www.militaar.net

Mereliiva ei saa mu teada kasutada ehituses, liiga ümmargune, ei lukustu nagu maapõue liiv.

Igal juhul on ses kirjatükis otsesõnu soovitatud seda objektidel nagu RB ja Via Baltica täitematerjalina kasutada.

Mereliiva ei saa mu teada kasutada ehituses, liiga ümmargune, ei lukustu nagu maapõue liiv.

Tegelikult saaks. Tuleb lihtsalt mõelda milleks või kuidas.
Kuna mereliiv on jah ümmarguse teraga, siis ta ei tihendu või tihendub halvasti. Seega kasutades seda mingite oluliste trasside muldkehades, tuleb seda hinnata objekti põhiselt. Aga samas ma küll ei näe põhjust, miks ei võiks seda kasutada kuskil pargitee aluse ehituseks, kus jalutavad inimesed või sõidavad mõned jalgratturid. Näiteks. Praegu kasutatakse seal ju sama kvaliteetset liiva, mis suurte maanteede all. Ehk võimalusi oleks. Peab ainult hindama, kas igale poole ikka on vaja kindlasti kasutada karjääri liiva.
Teiseks on vaja mõelda, kuidas seda liiva kasutada. Näiteks mereliiva terad on kaetud soolakristallidega mereveest ja soolad ei mõju hästi reakstsioonidele betoonis. Ja kuigi need kogused on väiksed, võivad nad mõju avaldada. Ehk seda tuleb arvestada.

Taaniel Tina kirjutas: ↑15 Nov, 2024 8:32

Minule käib enim ajudele see, et läbi soode ja rabade oli hädasti vaja täiesti uue trassiga see niigi väike Eesti veel pooleks raiuda.

Alternatiiviks oli läbi linnade, alevite, metsade ja põllumaa.

Alternatiiviks oli kasutada ära mõnda olemasolevat raudtee trassi või siis teha kõigepealt üldse via-baltica neljarealiseks.

Kiirteevõrgustik euroopa suunas on imho palju olulisem, kui üks raudtee.

Smith kirjutas: ↑15 Nov, 2024 12:33

Taaniel Tina kirjutas: ↑15 Nov, 2024 8:32

Minule käib enim ajudele see, et läbi soode ja rabade oli hädasti vaja täiesti uue trassiga see niigi väike Eesti veel pooleks raiuda.

Alternatiiviks oli läbi linnade, alevite, metsade ja põllumaa.

Alternatiiviks oli kasutada ära mõnda olemasolevat raudtee trassi või siis teha kõigepealt üldse via-baltica neljarealiseks.

Kiirteevõrgustik euroopa suunas on imho palju olulisem, kui üks raudtee.

110% nõus! Sellest RB tuleb samasugune käkk nagu meie puhtaenergia projekt.

Laabi küla probleemidest seoses kaevandamisega https://forte.delfi.ee/artikkel/1203367 ... kaevandusi
Rahvale näidati ka tabelid, kus kirjas, et riigil on kõrge kvaliteediga lubjakivi otsa saamas juba 8 aasta pärast. Aga just riik on see, kes tellib koguni ligi 80 protsenti kogu kaevandatavast lubjakivist – olgu või teedeehituseks ja Rail Baltica rajamiseks (see raudtee kasvatab paekivi ressursivajadust 20%).

Smith kirjutas: ↑15 Nov, 2024 12:33

Taaniel Tina kirjutas: ↑15 Nov, 2024 8:32

Minule käib enim ajudele see, et läbi soode ja rabade oli hädasti vaja täiesti uue trassiga see niigi väike Eesti veel pooleks raiuda.

Alternatiiviks oli läbi linnade, alevite, metsade ja põllumaa.

Alternatiiviks oli kasutada ära mõnda olemasolevat raudtee trassi või siis teha kõigepealt üldse via-baltica neljarealiseks.

Via Baltica neljarealiseks pole mitte alternatiiv, vaid me oleme võtnud ELi ees kohustuse see ka ära teha! Näis, kui tähtajad liginema hakkavad, mismoodi üritatakse sellest välja keerutada.

Aga igasuguse "lõikab Eestimaa pooleks!!!!!"-soiuga palun kolige chemtraili-vendade või muude sarnaste idiootide seltskonda. See on lihtsalt jabur.

manjabes kirjutas: ↑15 Nov, 2024 15:01

Smith kirjutas: ↑15 Nov, 2024 12:33

Taaniel Tina kirjutas: ↑15 Nov, 2024 8:32
Alternatiiviks oli läbi linnade, alevite, metsade ja põllumaa.

Alternatiiviks oli kasutada ära mõnda olemasolevat raudtee trassi või siis teha kõigepealt üldse via-baltica neljarealiseks.

Via Baltica neljarealiseks pole mitte alternatiiv, vaid me oleme võtnud ELi ees kohustuse see ka ära teha! Näis, kui tähtajad liginema hakkavad, mismoodi üritatakse sellest välja keerutada.

Aga igasuguse "lõikab Eestimaa pooleks!!!!!"-soiuga palun kolige chemtraili-vendade või muude sarnaste idiootide seltskonda. See on lihtsalt jabur.

Palun ära peale enam võta, sest silmanägemine ja lugemisevõime hakkab juba ära kaduma.

Alternatiiviks oli kasutada ära mõnda olemasolevat raudtee trassi või siis teha kõigepealt üldse via-baltica neljarealiseks.

Ma pole mingi puukallistaja, aga käin iga mõne nädala järel nendel RB taristuobjektidel ja võtab ikka sõnatuks. Ehitajad ise ka naeravad läbi pisarate, et :”naaberkülades on suured kraatrid , aga kitsedele tuleb vahva liumägi”.

AndresTy kirjutas: ↑15 Nov, 2024 10:10

olevtoom kirjutas: ↑15 Nov, 2024 9:19 .......aga liikluse ohtlikkust näiteks saaks kõvasti vähendada Tallinna-Ikla maantee neljarajaliseks ehitamisega ning see a) maksaks vähem kui FB, b) tekitaks ka sõiduautodele koha, kus ohutult sõita ja c) jätaks ühe (loodusvaenuliku?) trassi rajamata.

Ka neljarealise Via Baltica puhul jääb meile ikkagi teede koormamine, müra ja õhu saastamine kaupa läbi Eesti vedavate rekade poolt. Loodusvaenuliku? Neljarealise maantee trassikoridori laius, müra ja õhusaaste?

Me ehitame megakalli raudtee ja sinna kolib maks 15% veoautovedudest (olen selle peale nõus kihla vedama). On see ikka mõistlik?
Kui see raudtee üldse plaanitud kujul valmis saab.

rockrapdude kirjutas: ↑15 Nov, 2024 11:28

Lemet kirjutas: ↑15 Nov, 2024 11:14 Kes siin käsi murdsid teemal, kuidas Eestis RB tõttu kõik ehitusmaterjal otsa pidavat saama, võiksid tutvuda sellega siin...

https://kliimaministeerium.ee/sites/def ... nisson.pdf

Juba sissejuhatuses mainitakse, et laevateede süvendamisedt tekkivat märkimisväärset kogust liiva võiks kasutada ehituseks, selmet seda lihtsalt merre tagasi kaadata.

Mereliiva ei saa mu teada kasutada ehituses, liiga ümmargune, ei lukustu nagu maapõue liiv. Kas maailmast saab liiv otsa?

Kõik liiv on kunagi olnud mereliiv. Lihtsalt värsket mereliiva ei saa kasutada ehituses, täpsemalt betoonis selles sisalduva soola tõttu, mis ei mõju hästi armatuurterasele.

AMvA kirjutas: ↑15 Nov, 2024 19:38

rockrapdude kirjutas: ↑15 Nov, 2024 11:28

Lemet kirjutas: ↑15 Nov, 2024 11:14 Kes siin käsi murdsid teemal, kuidas Eestis RB tõttu kõik ehitusmaterjal otsa pidavat saama, võiksid tutvuda sellega siin...

https://kliimaministeerium.ee/sites/def ... nisson.pdf

Juba sissejuhatuses mainitakse, et laevateede süvendamisedt tekkivat märkimisväärset kogust liiva võiks kasutada ehituseks, selmet seda lihtsalt merre tagasi kaadata.

Mereliiva ei saa mu teada kasutada ehituses, liiga ümmargune, ei lukustu nagu maapõue liiv. Kas maailmast saab liiv otsa?

Kõik liiv on kunagi olnud mereliiv. Lihtsalt värsket mereliiva ei saa kasutada ehituses, täpsemalt betoonis selles sisalduva soola tõttu, mis ei mõju hästi armatuurterasele.

Aitäh! Vastav avastus ilmselt pälviks käesoleva aasta EV teaduspreemia

Kuskilt raadiosaatest kuuldu põhjal ei olevat ka Sahaara kõrbes olev liiv kõik ehituseks sobiv

Dr.Sci kirjutas: ↑15 Nov, 2024 19:52

AMvA kirjutas: ↑15 Nov, 2024 19:38

rockrapdude kirjutas: ↑15 Nov, 2024 11:28

Mereliiva ei saa mu teada kasutada ehituses, liiga ümmargune, ei lukustu nagu maapõue liiv. Kas maailmast saab liiv otsa?

Kõik liiv on kunagi olnud mereliiv. Lihtsalt värsket mereliiva ei saa kasutada ehituses, täpsemalt betoonis selles sisalduva soola tõttu, mis ei mõju hästi armatuurterasele.

Aitäh! Vastav avastus ilmselt pälviks käesoleva aasta EV teaduspreemia

Sa ei teadnudki, et Eesti oli kunagi merepõhi?

Kunagi Ordoviitsiumis tõesti .

Pärast viimast jääaega oli mere all vaid osa Eestist. Igasugu moreen on jääsete.

Kriku kirjutas: ↑15 Nov, 2024 21:29 Kunagi Ordoviitsiumis tõesti .

Pärast viimast jääaega oli mere all vaid osa Eestist. Igasugu moreen on jääsete.

mhh, ja kust see sete tuli?
https://et.wikipedia.org/wiki/Moreen

Liiv tekib üldiselt kuival maal kaljute murenemisel tuule, vihma jne. mõjul.