REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[Kriku]

Ma justku saan aru, et ühe põhjusena viirus ühest küljest paljunes kiiremini rakus, aga seega käivitas kiiremini raku enesetapu, mis lõpptulemusena vist ei soodustanud viiruse levikut organismis. Vist?

Soodustas küll, kui viirus enne seda oli suutnud rakku ennast piisavalt paljundama panna. Viiruste väljastusmehhanisme rakust on üldse erinevaid: mõned imbuvad läbi elusa raku seina, mõned lähevad laiali siis, kui rakk sureb.

[Kriku]

Pood on eravaldus ja seal saab omanik ükskõik mida nõuda - ka seda, et kliendid alasti pea peal käiksid, kui midagi osta tahavad.

Eravaldus elab klientidelt saadavast rahast ja nad ei nõua midagi sellist, mis kliente eemale peletab.

Jah, aga antud juhul oli küsimus maski kandmise korralduse seaduslikkusest. Kui poe töötaja annab poe esindajana klientidele korralduse maski kanda, siis on see seaduslik korraldus hoolimata sellest, mida VV või RK teeb või ei tee. Nii olekski tulnud kalkaritele öelda.

[Some]

Möödunud ööpäevaga tehti Eestis 5645 koroonatesti, millest positiivse tulemuse andis 415. Möödunud ööpäevaga suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest.

415 uut nakatumist on ühe võrra enam kui varasem Eesti kõrgeim ööpäevane nakatumine - 19. novembril teatas terviseamet 414 nakatumisest.

Positiivsete testide osakaal oli ligi 7,4 protsenti.

Ööpäevaga suri kaks koroonaviiruse saanud inimest. Eestis on alates pandeemia algusest koroonaviirus nõudnud 99 inimese elu.

Haiglates on koroonaviirusega praegu ravil 183 inimest, mis on samuti kõrgeim näitaja alates pandeemia algusest. Ööpäev varem oli haiglaravil 163 koroonaviirusega patsienti.

[Kriku]

Isegi koroonat kergelt põdenute elukvaliteet on pool aastat hiljem häiritud.
Eva-Lotta Kivi, eva-lotta.kivi@maaleht.ee

“Kõige sagedasem kaebus nii 3. kui ka 6. kuul pärast viirusesse nakatumist on koormustaluvuse langus,” räägib uuringu üks autoreid, Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja dr Anne Kallaste. “Lisaks on mitmetel uuringus osalejatel ka pool aastat pärast haiguse põdemist ikka veel lõhnataju häire.”

Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Lõuna-Eesti Haigla arstid ja teadlased on alates kevadest jälginud COVID-19 patsientide taastumist. Praeguseks on kaasatud juba 70 patsienti, kelle tervist jälgitakse regulaarselt järgmised kolm aastat. Uuringus osalevad nii haiglaravi vajanud kui ka haiglaravi mitte vajanud COVID-19 patsiendid. “Kogume väga põhjalikult andmeid haiguse alguses esinenud sümptomite, kaasuvate haiguste, haiglas saadud ravi, laboratoorsete näitajate ja tekkinud tüsistuste kohta,” selgitab Kallaste. Esimesed patsiendid on jõudnud käia järelkontrollis juba nii 3. kui ka 6. kuul pärast haiguse põdemist. “Küsitleme haigeid põhjalikult nii esinevate kaebuste kui ka üldise terviseseisundi kohta. Lisaks kogume vere-, sülje- ja uriinianalüüse, et hinnata erinevaid laboratoorseid näitajaid,” selgitab Kallaste.

Kaebused püsivad

Rohkem kui pooled uuringusse kaasatud patsientidest viibisid haiglaravil, osa neist ka intensiivravi osakonnas. “Haigust raskemalt põdenud patsientidel on terviseküsimustiku alusel füüsilise toimetulekuga oluliselt rohkem raskusi ka 6. kuul pärast ägedat haigust,” tõdeb Kallaste.

Tähelepanuväärne on, et subjektiivsed vaevused on enam kui pooltel patsientidel ka kuuendal kuul ning taastumine võib olla pikaajaline nendelgi inimestel, kes põdesid koroonat kergelt ja väheste sümptomitega. Neilgi esineb pool aastat pärast haiguse põdemist kaebusi nagu koormustaluvuse langus, liigesevalud, lõhnataju häired. “Seega ei saa kindlalt öelda, et üksnes raskemini haigust põdenud taastuvad kauem,” resümeerib Kallaste.

Haiged saavad nõu

Kallaste sõnul on uuring algusfaasis, alustatud on alles esmaste andmete analüüsiga ja sellepärast on lõplikke järeldusi veel vara teha. Paljud haiged on tänu uuringu kontrollvisiitidele vajalikku nõustamist aga juba saanud. “Uuringus osalejad on väga põhjaliku jälgimise all ja saavad murede korral ka minu poole pöörduda kontrollvisiitide vahel. Seda nõustamist on päris mitmed haiged vajanud ja usun, et juba sellest on haigetele abi, et nad saavad vajadusel alati ühendust võtta,” lausub Kallaste.

[Kriku]

Usutavasti olulie uudis neile, kes sellest aru saavad (allakirjutanu nende hulka ei kuulu):

https://leht.postimees.ee/7118693/eesti ... nii-nakkav

[2korda2]

2korda2, fenomenaalne paindlikkus teemal "pädevus". Et ehkki Jõks on pädev ei ole ta siiski hetkel pädev, kuna tema seisukohad ei meeldi.

Sinu võime asjadest valesti aru saada on fenomenaalne. Ma rõhutasin eraldi, et Jõks pole rumal. Just see võimaldab tal kirjutada tähelepanu saav artikkel kartmata tagajärgi - on võrdlemisi väike tõenäosus, et keegi päriselt ka akti vaidlustab ja kui isegi vaidlustab, siis kohtusüsteemid menetlevad asja piisavalt pikalt, et RK-st tõlgenduse küsimise ajaks on teema maas ja RK lihtsalt ei võta asja menetlusse. Ehk võimalus, et tema seisukoht ametlikult ümber lükatakse, on tühine.
Ma tõin ka eraldi välja, et erinevalt Jõksist igapäevaselt just selliseid kaasusi lahendavad II kohtuastme töötajad (mitte kõik aga vähemalt 2 neist) ei ole Jõksi tõlgendusega nõus. Tõsi - need seisukohad ei ole ametlikud, vaid "kohvinurga jutu" tasemel.
akf tuna poolt ka teemat lahatud just samast vaatest, mida ma siin olen püüdnud selgitada - seadusloome suund on pigem "ei pane kõike detailselt kirja" ja "jätame ametnikule kaalutlusõiguse". Põhjus on siin ka selge - meie seaduste mahud on paisunud oluliselt, sõnastused segased. Inimesed pole lihtsalt suutelised neist aru saama. Mul on siinkohal tore näide TMS-i muudatustest mis tõid meile küüraka TM kõvera. Pärast seaduse vastuvõtmist oli mul võimalus diskuteerida kahe seaduse poolt hääletanud RK liikmega. Kumbki ei saanud aru efektiivse TM määra mõistest ega sellest, mitu TM astet meil siis tegelikult uue seaduse järgi on. Minul oli natuke piinlik, neil ei olnud.

[Kapten Trumm]

2korda2, milleks see sofistika Jõksi ümber? Probleem (küsitava volitusnormiga välja antud õigusakt) on nii elementaarne, et igaüks kes on natukenegi juurat õppinud ja teab mis on "normitehnika" ja "volitusnorm", saab aru, et asi on jama?

seadusloome suund on pigem "ei pane kõike detailselt kirja" ja "jätame ametnikule kaalutlusõiguse"

See on täiesti asjatundmatu jutt, paraku.
Ka kaalutlusõigus (selle vahemik) peab olema kirjas.

[2korda2]

2korda2, milleks see sofistika Jõksi ümber? Probleem (küsitava volitusnormiga välja antud õigusakt) on nii elementaarne, et igaüks kes on natukenegi juurat õppinud ja teab mis on "normitehnika" ja "volitusnorm", saab aru, et asi on jama?

Soovid sa selgitada halduskohtu II astme kohtunikule ja kohtujuristile, miks nad pole oma töös pädevad? Ma lihtsalt hoiatan, et tegemist pole mitte kõige nürimate kriitidega - kolleegide tunnustusi on mõlemal mitmeid. Ahjaa, pukis olev õiguskantsler läheb ka samasse patta?

[Kriku]

akf tuna poolt ka teemat lahatud just samast vaatest, mida ma siin olen püüdnud selgitada - seadusloome suund on pigem "ei pane kõike detailselt kirja" ja "jätame ametnikule kaalutlusõiguse". Põhjus on siin ka selge - meie seaduste mahud on paisunud oluliselt, sõnastused segased. Inimesed pole lihtsalt suutelised neist aru saama.

Möödaminnes ja teemast väljudes - loomulikult on see üldpõhimõte õige, kuid siin on 50 ja enamgi varjundit, milleni praegusel diskussioonil pole lootustki küündida... Administratsiooni diskretsiooni piirid on näiteks ka valdkonniti erinevad.

Praegusel juhul on küsimus selles, kas maski kandmise kohustust avalikus ruumis saab liigitada liikumispiirangu alla ja kas see on proportsionaalne. Nagu öeldud, esimesele küsimusele jaatavalt vastamine mind isiklikult häirib, sest see ületab IMHO taset, mida tavapäraselt meil seaduses reguleeritakse (näiteks turvavöö, kiiver või helkurid liiklusseaduses). Vastused teisele küsimusele võivad muuhulgas erineda sõltuvalt sellest, kas tegu on avalike siseruumidega (nagu praegu) või ka välisruumiga. Viimane on palju tugevam põhiõiguste riive, sest avalikku välisruumi astumata ei saa suurem osa kodanikke kodust lahkuda. Tuleb meeles pidada, et vastus teisele küsimusele ei sõltu vastusest esimesele.

Aga nagu akf õigesti ütles, seni, kuni kohus pole tühistamiskaebust rahuldanud, see korraldus kehtib ja kogu muusika. Kui seda kunagi vaidlustatakse, siis tõenäoliselt trahvi või sunniraha määramise järel.

Jõksi, Trummi ja teiste kriitika pole suunatud mitte korraldusele sisule, vaid VV-le, mis ei suuda juriidiliselt korrektselt käituda isegi siis, kui aega valmistumiseks on külluses ning ette teada, mis tulevikus suure tõenäosusega saama hakkab. Kui meil toimuks ükskõik mis muu kriis, käituks see seltskond sama abitult.

[Madis Reivik]

Selle sofistika ja skolastika tulemus ongi ju see et politsei ütleb "meie küll trahvima ei hakka". Ehk siis mingi soust paberil ja "las juristid tõlgendavad". Puhas praaktöö valitsuselt ja koalitsioonilt.
Viimasel ajal on kogu aeg häda et "keegi tõlgendab valesti" ja "minust saadi valesti aru". Paneme igale ministrile selja taha 3-4 filosoof-semiootikut kes neid tõlgendavad ja tõlgivad ?
Mis takistab lisada seadustesse punkti a la:
* Terviseameti poolt väljakuulutatud epideemilise eriolukorra ajal on inimesed kohustatud kandma kaitsemaski mis vastab .... standartile. Maske tuleb kanda avalikus ruumis ... jne jne v.a. juhtudel kui inimese tervislik seisund seda ei võimalda (nimekiri see ja too) või kui vanus on <10 aasta.

Aru ma ei saa mis seda takistab teha...

Paralleelselt võiks tuua halvaks näiteks VÕSi kus iga teine lause on "mõistlikkuse piires" ja "vastavalt heale tavale" ja päriselus terve Tornimäe kvartal hommikust õhtuni muudkui tõlgendab kohtus neid punkte (vandeadvokaadid, haldurid, täiturid ja notarid

[Kapten Trumm]

Tõenäoliselt on probleem saanud alguse sellest, et NETS-i loojad lihtsalt mingil põhjusel ei suutnud ette näha, et lisaks liikumispiirangutele või desotamisele võib olla vaja nõuda ka isikukaitsevahendite kasutamist. Võibolla tõesti 1990ndate lõpus sündinud lapsjuristid ei tea, et bioloogilise ohu puhul tuleb kanda muuhulgas hingamiskaitset. Mina näiteks tean, koolis õpetati, et bioloogilise relva rünnaku korral on ka gaasimaskist või vatimarli sidemest abi. Aga see selleks.

Teine küsimus on, et kui kevadel käis pool ilma maskides, siis miks ei löönud tulukest kuskil põlema, et kuidas meil selle võimalusega on ja kas on seaduslikku alust seda teha.

Täna siiski pole sõjaolukord, kus VV saab väga laiad otsustuspiirid ja ei pea vaatama, mis seaduses täpselt kirjas on. Probleem on tööstiil - meie (siin koalitsioonis) teeme mis tahame ja kui teile see ei sobi, siis kaevake kohtusse kui soovite.

Ja loomulikult, meie nutiühiskonnas saavad kõikidest ebakõladest kõik kiiresti teada ning tagajärg on vajaliku meetme naeruvääristamine.

[Sektor gazovoi ataki]

EESTI
kuupäev/testide arv (posit testide arv)/positiivsete testide % testide üldarvust/ inimesi juhitaval hingamisel/ surmad/ haiglaravil/nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta

11.11/ 4851 (+130)/ 2.7 %/ 6/ 76/ 63/ 144 (diagnoositud haigete arv ületas 6500 piiri; hakkas kehtima tervishoiualane hädaolukord)
12.11/ 5277 (+376)/ 7.1 %/ 6/ 76/ 68/ 166 (diagnoositud haigete arv ületas 6800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2200)
13.11/ 4820 (+258)/ 5.4 %/ 5/ 80/ 72/ 178 (diagnoositud haigete arv ületas 7100 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2300)
14.11/ 5805 (+264)/ 4.5 %/ 5/ 80/ 75/ 188 (diagnoositud haigete arv ületas 7400 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2500)
15.11/ 5238 (+225)/ 4.3 %/ 5/ 81/ 84/ 199 (diagnoositud haigete arv ületas 7600 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2600)
16.11/ 3508 (+210)/ 6.0 %/ 7/ 81/ 84/ 211 (diagnoositud haigete arv ületas 7800 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2700; valitsus kehtestab liikumisvabaduse ja lahtiolekuaja piirangud, maski kandmine soovituslik)
17.11/ 5287 (+184)/ 3.5 %/ 6/ 84/ 85/ 218 (diagnoositud haigete arv ületas 8000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 2900)
18.11/ 5539 (+270)/ 4.9 %/ 6/ 85/ 99/ 223 (diagnoositud haigete arv ületas 8300 piiri)
19.11/ 7152 (+409)/ 5.7 %/ 7/ 86/ 112/ 244 (diagnoositud haigete arv ületas 8700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3200)
20.11/ 6856 (+361)/ 5.3 %/ 10/ 87/ 119/ 253 (diagnoositud haigete arv ületas 9000 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3300)
21.11/ 5437 (+305)/ 5.6 %/ 8/ 87/ 119/ 258 (diagnoositud haigete arv ületas 9300 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3400)
22.11/ 4944 (+348)/ 7.0 %/ 7/ 88/ 146/ 270 (diagnoositud haigete arv ületas 9700 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3500)
23.11/ 3735 (+232)/ 6.2 %/ 8/ 92/ 154/ 278 (diagnoositud haigete arv ületas 9900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 3700)
24.11/ 4090 (+202)/ 4.9 %/ 8/ 94/ 147/ 284 (diagnoositud haigete arv ületas 10000 piiri; valitsus kehtestab maski kandmise kohustuse ja 2+2 reegli avalikes siseruumides ja ühistranspordis, piirangud spordile sisetingimustes)
25.11/ 5731 (+383)/ 6.7 %/ 7/ 97/ 163/ 303 (diagnoositud haigete arv ületas 10500 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 4000)
26.11/ 5645 (+415)/ 7.4 %/ 7/ 99/ 183/ 306 (diagnoositud haigete arv ületas 10900 piiri;)


Lisan punasega ka kriitilised piirid: posit testide arv päevas üle 50; positiivsete testide % testide üldarvust päevas üle 2 %; nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta üle 60.

Viimase 14 päeva keskmine posit testide arv testide üldarvust oli 5.5 % ja mediaan 5.5 %. Hinnanguliselt on aktiivseid haigusjuhte 4066 ehk siis nii palju inimesi on viimase 14 päeva jooksul andnud positiivse proovi. Üks varasema testitulemuse tühistamine.

Nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta (25.11.20 seis): Ida-Virumaa 654; Harjumaa 371; Tartumaa 205; Hiiumaa 183; Läänemaa 176; Põlvamaa 150; Viljandimaa 132; Raplamaa 129; Valgamaa 124; Pärnumaa 122; Lääne-Virumaa 112; Jõgevamaa 109; Järvamaa 106; Võrumaa 90; Saaremaa 76; .

[ambur123]

Uued rekordid
https://www.err.ee/1164349/uus-rekord-o ... ks-inimest

Möödunud ööpäevaga tehti Eestis 5645 koroonatesti, millest positiivse tulemuse andis 415. Ööpäevaga suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest. Positiivsete testide osakaal oli ligi 7,4 protsenti. Haiglates on koroonaviirusega praegu ravil 183 inimest, mis on samuti kõrgeim näitaja alates pandeemia algusest.

Genoomid osutavad: sügisese koroonalaine taga on välismaalt pärit viirused
https://novaator.err.ee/1164352/genoomi ... t-viirused

[Some]

Kui patsientide arv samas tempos kasvab, siis 473 voodikohta kahe nädala pärast jääb väheks. Üldse on mul karvane tunne, et kui rahvaarvu peale päevased numbrid ära jagada siis oleme hetkel Rootsiga peaaegu ühe pulga peal.

[2korda2]

* Terviseameti poolt väljakuulutatud epideemilise eriolukorra ajal on inimesed kohustatud kandma kaitsemaski mis vastab .... standartile. Maske tuleb kanda avalikus ruumis ... jne jne v.a. juhtudel kui inimese tervislik seisund seda ei võimalda (nimekiri see ja too) või kui vanus on <10 aasta.

Aru ma ei saa mis seda takistab teha...

Standardid ajas muutuvad, nõuded ajas muutuvad, kriisid (ja vajalikud meetmed) on erinevad. Tuleb järgmine kriis kus pahalane levib pindnakkuse teel läbi naha - RK lisab seadusesse kummikindad. Paneb idapiiri taga olev jaam paugu ja ebasobiva tuule tõttu hakkab RK seadust muutma, et lisada dosimeetrite kandmine ja joodi neelamine. Jätka ise.
Hakata kriisi juhtimist puudutavaid konkreetseid meetmeid seadusese lisama on libe tee, sest seaduse muutmine võtab aega aga kriis võib tekkida ootamatult (praegu on küll mõnus diskuteerida "aega oli ju küll" aga tüüpiliselt seda aega pigem ei anta). "TA-l on õigus olukorras X kehtestada tervishoidu puudutavaid proportsionaalseid kohustusi/piiranguid" - sellises stiilis (NB! see ei ole ettepanek seaduse konkreetse sõnastuse kohta!) seaduse puhul pole uue kriisi lävel vaja hakata seadust muutma - TA annab lihtsalt ettekirjutuse ja nii ongi. Selleks peab TA-s olema pädevus: meetmete efektiivsus jms.
Mina ei ütle, et praegune seaduse sõnastus oleks parim võimalikest aga halvem variant oleks konkreetseid standardeid ja/või meetmeid loetlev muudatus.

Euroopast: mitmetes riikides on uute nakatunute trendijooned alla keeranud. Mitmetes väga konkreetselt (Belgias tipu 24K juurest 2K alla). "Euroopa kokku" tegi selles mõõdikus tipu juba 3 nädalat tagasi. Sellest võib järeldada, et meetmed toimivad. Toimivad isegi tüüpiliselt suhteliselt leebelt ettekirjutustesse suhtuvates lõunapoolsemates riikides. Meie oleme oma lainega (ja meetmetega) natuke teistest maha jäänud. Kahjuks pole mahajäämus piisavalt suur, et oleks vaktsiinide kättesaadavuseni välja vedanud.