www.militaar.net

Kriku kirjutas:Ma olen mitmelt isikult kuulnud arusaama, et relvaluba on mingis maagilises ühenduses konkreetse relvaga. Kust selline mõte võiks pärit olla, mis te arvate?

Liigiluba tähendab seda, et Sinu relvaloale ei ole kirjutatud konkreetne relv, vaid "lubatud relva liik" (näiteks "vintraudne püss").
See tähendab seda, et Sa saad iga kell esitada taotluse soetusloa (või paralleelloa) saamiseks, ilma, et peaksid tegema relvaeksamit ning kui Sul on jahimehe või sportlase tähed, siis võid kuni viieks ööpäevaks laenata relvaomanikust sõbralt vastava liigi relva jahipidamiseks või spordi otstarbeks.

vtl kirjutas:
priit282 kirjutas:...Ma otsustan, et ma loobun suurest 1911-st ja soetan endale ainsaks enesekaitserelvaks väikese glocki. Kui ma nüüd müün oma ainsa relva ära ja esitan uuesti soetamisloa taotluse, siis on mu relvaluba juba kehtetu ja ma pean tegema uuesti relvaloaeksami.
Kui Sa ka oma relva(d) võõrandad, siis liigiluba jääb ikka alles kuni relvaloa kehtivuse lõpuni. Uut eksamit tegema ei pea.

Minul oli eelmine aasta konkreetne juhus Tallinna Pärnu mnt. ametnikuga - tema väitis seda, et kui müüd oma viimase relva ära ja näiteks nädala pärast tekib soov uus relv soetada, siis pead uuesti tegema relvaloaeksami.

Relvaseaduse § 34 lg 2 - on võimalik taotleda liigiluba s.t relvaloale on kantud ainult õigus kasutada mingit liiki relva. Kui sul on täna konkreetsele relvale luba, näiteks 1911 püstolile, siis selle võõrandamisel lõppeb ka relvaluba s.t see ei muutu automaatselt liigiloaks. Kui tahad oma viimase relva võõrandada, siis enne on mõistlik esitada taotlus liigiloa väljastamiseks.

OK, mõlemad variandid on võimalikud. Aitäh.

priit282 kirjutas:
vtl kirjutas:
priit282 kirjutas:...Ma otsustan, et ma loobun suurest 1911-st ja soetan endale ainsaks enesekaitserelvaks väikese glocki. Kui ma nüüd müün oma ainsa relva ära ja esitan uuesti soetamisloa taotluse, siis on mu relvaluba juba kehtetu ja ma pean tegema uuesti relvaloaeksami.
Kui Sa ka oma relva(d) võõrandad, siis liigiluba jääb ikka alles kuni relvaloa kehtivuse lõpuni. Uut eksamit tegema ei pea.
Minul oli eelmine aasta konkreetne juhus Tallinna Pärnu mnt. ametnikuga - tema väitis seda, et kui müüd oma viimase relva ära ja näiteks nädala pärast tekib soov uus relv soetada, siis pead uuesti tegema relvaloaeksami.

Relvaseadus
§ 35. Soetamisloa ja relvaloa taotlemine füüsilise isiku poolt
5) Soetamisloa või relvaloa võib väljastada isikule, kes on sooritanud relva soetamist, registreerimist, hoidmist, kandmist, võõrandamist ja seaduslikku kasutamist reguleerivate õigusaktide nõuete tundmise ning laskevigastuse korral kannatanule esmaabi andmise eksami. Tulirelva relvaloa või soetamisloa taotlemise korral tuleb sooritada eksami käigus taotletava tulirelva tundmise test ning käsitsemise katse vastavalt taotletava tulirelva liigile tulenevalt käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktidest 1–3. Eksamitulemus kehtib üks aasta alates eksami sooritamise päevast.
(8) Relvaloa omaja ei pea relvaloa kehtivuse ajal järgmise sama liiki relva soetamisel läbima tervisekontrolli ega sooritama uut eksamit. Lähtuvalt relva pikkusest ja relvaraua pikkusest peab relvaloa omaja teist liiki tulirelva soetamisel sooritama relva käsitsemise ning laskeoskuse eksami.
......jne
ja ei hakka siia tervet relvaseadust kopeerima, kuid mina loen sealt välja et kui relva võõrandad siis vahetad loa sellise vastu mis kirjeldab relva liiki (sile/vint/kombi/püstol/revolver) ja seejärel taotled uuele relvale soetamisloa ning uuesti relvaloa muudatuse... ja loomulikult maksad iga liigutuse eest riigile. Kui aga otsustad et relvamüügiga seoses kuulutad vana loa kehtetuks siis on jah eksamile minek.

alban kirjutas:Relvaseaduse § 34 lg 2 - on võimalik taotleda liigiluba s.t relvaloale on kantud ainult õigus kasutada mingit liiki relva. Kui sul on täna konkreetsele relvale luba, näiteks 1911 püstolile, siis selle võõrandamisel lõppeb ka relvaluba s.t see ei muutu automaatselt liigiloaks. Kui tahad oma viimase relva võõrandada, siis enne on mõistlik esitada taotlus liigiloa väljastamiseks.

Loomulikult tuleb teha vastav avaldus järjekordse kiletatud paberitüki (ehk antud juhul relvaloa asemel liigiloa) väljastamiseks (ning maksta selle eest riigilõivu). Automaatselt ei juhtu midagi.

Rääkides rahast.
Kas keegi oskab seletada miks riigiasutus aastal 2017 tahab sularaha?!
Krt eriti äge sest kaardimakseterminal on ju samas laua peal neil.
Ja see keiss on ainult relvaloa taotlusega.

miks.
21 sajand, moodne E-riik, sularahavaba, jne jne kõik saatsin perse lonkides pangaautomaadi poole...

Tapper kirjutas:Rääkides rahast.
Kas keegi oskab seletada miks riigiasutus aastal 2017 tahab sularaha?!
Krt eriti äge sest kaardimakseterminal on ju samas laua peal neil.
Ja see keiss on ainult relvaloa taotlusega. miks.
21 sajand, moodne E-riik, sularahavaba, jne jne kõik saatsin perse lonkides pangaautomaadi poole...

Riigilõivu(d) saab ju eelnevalt netipangas tasuda - vähemalt pisteti rekvisiitidega paber eelnevalt pihku ja tehti puust ja punasest selgeks. PPA ametnikule/teenistujale/spetsialistile (kes seal kõik nad on...) sularaha lauale ladudes riskid ju koheselt saada krim.asi kraesse. Täiesti tõsiselt - seda võidakse vajadusel nii tõlgendada (ühe kõrge uurija enda sõnad...).

2014 alguses moodne e-riik toimis küll ja toimib ka täna: https://www.politsei.ee/et/teenused/rii ... /index.dot
Tapper, kus sind siis sularaha järele saadeti?

slider kirjutas:2014 alguses moodne e-riik toimis küll ja toimib ka täna: https://www.politsei.ee/et/teenused/rii ... /index.dot
Tapper, kus sind siis sularaha järele saadeti?

Näiteks Tallinnas, nii Tammsaare kui Pinna teeninduses, relvasoetamisluba, relvaluba taodeldes peab riigilõiv olema kas ette ära makstud või saab tasuda kohapeal jah ... ja vaid sularahas eraldi kassas. Kunagi kadunud passi asemel uut taodeldes jälle oli riiigilõivu maksmiseks vaja vaid pangakaarti mille teenindaja juures olevast aparaadist läbitõmbamisel polnud isegi pin koodi vaja sisestada...

Iseenesest hea et soetatud relva registreerima minnes antakse kohe (ilma uuesti järjekorras seismata) võimalus relvaloa taotlus ära jah täita, aga jah, kas 30€ sulas peab kaasas olema või siis maksad hiljem läbi panga ja esitad neile dokumendi...

Eestikeelsest relvaeksamist loobumise plaan ajas riigikaitsekomisjoni vaidlema.

Komisjonile selgitati, et varasema kavaga võrreldes on eelnõus loobutud mõnedest välismaalastele kavandatud relvaloa andmise piirangutest, sealhulgas eesti keeles relvaeksami sooritamise nõudest. Põhjenduseks toodi muukeelsete relvaloa taotlejate arvukus. Võõrkeeles eksami tegemisel peab loa taotleja kinni maksma tõlgi teenuse hinna.

Jättes kõrvale igasugu muud kaalutlused, ei saa ma ka sellest aru, mismoodi käib tõlgi vahendusel eksami sooritamine. St. kuidas eristada tõlgi ja eksaminandi viga?

Kui varem oli kavatsus piirata eelnõuga enese või vara kaitseks omatavate relvade arvu üheni, siis eelnõuga on soov kohaldada tavalisest karmimaid kollektsioneerimiseks mõeldud sätteid alates enam kui kaheksa relva omamisest. Samas piiratakse sporttulirelvade puhul omatavate padrunite koguhulka 5000ni, võrrelduna praeguse 1000 padruniga iga relva kohta.

Mõistus võitis?

Eksamid sai jah makstud eelnevalt pangaülekandega ära, a kui relva lähed näitama ja loataotlust tegema eeldasin, et saab ka kaardiga maksta.

Endiselt olen seisukohal, et kohapeal võtta ainult sularaha, relvaloa taotlemisel, samas kui passi või ID saad maksta kaardiga on 2017 a E riigi paljas perse ja relvaloa taotleja ebavõrdne kohtlemine. Kontor pole tähtis see on üleüldine.
Mingit eraldi kassat polnud tava teendindus lauas andsin oma seeklid, kaardimakseapastraadi kõrvale panin ilusti.

Kogu text DELFIst:

Riigikaitsekomisjon sai täna ülevaate eelnõust, millega muudetakse Euroopa Liidu direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. Samuti tutvuti siseministeeriumis ja kaitseministeeriumis ettevalmistamisel oleva relvaseaduse muudatustega. Pikema arutelu tekitas küsimus relvaloa eksami sooritamisest tõlgi abil.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul peab kaasaegses riigis kõik relvi puudutav olema võimalikult täpselt ja korrektselt reguleeritud. „See on valdkond, kus on keerulised valikukohad võimalikult suure vabaduse ning kontrolli- ja reguleerimisvõimekuse vahel.“
„Riigi ja kodanike seisukohalt on oluline mõista, et relvad aitavad samaaegselt nii tagada meie julgeolekut, kuid võivad ka ohustada meie julgeolekut,“ ütles Hanso. „See, kelle käes ja mis tingimustel on relvad, milline on ligipääs relvadele ja mis tingimustel see ligipääs antakse, on väga sisulised küsimused.“ Hanso sõnul saab edasine debatt komisjonis olema tõsine, samas on palju ka emotsionaalseid argumente.

Komisjonile selgitati, et varasema kavaga võrreldes on eelnõus loobutud mõnedest välismaalastele kavandatud relvaloa andmise piirangutest, sealhulgas eesti keeles relvaeksami sooritamise nõudest. Põhjenduseks toodi muukeelsete relvaloa taotlejate arvukus. Võõrkeeles eksami tegemisel peab loa taotleja kinni maksma tõlgi teenuse hinna.

Komisjoni aseesimehe Mart Helme sõnul ei ole keelenõude muudatusest loobumine pädev. „Eesti keel on riigikeel ja ametkondlikuks asjaajamiseks on samuti eesti keele,“ ütles Helme. Tema sõnul on kurb kui nii kergekäeliselt loobutakse eesti keele kaitsmisest.
Komisjoni liige Johannes Kert kritiseeris plaani loobuda eestikeelsest relvaeksamist, millega võetakse inimestel ära täiendav motivatsioon keelt omandada. Ta rõhutas, et keeleoskus on ka ohutustehnika küsimus, näiteks lasketiiru korraldustest või politseiniku käskudest arusaamisel. Temaga nõustus komisjoni liige Madis Milling.

Komisjoni liikme Oudekki Loone sõnul on keelenõude kaotamine pragmaatiline. Ta peab keelenõuet mõttetuks tõkkeks, mis võib takistada näiteks Kaitseliiduga liitumist või spordivõistlustel osalemist. „Mida rohkem austame teiste inimeste emakeelt, seda enam austavad nemad eesti keelt,“ ütles ta.

Olulise muudatusena peavad hakkama relvaloa saamiseks eksamit tegema Eesti kodanikega samadel alustel Eestis elavad välismaalased, kellel oma koduriigis on juba relvaluba olemas.
Kehtima jääb põhimõte, et relvaluba saab taotleda alalise elamisloaga elanik või Eesti kodanik, kes täidab relvaseaduses kehtestatud nõuded.

Eelnõus on loetletud konkreetsed karistusseadustiku sätted, mille korral on õigus relvaloa andmisest keelduda. Näiteks saab edaspidi relvaloa andmisest keelduda tulirelva ja laskemoonaga seotud kuritegude ning riigivastaste kuritegude eest karistatud isikutele. Samuti on võimalik relvaloa andmisest edaspidi keelduda julgeoleku kaalutlustel. Komisjoni liige Johannes Kert tegi ettepaneku, et relvaloast peaksid kindlasti ilma jääma ka roolijoodikud.

Kui varem oli kavatsus piirata eelnõuga enese või vara kaitseks omatavate relvade arvu üheni, siis eelnõuga on soov kohaldada tavalisest karmimaid kollektsioneerimiseks mõeldud sätteid alates enam kui kaheksa relva omamisest. Samas piiratakse sporttulirelvade puhul omatavate padrunite koguhulka 5000ni, võrrelduna praeguse 1000 padruniga iga relva kohta.
Eelnõu jõuab riigikogu menetlusse eeldatavasti veebruaris.

Tekstis on mitmeid inimesi mainitud nimepidi.
Ütleks nii, et kes oli enne norm mees, on seda edasi ja kes oli enne ullike idikas, on ka sama edasi

Esmalt kodakondsuse nullvariant, nüüd keelenõuete kaotamine relvaeksamil. Keskerakond töötab!

Tommi kirjutas:Esmalt kodakondsuse nullvariant, nüüd keelenõuete kaotamine relvaeksamil. Keskerakond töötab!

Praegugi saad eksami teooriaosa teha nii eesti kui vene keeles. Ka eksamit sissejuhatav osa loetakse ette vajadusel vene keeles.
On kellegil infot kuidas naaberriikides on - näiteks Soomes? Neil peaks olema siis nii soome kui rootsi keeles?

www.militaar.net

Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus

Re: Relvaseadus