www.militaar.net

Vabandust juba ette, tõenäoliselt on minu küsimus vales kohas...aga mis on mind koguaeg imestama pannud - tanki tornide pealt lendamine, nii praeguses Ukraina sõjas kui ka Teises Maailmasõjas. Ma saan aru, et nad on kuullaagritel ja muidugi pole kuidagi kinni keevitatud...aga see rõhk peab ikka jõhker olema mis torni sealt välja surub...kuidas see võimalik on?

Q11 kirjutas:Vabandust juba ette, tõenäoliselt on minu küsimus vales kohas...aga mis on mind koguaeg imestama pannud - tanki tornide pealt lendamine, nii praeguses Ukraina sõjas kui ka Teises Maailmasõjas. Ma saan aru, et nad on kuullaagritel ja muidugi pole kuidagi kinni keevitatud...aga see rõhk peab ikka jõhker olema mis torni sealt välja surub...kuidas see võimalik on?

Tankis olev moon teebki jõhkra paugu ja mitte vähe. Kõige nõrgem ja pmst ainuke liitekoht annabki järgi.

Kujuta ise ette mis rõhk tekib kui paarkümmend mürsku tanki sees korraga süttivad ning gaasid tahavad väljapääsu leida.

Kui korpuses tekib näiteks selline ülerõhk, mida inimese kopsud suudavad tekitada, siis tõstetakse ühe ruutmeetrise põhjaga eset rohkem kui ühetonnise jõuga. Laskemoona põlemisel tekib ilmselt suurem surve ja korpuses olev ava kus torn istub on üle ruutmeetri. Sibulate tankitornid pidid piisava algkiiruse saama ka siis kui mingi soojendussüsteemi rikke tõttu pihustub kütust tanki sisemusse ja seal popsti käib. (Seda teadis rääkida kunagine "mehanik-voditel")
EDIT: Autorehvis olev rõhk tõstab ruutmeetrist eset üle 20 tonnise jõuga.
EDIT2: Seda ma arvasin, et kõnekeelsed väljendid jalgu jäävad - ok, korrektne on peaaegu 10 000 njuutonit.

Mida tähendab "ühetonnise jõuga"?

Tähendab nagu aru saan on torni ära lendamise põhjuseks tanki enda moon mis plahvatab?

Q11 kirjutas:Tähendab nagu aru saan on torni ära lendamise põhjuseks tanki enda moon mis plahvatab?

Jah. Vene tankidel on moon "toas", samas kui näiteks Abramsil ja Leol torni taga "kapis". Kui läbi soomuse tuleb kumulatiivjuga või mürsk ja see kohtub moonaga, järgneb välk, pauk ja torni minemalennutamine.
Mainitud lääne tankidel toimub detonatsioon moonakambris, mis on varustatud spetsiaalsete luukidega, mis rõhu tõustes järele annavad ja ära lendavad, päästes nõnda gaasid ohutult valla, need ei tungi torni ega tapa meeskonda.

TOW Missile vs T-72 Tank In Slow Motion

M1 Abrams tank atgm hit in ramadi 2015

Sekeldaja kirjutas:...samas kui näiteks Abramsil ja Leol torni taga "kapis". Kui läbi soomuse tuleb kumulatiivjuga või mürsk ja see kohtub moonaga, järgneb välk, pauk ja torni minemalennutamine.
Mainitud lääne tankidel toimub detonatsioon moonakambris, ...

2 täpsustust:

Ka Leo2-l saab varumoona hoida tornis. Erinevus on selles et iga laeng on eraldi tulekindlas kapslid, samas, kui T-72-l on noin lahtiselt karusellis

Teiseks ei toimu mitte detonatsioon, vaid deflagratsioon. Heitelaeng ei detoneeru isegi mitte rauast.

Kilo Tango kirjutas:

Sekeldaja kirjutas:...samas kui näiteks Abramsil ja Leol torni taga "kapis". Kui läbi soomuse tuleb kumulatiivjuga või mürsk ja see kohtub moonaga, järgneb välk, pauk ja torni minemalennutamine.
Mainitud lääne tankidel toimub detonatsioon moonakambris, ...

2 täpsustust:

Ka Leo2-l saab varumoona hoida tornis. Erinevus on selles et iga laeng on eraldi tulekindlas kapslid, samas, kui T-72-l on noin lahtiselt karusellis

Teiseks ei toimu mitte detonatsioon, vaid deflagratsioon. Heitelaeng ei detoneeru isegi mitte rauast.

Tänan täpsustamast.

Leopard 2 on küll osa laskemoona tornis aga teatav hulk ka korpuses(juhi kõrval).

Sinna tabamine on suht õnneasi (Türgi Leopard 2A4-del korra vist õnnestus, torn lendas samamoodi nagu T-72l. Või tekkis tulekahju ja lõpuks (peale meeskonna jalga laskmist) mürsud plahvatasid. 90% tabamusi kipub tulema torni (kuna kere jääb maapinna ebatasasuste varju ja sinna raketti lasta on keerukas) ja nendest omakorda enamus esisoomuse pihta.

2A6 torni esisoomus on ekvivalentne 2400 mm terasega kumulatiivi ja 1400 mm terasega noolmürsu vastu, seda läbivat moona pole veel maailmas olemas.

Ja need mürsud on miskis terasest kapis, mitte virnas meeskonnaruumis. 2A4 puhul võibolla probleem hoopis selles, et seal on kahuri suunamise ja stabiliseerimise mehhanism hüdrauliline, mis tähendab, et läbiv tabamus, mis vigastab survetorusid või voolikuid, kätkeb endas tulekahju riski meeskonnaruumis, mis lõpuks jõuab ka moonani. 2A6-l sellist asja ei pidavat enam olema, on elektromehhaaniline.

Prantsusmaa firma Thales kraami Vene tankist
French made Thales thermal side (control panel& monitor) in a captured Russian T-72 b3 tank

https://twitter.com/L_Team10/status/1513606563503689733

Viimase Rheinmetali pakkumisega tekkis küsimus et mis siinsed tankikorüfeed arvavad Leopard 1A5 võimalikust kasutegurist Ukraina sõjas? Moodsamate vene tankidega muidugi otse vastamisi see minna ei saa.

Poti soldat kirjutas:Viimase Rheinmetali pakkumisega tekkis küsimus et mis siinsed tankikorüfeed arvavad Leopard 1A5 võimalikust kasutegurist Ukraina sõjas? Moodsamate vene tankidega muidugi otse vastamisi see minna ei saa.

Ilmselgelt parem kui mitte midagi, ja jalaväe toetuseks ning soomukite tapmiseks on 105mm pearelv rohkem kui küll. Tegelt ka igasugu vastastankide vastu küljelt, seljatagant ja ilmselt ka laupa väga lähedalt on okei. Aga lagedal stepil 2km pealt prõmmides jääb ilmselt teiseks. Samamoodi igasugu JV TT relvade vastu, sest soomus on tegelikult ikkagi minimaalne. Aga kui on valida Mastiff, BMP1 või Leo1A5 siis ilmselt viimane on kõigist kolmest kõige suurema kasuteguriga.

Seda eeldusel, et neid kuskilt sellises seisukorras kus nad suudavad rohkem kui 200km ilma laiali lagunemata sõita veel leida võib.

Leopard 1 puhul tuleb arvestada, et tema soomuskaitse jääb alla isegi T-55-le.
Ehk siis vägagi võimalik ka RPG-ga "ära lasta":