Artikkel USA Teaduste Akadeemia lehelt:
https://www.pnas.org/content/118/39/e2114279118 PNAS September 28, 2021
(google tõlge)
Imai et al. (1) on iseloomustanud veel üht raske ägeda respiratoorse sündroomi koroonaviiruse 2 (SARS-CoV-2) varianti, mis põhjustab COVID-19 ja see pärineb Brasiiliast. Hea uudis on see, et näib, et praegu saadaolevad vaktsiinid pakuvad endiselt kaitset selle variandi vastu. Kuidas on aga lood järgmise variandiga, mida me veel näinud pole? Kas oleme ikka kaitstud?
1859. aastal avaldas Charles Darwin teose On the Origin of Species (2), milles ta kirjeldas loodusliku valiku ja kõige sobivamate ellujäämise põhimõtteid. Maailmal on praegu soovimatu võimalus näha Darwini loetletud evolutsiooniprintsiipe reaalajas, inimpopulatsiooni vastasmõjus SARS-CoV-2-ga. Maailm oleks võinud selle ebameeldiva õppetunni kergesti vahele jätta, kui poleks olnud nii suur hulk inimesi, kes ei sooviks end selle haiguse vastu vaktsineerida.
SARS-CoV-2 on näidanud, et see võib muteeruda algse aine paljudeks variantideks (3). Vaktsineerimata indiviidide kogum annab reservuaari viiruse edasiseks kasvuks ja paljunemiseks ning seega rohkem võimalusi selliste variantide tekkeks. Kui see juhtub suures osas vaktsineeritud populatsiooni taustal, eelistab looduslik valik varianti, mis on vaktsiini suhtes resistentne.
Seni on meil vedanud, et tekkinud variante saab praeguste vaktsiinidega siiski mõnevõrra kontrollida, tõenäoliselt seetõttu, et need variandid arenesid välja enamasti vaktsineerimata populatsioonides ja neile ei avaldatud selektiivset survet vaktsineeritud peremeesorganismides kasvamiseks. Sellegipoolest on Delta variandi puhul vaktsineeritute seas suurem läbimurdeinfektsioonide sagedus (4).
Tegelik oht on tulevane variant, mis jääb vaktsineerimata inimeste pärandiks, mis loob kasvupinna viiruse edasiseks variantide tekkeks. Võib tekkida variant, mis on praeguste vaktsiinide suhtes resistentne, muutes juba vaktsineeritud uuesti vastuvõtlikuks.
Pandeemiast ülesaamisel tehtud edusammud lähevad kaotsi. Tuleb välja töötada uued vaktsiinid. Taas on vaja lukustamist ja maske. Paljud teised, kes on praegu kaitstud, eriti haavatavate seas, surevad.
Seda kohutavat ennustust ei pea juhtuma, kui kõigi, sealhulgas juba vaktsineeritute, kaitsmiseks võetakse kasutusele või volitatakse universaalne vaktsineerimine.
Darwini valik võib probleemi lahendada ka palju julmema arvutuse abil. Vaktsineerimata kas haigestub ja jääb ellu ning on seega samaväärne vaktsineerituga või sureb ja eemaldatakse seetõttu viiruse kasvulavana.
Ühendkuningriigi rahvusarhiiv märgib, et 1665. aastal, musta surma katku ajal, "tõkestamaks haiguse levikut lukustati ohver koos kogu perega nende majja, mõistes nad kõik surma" (5). Vaktsineerimine pakub selle haiguse leviku tõkestamiseks palju humaansemat vastust. Edasine tee on vaktsineerimata inimeste kätes ja võimude poliitilises tahtes.