutas:Nalja küsimuses tuleb suunata pretensioonid algallikatele. Head kaevamist
https://ajapaik.ee/photos/?album=20&pho ... 1&q=russow
Kogu Russow' kogu kohta ehk praegugi parim ja vabalt kättesaadav on see:
https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-dig ... 68/page/30
Hilja Käsperi artikkel Edmund Russow'st. Eesti Loodus 11/1969. Lk 674...676 (kaader 30...32).
Ehk siis, Russow' kogus oli paljud muud kui Tartu ning tema kogu täiendasid pärast tema surma teised, suures osas poeg. Seega, tuleks ikkagi fotopõhiselt vaadata, mitte üritada pelgalt kogu kõlava nimega surnuks lüüa...
DSpace kahjuks ei avane, aga kes sealt saab kõneksoleva kätte, seal peaks mingi ~30...40 MB pildid olema, sealt peaks suutma küll päästerõngalt aluse nime lugeda välja.
Õnnestus kusagilt leida ühe Peipsil sõitnud MAL-i kehvake fotoRügaja kirjutas:Toon nüüd laevade jutulõime pisut militarismusele lähemale.
Nimelt need Tartus toodetud liivapraamid peaksid olema algupärased Saksa mereväe suurtükipraamid (Marine-Artillerie-Leichter, lühendiga MAL).
Relvastatud olid need kahe 75 mm või 88 mm suurtükiga ja kuni kuue 20 mm õhutõrjekahuriga, lisaks ka vähemalt ühe 37 mm kuulipildujaga.
Mõõtmed siis vastavalt:
pikkus 34,3
laius 7,7
süvis 0,83
kiirus 8 sõlme
Meeskonda kogunes lisaks kaptenile, tüürimeestele ja madrustele ka sihtureid, laadijaid ja muid ligi 30 meest.
1944 kevadel toodi neid praame raudteel Tartusse koguni 24 tükki (tekitab küsimusi, kuidas 7,7 m laiust objekti sai tollasel raudteel vedada nii, et semafore ja muid poste-maste maha ei niitnud, aga ju pole mul piisavalt kujutlusvõimet).
Juuniks olid alused mere- ehk siis järvekorras ja alustasid Peipsil patrullimist. Muuhulgas tulistati mitmel öösel ka Oudova linna.
Hiljem muutus punakotkaste ülemvõim Peipsi taevas nii valdavaks, et vastaskalda tulistamine ei tulnud enam kõne alla.
Ja siis, põhiliselt augustis, pommitati need aeglased märklauad üksteise järel põhja, välja arvatud MAL 22, mis sõitis Praaga lähedal kaldasse.
Mis pommitamisest terveks jäid, need uputati oma meeskondade poolt.
Mõniteist aastat hiljem, kui Tartus asuti tootma kohalike vete tarbeks veolaeva moodi sõiduriistu, võeti kavandiks just seesama sakslaste MAL. Tollased töömehed ei pruukinud teadagi, mille järgi nad laevu ehitavad - ja kui mõni teadiski, siis rääkis ainult sõpradele.
Igatahes veeti läbi helge nõukaaja nendesamade MALide Tartus tehtud koopiatega liiva ja nii mõnigi Tartu linnaosa on sõjapraami järglaste abiga rajatud.
Praeguseks on neist Eestis järel väsinud "Koit", kunagine Laaksaare-Piirissaare ühendusepidaja, Ropka sadama kai ääres. Kas ta talve vastu peab, on kahtlane, kuna mitu aastat pole laeva eest hoolitsetud.
Viimane töökorras Tartus tehtud MAL veab vast veel nüüdki rahvast ja autosid Kolpino saarele. Kunagine Eesti praam kunagisel Eestimaal, aga Vene lipu all... Huvitav, kas nad teavad, et va paha Hitleri sõjatehnika koopia neid teenindab?
Millegipärast ei paista sõjapraamidest korralikke fotosid. Ju oli keelatud neid pildistada ja hiljem polnudki enam, mida pildistada.
Üks viide: https://www.german-navy.de/kriegsmarine ... index.html
Natuke on neist juttu ka siin:
https://pohjarannik.ee/peipsi-jarv-peid ... d-aardeid/
palgiparvismr kirjutas:1948 aasta aerofotod Tartust. Mida jões hoiustatakse?
Üritasin metsaveo teemaga nats edasi tegeleda. Kindlasti veeti 1960.a-l. toikaid praamidel ja üks sama suve "Edasi" tekst vihjab ka parvetusele. Praamidega võidi puitu isegi vedada veel mõne aasta jagu. Sattus silma alla üks 1962.a. kunstiteosaurik kirjutas:Õnnekombel sattus silma alla üks Edasi- lehe 1960.a. kevadnumber. Seal siiski märgiti, et järjest kasvava liiva-kruusa kõrval on veel mets ja Ulila turvas sees. Aga jääb mulje, et viimast aastat. Eks ma ükskord täiendan kaubavedude oopust, üht-teist teavet on lisandunud.Rügaja kirjutas:Brosüüris "Emajõgi" mainiti vist aastat 1958.Ma ei ole päris kindel, millal palgiparvede vedu Tartusse lõppes, aga ajakirjandusest annab välja lugeda, et kindlasti 1962 a. seda enam ei toimunud.
EDIT: Sattusin ühe sama aasta täpsustuse peale- metsa veeti, aga turvas oli viimasel hetkel välja lennanud.
u 5 km Tartust Peipsi poole on veel selline hetk jäädvustunud. Seega ikka veetakse Tartusseaurik kirjutas: Muidugi on võimalik, et see laadung suundub mitte Tartusse vaid Kulgule. Kuni 1964.aastani toimus Narva jõe ülemjooksul ka praamidega kaubavedu
Seda kindlasti. Ma pidasin oma Narva märkusega silmas gravüüri ehk kuhupoole praam kaigastega võib sõitma hakatasmr kirjutas:u 5 km Tartust Peipsi poole on veel selline hetk jäädvustunud. Seega ikka veetakse Tartusseaurik kirjutas: Muidugi on võimalik, et see laadung suundub mitte Tartusse vaid Kulgule. Kuni 1964.aastani toimus Narva jõe ülemjooksul ka praamidega kaubavedu
Näe, isegi linkimine töötab! Maaamet on ikka üks väärt asutus: https://www.maaamet.ee/fotoladu/?basema ... erlay=tyhiretti kirjutas:Ka kõige parema tahtmisega ei oska mina neid aerofotosid Tartuga seostada.smr kirjutas:1948 aasta aerofotod Tartust. Mida jões hoiustatakse?
Kehvad allikad. Pildil on Marinefährprahm, mitte Marineartillerieleichter. Nägin siin vaeva, aga nagu näha, ilmaasjata: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 58#p416558aurik kirjutas:Õnnestus kusagilt leida ühe Peipsil sõitnud MAL-i kehvake foto
Selge, et liivapraamidega päris üks-ühele (arvestamata relvastust) nad ei ole. Aga sugulus on nähtav