www.militaar.net

Veel üks praegu teadaolevat infot analüüsiv video: https://www.youtube.com/watch?v=R1Z0IyFzs_U

Lisan ka graafiku laskumiskiiruste ja rullumise kohta. Ajatelg on keeratud sama pidi, nagu see on eelmisel graafikul (see graafik siin näitab aega allakukkumise hetkest). Rullumise kohta on mul infot vähe, seepärast on näha vaid lennu viimased miilid.
Lisasin graafikule võrdluse huvides ka orienteeruvalt IF ja FAP punktide asukohad ning miilid maandumisraja alguseni.
1. miili juures, 10 sekundit enne kokkupõrget maaga toimunud järsk langemine, kus langemiskiirus kasvas sekundi jooksul üle 30 ft/s võrra, pidi lennukis tekitama kaaluta olekule sarnase olukorra, kus kinnitamata objektid lendu kipuvad minema.
Videotest on näha, et allakukkumise lõppfaasis oli lennuki rullumine oluliselt suurem kui minule saadaolevad andmed näitavad. Võimalik, et lennuki andurid ei suutnud lennuki ebaloomulikust asendist (lennuk varises parem tiib ees ja saba ninast oluliselt allpool) tingitud jõudude suuna tõttu lennu viimastel sekunditel lennuki asendit õigesti tajuda.

Imelik on mõelda, et tal on tulles kiirus suurem, kui tavaliselt, tuult pole ka miskit väga erilist ... ja variseb? Flaps? Millises asendis siis?

Arvata võib, et seda juhtumit uuritakse veits põhjalikumalt kui Prigozin lennuki alla kukkumist. Õnneks on tunnistajaid ka, kes sangas olid.

Flaps oli IN, kui uskuda eespool lingitud analüüsivideo all (mille põhjal ka mina oma graafikud tegin) kohapealt kommenteerinud leedukat, kes väitis seda kuulnud olevat õnnetuspaika uurinud Boeing insenerilt:

@apsestasis 20 hours ago
i worked on the crash site. I can only say, what i've seen and was told by the Boeing engineers - the flaps were up.

Vabandage- olen võhik.
Miks ILS ei taganud maandumist? Väsimus ja mõlema poolsed vead suhtlemisel, ei peaks olema lennuõnnetuse põhjus.

Peter[L+] kirjutas: ↑29 Nov, 2024 13:52 Vabandage- olen võhik.
Miks ILS ei taganud maandumist? Väsimus ja mõlema poolsed vead suhtlemisel, ei peaks olema lennuõnnetuse põhjus.

Ma ka lennundusvõhik, kuid püüan tuua maisema paralleeli: kas sa usud, et piirkiirust oluliselt ületav kihutamine autoga, eriti kurvilisel teelõigul ja seejuures veel mobiiltelefoni näppides ja aegajalt sellega kellegagi olulist infot vahetades, võib põhjustada liiklusõnnetuse, eriti, kui viimase mobiilikõne ajal öeldakse sulle, et järgmise olulise info saad teisele telefoninumbrile helistades, kuid antakse vale number ja sa püüad seda numbrit valida ja imestad, et keegi vastu ei võta ja vajalikku infot ei anna?
Lennukiga maandudes tuleb teha õigel ajal erinevaid seadistusi. Kui näiteks liiga suure algse kiiruse tõttu jäid flapsid tavapärasel laskumiskõrgusel välja laskmata (seda ei tohi teha teatud kiirusest suuremal kiirusel) ja sisseharjunud protseduuride tõttu tegeleti laskumise hilisemates järkudes muude tegevustega, unustades tiiva tõstejõudu flapside alla laskmisega suurendada, siis kiiruse langedes varisemiskiiruse lähedale võiski tingida tõenäoliselt maksimumilähedase koormaga lennuki ootamatult kiire vajumise ja lõpuks ka ühe tiiva varisemise. Seda võis võimendada ka see, et vastutuul, mis aitab lennukit sama maapinnakiiruse juures paremini õhus püsida, oli maapinna lähedal nõrgem ja kahandas seega samuti tiibade tõstejõudu. Pilootide tähelepanu võis olla keskendunud kiiruse maha võtmisele, tiibadel võisid selleks olla aktiveeritud spoilerid, mis suurendavad lennuki õhutakistust, kuid vähendavad tõstejõudu. Arvestades lennuvälja lähedust, olid ilmselt välja lastud ka telikud, mis ka oluliselt suurendavad lennuki õhutakistust. Ka võis mootorite veojõud olla kiiruse alla saamiseks vähendatud (paralleel autoga - vajutad suure hoo pealt siduri alla ja lased mootori pöörded tühikäigule), mistõttu kui 3 miili enne lennuvälja pilvedest välja saadi, ei pruukinud ILSi laskumisnõlvast madalamale sattunud lennukil koheselt "gaasi andmine" piisavalt kiiresti mõjuda. Ka auto muutub maksimaalselt pidurdades raskemini juhitavaks kui seda mõõdukalt tehes. Normist suurem kiirus ja ponnistused selle vähendamiseks ei võimaldanud saavutada stabiilset ja hästi juhitud laskumist ja õige oleks olnud minna uuele ringile.
ILS ise ei taga midagi, see on suunatud raadiolainete vihk, mis annab lennukile märku, kas see asub ette nähtud laskumisnõlval või kaldub sellest mingis suunas välja. ILS ei saa väljakaldumist takistada.

Lennufirmade protseduurid on erinevad millal autopiloot ILS lähenemisel välja lülitada, nende puhul võis vabalt olla ka sel hetkel kui asi käest läks

Sults tänud .

Sults kirjutas: ↑29 Nov, 2024 14:35 ... jäid flapsid tavapärasel laskumiskõrgusel välja laskmata (seda ei tohi teha teatud kiirusest suuremal kiirusel)

Tagatiivad on õige eestikeelne termin.

davidsoniharald kirjutas: ↑29 Nov, 2024 16:47 Tagatiivad on õige eestikeelne termin.

Tagatiivad kõlab kuidagi nagu termin putukate anatoomiast.
Ma olen arvanud, et flaps = tiivaklapid, aga kuna eespool räägiti flapsidest, ei hakanud ma ise terminoloogias tiivaklappidele üle minema.

Sults kirjutas: ↑29 Nov, 2024 17:31

davidsoniharald kirjutas: ↑29 Nov, 2024 16:47 Tagatiivad on õige eestikeelne termin.

Tagatiivad kõlab kuidagi nagu termin putukate anatoomiast.
Ma olen arvanud, et flaps = tiivaklapid, aga kuna eespool räägiti flapsidest, ei hakanud ma ise terminoloogias tiivaklappidele üle minema.

Segaduse korral kasutab lennundussõnastikku: https://www.keeleveeb.ee/dict/speciality/aviation/
Näiteks tagatiib: https://www.keeleveeb.ee/dict/specialit ... ib&lang=et

Nõus, et peaks kasutama eestikeelset terminoloogiat. Aga praegusel juhul on kunagine termini tõlge väga ebaõnnestud.
Terimonolooogia muutmine- eriti sellises valdkonnas on väga keeruline - aga tiiva klapid on oluliselt parem, kui tagatiivad.

Peter[L+] kirjutas: ↑30 Nov, 2024 16:19 Nõus, et peaks kasutama eestikeelset terminoloogiat. Aga praegusel juhul on kunagine termini tõlge väga ebaõnnestud.
Terimonolooogia muutmine- eriti sellises valdkonnas on väga keeruline - aga tiiva klapid on oluliselt parem, kui tagatiivad.

Ei ole nõus. Praktikas on tagatiivad laialt kasutatav kena eestikeelne väljend.

Eesti Lennuakadeemia - Materjaliteadus - Materjaliõpetus
Aerodünaamika konspekt.
https://annaabi.ee/aerodunaamika-konspekt-m181224.html