Demograafia

[Kriku]

Selle mudeldamiseks on vaja sisendiks näitajaid, mis kvantifitseeriks inimeste väärtussüsteemis kolme väärtuse olulisust: jätkata senist elustiili (või saavutada mingi muu lastetu elustiili jaoks vajalik jõukus), elada Eestis ja saada lapsi.

Mitu kuradi korda ma pean sulle kirjutama, et see info on meil olemas. Seda me saame ekstrapoleerida senise info põhjal päris hästi.

Millise senise info põhjal ja mismoodi?

Vajadusel saame juurde küsida, aga mul on hea meel, et lõpuks oleme me jõudnud ühise veendumuseni, et minu poolt välja pakutud maksumuudatuste mõju kodaniku käitumisele saab mudeldada. Mis oligi kogu selle väitluse alusprobleem (kas selle maksu mõju saab mudeldada või ei).

Siiani ei ole sa näidanud, kust tulevad selleks vajalikud kvantifitseeritavad & võrreldavad andmed väärtushinnangute kohta. Mistõttu jään esialgu skeptiliseks ka modelleerimise suhtes.

Siin sulle näide USA kohta, kus on oluline erinevus religioossete inimeste sündimuskordaja ja mittereligioossete vahe (seda ei saa eitada), KUID oluline on see, et see vahe ei ole 3-4 korda vaid protsentides.

Eestis pole taastetasemeni jõudmiseks ka vaja sündivuse kordades kasvatamist. Minu poolt viidatud USA artiklis näiteks on see väga religioossete ning uskmatute võrdluses 2,4 vs. 1,5 last naise kohta.

Ehk siis vanemad sünnitasid tasuta tööjõu vajadusest lähtuvalt uusi lapsi, kes siis suureks kasvades erinevatel põhjustel üle jäid.

Hea küll, proovin teistpidi. Selleks, et lastest kui tasuta tööjõust kasu oleks, pidi vanematel olema puudus mitte tootmisvahenditest, vaid tööjõust. Arvad sa tõesti, et see valdava osa 19. sajandi Euroopa või Eesti maarahva puhul nii oli?

Ja kuidas sina seda probleemi lahendaksid? Kuna sul on andmekogumis mingi andmehulk, mis on sisuliselt kõlbmatu

Esiteks on vaja objektiivset testi, mis tuvastaks selle andmehulga kõlbmatuse. Sobivus sinu elukogemusega ei ole selline test.

See in igast asendist parem, kui sinu pime usk.

Oh ei, mul ei ole mitte mingit pimedat usku. Ma lihtsan keeldun sinu elukogemust tunnistama tõe kriteeriumiks ega aktsepteeri paljasõnalisi väiteid, see on kõik. Kogu lugupidamise juures, muidugi.

[Sho]

Täna sai täis täpselt üks nädal minu pisikesest täpsustavast küsimusest KT maksuidee kohta.
Ma ikka loodan sellele veel vastust saada, et mitte mööda kommenteerida.

Aga praegu jäi silma järgmine väide..

2. 30-aastaselt, kui elu on juba enam-vähem sisse seatud, pole see teise riiki kolimine üldsegi niisama lihtne. Tegemist on päris kuluka ettevõtmisega. Lisaks ei ole teises riigis elu alustamine pooltki nii lihtne, kui lapse kasvatamisega pihta hakkamine. Ja lõppeks võib juhtuda tööõnnetus ja laps ikkagi tulla - siis ei ole ei kohapealset tugivõrgustikku ega muud abi kusagilt võtta.

Ma saan aru, et see maks on (ja sisuliselt ei saagi see midagi muud olla) karistus laste mitteomamise eest teatud vanusest alates (lihtsalt vanusepiiri on vôrreldes nôukaajaga tôstetud) ning sellest maksust kantakse kôik lasteomanike lastega seotud kulud.

Aga kui nüüd juhtubki selline ime, et kôik leiavad selle maksu tagajärjel majanduslikult kasulikuma olevat lapsi soetada, siis kust vôetakse raha lastetoetusteks? Siis rahapuudusel enam lastetoetusi ei maksta ning "kohapealne tugivôrgustik ja muu abi" likvideeritakse?

[croman40]

Olgu X1 neljatoalise korteri alternatiivkulu ja X2 lapse saamise alternatiivkulu. Kui isiku aastatulu on Y ja tema varade väärtus on Z, ning arvestades, et maks hakkab kehtima alates 30. eluaastast ja lõpeb esimese lapse saamisega, on maksusumma 5% tuludest ja 2% varadest.

Pärast 30. eluaastat ja enne lapse saamist on alternatiivkulud:

X1' = X1 + ∑ (0.05Y + 0.02Z) t=30 kuni t=35 (korteri alternatiivkulu. Hiljem hakkavad vbl. kehtima kõrgemad määrad, aga neid me praegu ei vaata)
X2' = X2 + ∑ (0.05Y + 0.02Z) t=30 kuni lapse sünnini (lapse alternatiivkulu)

Kui maksuraha jaotatakse ümber lastega peredele, saavad need pered mõne summa T. Kui isik saab lapse, siis ta saab T ja lõpetab maksu maksmise, nii et uus valem on:

X2'' = X2' - T
jne

Kas keegi sellest korteri ja lapse alternatiivkulu jurast midagi aru ka sai?
Ma tean küll, et majandusteema liigitub sotsiaalteaduste alla, aga ei tohiks olla palju nõuda, et piirduksite üldlevinud väärtuste hindamise mõõdupuuga nt eurides ja annaksite mõõdetavad vastused, mitte ei jätaks lugejaid mõtlema, kas tegemist jälle mõne ChatGPT veidrusega.

[Fucs]

Kui lastetusmasku vältimiseks kolitakse välismaale tööle, et seal oma senist [lasteta] elustiili jätkata, siis see on selliste väärtushinnangutega indiviid, kelle puhul minul tekib küsimus, et kas polekski parem, kui ta välismaal elab ja töötab ning seal(t) hiljem ka pensioni ja muid sotsiaalseid hüvesid ning tagatisi saab/tarbib.

Nende kohta võib öelda ükskõik mida ja sellega nõustuda või mitte, aga iibe tõstmise eesmärk jääks ju ikkagi täitmata.

Esiteks ma ei ole siinkohal Fucsiga 100% nõus, sest iga tarbija lahkumine süsteemist on negatiivne koormus.
Teiseks, Kriku, palun näita uuringuid, mis tõendavad, et selliseid inimesi oleks oluline hulk rahvastikust.

Siin minu mõttearenduses pole teemaks "tarbija negatiivne koormus" ega see, et kas pärast lastetusmaksu pärast ärakolimist järgmisel päeval, nädalal või aastal, iibe tõstmise eesmärk jääks ärakolja või siiajääjate poolt endiselt täitmata, vaid teemaks on väärtushinnangute eesmärgipärane arendamine ja suunamine ühiskonnas. Mida vähem on "valede" (vastuvõetamatute) väärtushinnangutega indiviide ühiskonnas teistele eeskujuks ja teisi oma väärtushinnangutega mõjutamas, seda "õigemad" (vastuvõetavamad) on ühiskonna väärtushinnangud summa-summariumis tervikuna.

lihtne kontrollküsimus:
kumb on täiskasvanud inimese jaoks lihtsam: kolida maksu eest ära või saada ja kasvatada lapsi? Kui maks kolima ei pane, siis ei pane see ka lapsi saama. Kui paneb lapsi saama, siis ammu enne seda paneb ka kolima.

Ma vaatan, et tänapäeval on see igasuguse huinjaa pärast ühest kohast (riigist) teise ÄRAkolimine nii lihtne ja tavapärane nähtus juba, et mul tekivad küsimused teatud teoreetiliste ärakolivate indiviidide "olematute juurte" ja n.ö. riigi/kodumaa vaatevinklist ka riigitruu "patriootlikkuse" teemadel.

Kui eesti riik korjaks ütleme seda nn "lastetusmaksu", mis suunatakse laste kasvatamise toetuseks ja seega ka Eesti riigi jätkusuutlikuse huvisid silmas/eesmärgiks pidades, ning indiviid keeldub sellesse panustamast/maksu maksmast ja peab paremaks riigist just selle maksu pärast pigem minema kolida, siis minupärast mingu.

Võib vaielda ja arutada selle üle, kas selline maks suurendaks iivet ja/või riigi jätkusuutlikust ning kas see oleks iibe ja riigi jätkusuutlikuse seisukohast mõistlik või mitte, või selle üle, kuidas sellist maksu oleks kõige mõistlikum rakendada aga see, kas deklaratiivsete hõisete a`la "kui selline maks tuleb siis ma kolin siit riigist minema" tegijad väärivad ühiskonnas hukkamõistu, ei ole IMHO üldse vaidlusteemaks. Ma oleksin sama resoluutne, nagu Kremli trollide ja käsilaste suhtes - kui ei meeldi, siis "kohver - vaksal - sihtriik_kirjuta_ise_siia". Või kuidas te suhtuksite indiviidi, kes nt. riigikaitsemaksu kehtestamisel selle maksu pärast riigist minema kolib?

Väärtushinnangud, kus kõike ja ainult, mõõdetakse isikliku kasu vaatevinklist rahas ning mammonas (hedonism ja egomaniakaalsus), sest "võidab see, kellel on surres kõige rohkem pappi Rootsipangas sõi sukasääres" ongi meil üks probleemidest nii demograafias kui ka mujal valdkondades. Mida rohkem on ühel hetkel ühiskonnas (ja meie riigis) selliste väärtushinnangutega indiviide, seda rohkem on päeva lõpuks pekkis ka meie ühiskonnas prevalveerivad väärtushinnangud tervikuna. Mida rohkem on selliste väärtushinnangutega lapsevanemaid, seda rohkem on pekkis ka laste ehk tulevaste lapsevanemate väärtushinnangud ja ring hakkab otsast peale.

Umbes sama (väärtushinnangute) teema oli siin kunagi EKV eripensionite kaotamisega/reformimisega seoses.
Et kui ikka need eripensionid vähenevad või kaovad, siis jookseb EKV kaadrist tühjaks (analoog mingi maksu pärast ärakolimine).
Julgesin siis oma seisukohana välja ütelda, et

Raha eest isamaalisust ja riigitruudust ei osta. Raha eest saad lihtsalt palgasõduri.
Pigem peaks olema ikka nii, et sul on isamaaline ja riigitruu patrioot tulnud tööle mitte raha pärast (palga number on vbl olnud küll oluline, kuid mitte määrav ja esikohal otsuse langetamisel), ning sa maksad talle töö eest normaalset ja väärikat töötasu, ehk väärtustad ja hindad kõrgelt sellist töötajat, kellel [endal] esikohal ei ole mitte raha.
https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 56#p535556

Lihtsustatud motivatsiooniteooria kohaselt on motivatsioonil kaks suunda: sisemine ja väline ning motivatsioon on vastavalt siis kas kaasa tõmbav või tagant tõukav. Sisemine motivatsioon vastab väitele: ma tahan seda teha, väline: ma pean seda tegema.

Sisemine motivatsioon aitab võtta töö eest vastutust, ennetab kellegi teise (juhi, õpetaja) ootusi, avab loovuse ja paneb uusi lahendusi otsima, sisemise motivatsiooni puhul on töö/tegevus ise parimaks tasuks. Me teeme midagi, sest me tahame seda teha, me naudime antud tegevust ega küsi endalt, miks.
Inimene tunneb, et ta on iseseisev oma otsustes ja et valiku on teinud tema ise. Tegevus on tähtis inimesele tema isikliku huvi tõttu.

Väline motivatsioon vastab väitele ma pean seda tegema (tasu lootuses, karistuse hirmus).
Põhjuseks, miks ma pean, on väline faktor, kõige tihedamini juhi (õpetaja) nõudmine, aga selleks võib ka olla mõni kohustus, mille me endale ise võtsime, kuid oleme kaotanud rõõmu selle tegemisest. Väline motivatsioon soodustab äraostetavust, surub maha oma vastutuse.

Sisemine motivatsioon käivitab, väline sunnib. Kui väline motivaator otsa saab või pole piisav, tekib küsimus “miks ma seda teen?”
Nagu uuringud on tõestanud, on enamasti sisemine ja väline motivatsioon pöördvõrdelised.
https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 38#p526438

Ja pannes selle siinse teema konteksti saame lihtsustatult midagi sellist:

Raha eest väärtushinnanguid, riigi hüvangusse panustavaid kodanikke, nende isamaalisust ja riigitruudust ei osta.
Pigem peaks olema nii, et riigis elavad (kodanikkonna ja ühiskonna moodustavad) valdavalt isamaalised ja riigitruud patrioodist kodanikud, kellel esikohal ei ole mitte raha ja kes elab just selles riigis kus ta elab, mitte raha pärast (palga number on vbl olnud küll oluline, kuid mitte määrav ja esikohal elukoha valiku langetamisel) vaid muudel sügavamatel põhjustel, ning riik väärtustab ja hindab kõrgelt tema panust riigi hüvangusse ja ühiskonda. Üldisesse (oma) riigi ja ühiskonna hüvangusse panustamiseks peab isikul endal olema omakasupüüdmatu tahe ja sisemine motivatsioon seda teha.

Lihtsustatud motivatsiooniteooria kohaselt on motivatsioonil kaks suunda: sisemine ja väline, ning motivatsioon on vastavalt siis kas kaasa tõmbav või tagant tõukav. Sisemine motivatsioon vastab väitele: ma tahan seda teha, väline: ma pean seda tegema.

Sisemine motivatsioon aitab mõista ja võtta ühist vastutust, ennetab kellegi teise ootusi, avab loovuse ja paneb uusi lahendusi otsima, sisemise motivatsiooni puhul on panustamine ja tegevus ise parimaks tasuks. Me teeme midagi, sest me tahame seda teha, me naudime antud tegevust ega küsi endalt, miks. Inimene tunneb, et ta on iseseisev oma otsustes ja et valiku on teinud tema ise. Tegevus on tähtis inimesele tema isikliku huvi ja väärtushinnangute tõttu.

Väline motivatsioon vastab väitele ma pean seda tegema (tasu lootuses, karistuse hirmus).
Põhjuseks, miks ma pean, on väline faktor, kõige tihedamini riigi või kaaskodanike (ühiskonna) nõudmine, aga selleks võib ka olla mõni kohustus, mille me endale ise võtsime, kuid oleme kaotanud rõõmu selle tegemisest. Väline motivatsioon soodustab äraostetavust, surub maha oma vastutuse.

Sisemine motivatsioon käivitab, väline sunnib. Kui väline motivaator otsa saab või pole piisav, tekib küsimus “miks ma seda teen?”
Nagu uuringud on tõestanud, on enamasti sisemine ja väline motivatsioon pöördvõrdelised.

MTÜ Slava Ukraini teemas nt. osade MTÜ-ga seotud tegelaste sisemine motivatsioon asendus aja jooksul välise motivatsiooniga....

Siia sobib otsa nagu rusikas silmaauku J.F.Kennedy kuulus tsitaat, et

Ära küsi, mida saab sinu riik teha sinu heaks, vaid mida saad sina teha oma riigi heaks

Ahh, maiviitsi rohkem.
Kes mõttega luges minu eelmist pikka postitust väärtushinnangutest, sai niigi aru.
Kes aru ei saanud, siis mina ei saa kahjuks aidata.

[Kriku]

On meeles, et abort oli linnas oluliselt kättesaadavam kui maal, kuid hetkel selle kohta viidet ega ka aega otsida. Vajadusel võin seda hiljem teha.

Vististi oli valesti meeles, eemaldan oma varasemast postitusest.

Aga tagasi Inglismaa näite juurde.

Sa ajad siin segamini "majanduslikud põhjused" ühiskonna ja üksikisiku tasandil. Industrialiseerumisega koos paranes teadlikkus tervishoiust ja hügieenist, mistõttu vähenes laste suremus (ja seega ka laste koguarv), ning paranes rahva teadlikkus inimese füsioloogiast ja rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus, mistõttu kasvas pereplaneerimine. Kumbki on ainult väga lõdvas seoses isiku majandusliku olukorraga, kui üldse.

Eksid. Industrialiseerimisega tekkis 2 väga olulist muutust:
1. Lapsed muutusid tasuta tööjõust koormaks, keda pidi katma ja harima.
2. Elamispind muutus väiksemaks ja laste kantseldamine keerulisemaks.

Hügieeni paranemine tuli alles hiljem. Kontraseptiivid kõvasti hiljem. Perekonna suurus hakkas kahanema kohe, kui loodi töölisasumid.

Võtame UK.
Siin on näha palgatööliste arvu kasv (9.Employees and self-employed workers). https://www.ons.gov.uk/economy/national ... 1861to2018
Palgatöölised tulid tollal enamasti just tösstusesse ja valitsussektorisse, kuna põllumajanduses olid inimesed enamasti iseenda tööandjad.
Siin on näha keskmise sündimuskordaja muut Suurbritannias sarnases ajavahemikus. https://www.statista.com/statistics/103 ... 1800-2020/

On näha, et sündimuskordaja hakkas järsult langema alates 1880-dast aastast, mil industrialiseerumine oli saavutanud täie hoo ja tööliste osakaal kogu elanikkonnast oli piisavalt suur, et nende väiksem fertiilsus hakkaks mõjutama kogu statistikat. Muidugi on keeruline lahutada eraldi faktoreid, nagu hügieen, mis hakkas levima samal perioodil, kuid kontraseptiivide masskasutus jääbi ikka kaugele tulevikku. Kondoom oli UK-s tollal suht-koht stigmatiseeritud. Anglikaani kirik lubas kondoomi kasutamise alles 1930.

See protsess käis siiski koos laste suremuse drastilise languse ning keskmise eluea kasvuga, nagu ülal kirjutasingi, linnastumise kiireim faas hakkas aga 1880-ndateks aastateks juba läbi saama:

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7186836/

Nii et ses osas ma ikkagi ei eksinud - vähemalt mitte Inglismaa & Walesi puhul.

[maksipoiss]

Ei saavuta te selle maksuga muud , kui mingi hulga soovimatuid lapsi koos sellest tulenevate probleemidega ja suurenenud väljarände.

[Sho]

Või kuidas te suhtuksite indiviidi, kes nt. riigikaitsemaksu kehtestamisel selle maksu pärast riigist minema kolib?

Indiviidi negatiivselt, aga tema tegevusse positiivselt. See on väga hea kui viiendat kolonni vähemaks jääb.

Ainult see näide ei ole sobiv antud kaasuse illustratsiooniks, riigikaitsemaksu kogutaks meilt kôigilt meie kôigi hüvanguks, aga meie räägime maksust, mida vôetakse ühtedelt, et anda teistele. Näiteks nagu vôtta maksu lasteomanikelt, et maksta rohkem pensionit lastetutele, sest neil pole neid vanaduses toetavaid lapsi.


Lisatud.
Tegelikult see olekski kirik keset küla lahendus, lastetute maks läheb vôôraste laste toetuseks ning lapseomanike maks vôôraste lastetute toetamiseks. Üks maks kôigile - "Lastetute ja vanemate maks". Vôib ka "Ühiskondliku jätkusuutlikkuse maksuks" kutsuda. Kôik osapooled oleksid rahul.

[Kilo Tango]

Olgu X1 neljatoalise korteri alternatiivkulu ja X2 lapse saamise alternatiivkulu. Kui isiku aastatulu on Y ja tema varade väärtus on Z, ning arvestades, et maks hakkab kehtima alates 30. eluaastast ja lõpeb esimese lapse saamisega, on maksusumma 5% tuludest ja 2% varadest.

Pärast 30. eluaastat ja enne lapse saamist on alternatiivkulud:

X1' = X1 + ∑ (0.05Y + 0.02Z) t=30 kuni t=35 (korteri alternatiivkulu. Hiljem hakkavad vbl. kehtima kõrgemad määrad, aga neid me praegu ei vaata)
X2' = X2 + ∑ (0.05Y + 0.02Z) t=30 kuni lapse sünnini (lapse alternatiivkulu)

Kui maksuraha jaotatakse ümber lastega peredele, saavad need pered mõne summa T. Kui isik saab lapse, siis ta saab T ja lõpetab maksu maksmise, nii et uus valem on:

X2'' = X2' - T
jne

Kas keegi sellest korteri ja lapse alternatiivkulu jurast midagi aru ka sai?
Ma tean küll, et majandusteema liigitub sotsiaalteaduste alla, aga ei tohiks olla palju nõuda, et piirduksite üldlevinud väärtuste hindamise mõõdupuuga nt eurides ja annaksite mõõdetavad vastused, mitte ei jätaks lugejaid mõtlema, kas tegemist jälle mõne ChatGPT veidrusega.

Seal ei ole mitte midagi keerulist. Tegelikud mudelid, millega maksumuudatuste mõju prognoositakse on märksa keerulisemad. Üritasin teha nii lihtsustatud mudeli, kui ma oskasin. Ju siis ei oska enam hästi. Ülikoolist on ka juba aegu möödas. Tõsi, kui ma seda nüüd uuesti loen, siis see eeldab vähemalt seda, et lugeja teab põhilisi asju nagu nõudluse/pakkumise tasakaal, hinnaelastsus ja alternatiivkulu. Aga seda ei tohiks olla ju palju küsida.

See väärtuste põhine jutt on puhas jura. Mitte kellegi alusväärtus ei ole kunsti kogumine. Alusväärtused on hoopis muud asjad (ausus näiteks). Inimestel on palju motivatsioone ja need konkureerivad omavahel ressursside pärast. Motivatsiooni nimetamine väärtuseks ei muuda seda veel selleks. Ühele motivatsioonile järgi andmine võtab ressursse ära teistelt. Seda (lihtsustatud öeldes) nimetataksegi alternatiivkuluks. Kui see on kontseptsioonina liiga keeruline, siis mul kukuvad käed rüppe. Enam ei viitsi jaurata. Kui inimesed ei taha aru saada, et põhiosa inimesi toimetama panevatest motivaatoritest on majanduslikud ja et ainsad motivaatorid, mida me (juhuslikult) praktiliselt juhtida saame on samuti majanduslikud, siis jäägu nii.

[Kriku]

Mitte kellegi alusväärtus ei ole kunsti kogumine.

Seda ei olegi keegi väitnud. Otsus eelistada kunsti kogumist lapse saamisele lähtub inimese väärtussüsteemist, see oli väide. Kas sa tõesti pole sellega nõus?

Kui inimesed ei taha aru saada, et põhiosa inimesi toimetama panevatest motivaatoritest on majanduslikud ja et ainsad motivaatorid, mida me (juhuslikult) praktiliselt juhtida saame on samuti majanduslikud, siis jäägu nii.

Esimest väidet ei suutnud sa põhjendada (ootuspäraselt, sest see ongi väga kahtlane väide). Teine aga võib õige olla. Just seetõttu ma suhtungi jätkuva skepsisega naiivsetesse katsetesse demograafiat juhtida.

[2korda2]

Nüüd oletame, et üks eestlane tänasele sarnanevas Eestis tuleb välja geniaalse ideega luua riigiülene raamatukogude võrgustik.

Diagnoos on mania grandiosa.
Me oleme vist kokku leppinud, et Eesti riigi eelarvest läheb juba praegu raha laste suunas rohkem kui absoluutses enamuses riikidest (ka meist oluliselt rikkamatest). Sündivuse olulist paranemist see pole kaasa toonud. Ei kõla kuigi tõenäoliselt, et veel ühe fiskaalmeetme rakendamisega me suudaksime seda trendi oluliselt pöörata.
Sa ise pole ilmselt välismaal tööl käinud. Mina olen. Lähisugusi on käinud ja tuttavaid on kohe hulgim (eriala selline - IT). On mindud nii konkreetse projektiga seoses kui ka "vaatame, kauaks". On mindud konkreetse projektiga seoses ja jäädudki. Kas tagasi tulevad - ei tea. Enamus käinud ära justnimelt pärast 30. eluaastat (sest mujal otsitakse ja makstakse kõvasti just seenior-taseme spetsialistidele). On mindud ka perega, koos lastega. Valdavalt EU aga on mindud ka mujale. Ainult Antarktika ja Lõuna-Ameerika on minu tuttavate poolt pikemalt asustamata olnud. Need on inimesed, kelle õppele on meil kulunud arvestatav hulk raha ja kes loovad keskmisest oluliselt kõrgemat lisaväärtust. Minnakse juba praegu, ilma "geniaalsete" sunnimeetmeteta.

Fucs,
see paneme kõik "valesti" mõtlejad rongile on väga ohtlik tee. Meil on see juba olnud. Mõtteharjutusena: saadame kõik 40+ elanikud kel alla 2 lapse minema. Saame demograafia niuhti korda - keskmisel naisel on üle kahe lapse ja Eesti tulevik päästetud?! Tulemuseks on oluliselt kahanenud rahvaarvuga riik, millel pole enam võimekust oma lastele senises mahus toetusi maksta. Kui siin püütakse täiendava rahaga lapsi juurde saada, siis väheneva raha tulemus on vist ilmselge - peagi tuleb järgmine küüditamine. Raha veelgi vähem. Küüditame. Raha õieti polegi. Viimased kustutavad tule.
Saage ükskord aru - ka lastetud on väärtuslikud ja ka neid tuleb hinnata. Mul on lähisugulane, kel lapsi ei ole. Vanuse poolest juba võiks olla. Samas on tema vaba perekonnaseis aidanud tal teha tööd, mille põhjal mina julgen väita, et ta on Eesti riigi püsimiseks teinud rohkem kui valdav enamus foorumlasi, mina oma kolme lapse ja igakuise tuhandetesse ulatuva maksupanusega kaasa arvatud.

Mina ootan igatahes pikisilmi 2023 teise poole sündivuse statistikat. Meil tõsteti järsult toetusi 3. lastele. Ma tahaks kohe näha, kuidas see sündivust mõjutanud on. Kui see täiendav 350EUR kuus ka lapsi juurde ei too, siis on igasugu lastetusmaksu kaudu sündivuse mõjutamise idee surnud.

[Kriku]

see paneme kõik "valesti" mõtlejad rongile on väga ohtlik tee.

Kuidas seda nüüd viisakalt öeldagi - kaaskodanike hulgas on mööndavasti mõningaid väga eemaletõukavaid isendeid (Linnar Priimägi, Mikk Pärnits, Baari-Sirje, Kerstin-Oudekki Loone...). Siiski ma eelistaksin, et eesti rahvus koosneks sellistest variandile, et eestlasi üldse poleks.

Tegelikult tahtsin akf Fucsi tänada traditsiooniliselt sisuka väärtuste muutumist käsitleva postituse eest: https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 12#p790712

[Kilo Tango]

Nüüd oletame, et üks eestlane tänasele sarnanevas Eestis tuleb välja geniaalse ideega luua riigiülene raamatukogude võrgustik.

Diagnoos on mania grandiosa.
...

Sildistamine on kindel meetod igasugune sisuline arutelu lõpetada. Veelkordne tõestus valdavalt kolkliku mõtlemise kohta.

[Kriku]

Veelkordne tõestus valdavalt kolkliku mõtlemise kohta.

See ei ole sildistamine?

[Kapten Trumm]

Vaatan kõrvalt siit huviga, kuidas erapooletute uuringute kummardaja 2korda2 taob siin eiteamitmendat lehekülge palli tuimalt endale sobivasse väravasse. Et kui tema arvates pole lapsed vaesusrisk, siis kehtib see kõigi kohta Too pole aga teadus, vaid isiklike eelistuste propageerimine.

Mitte asjata pole Stalin öelnud, et on väikesed valed, suured valed ja statistika

Sündimiste ja majandusliku toimetuleku seos on väga lihtne - majandusliku toimetuleku kadudes (või siis hirmus selle kadumise ees- täna meil aktuaalne) langeb sündivus kiiresti, kui raha juurdepumpamisel tõuseb vähe.

Näide meie ajaloost on sündivuskriis 1990ndatel ja sellele järgnenud sündivustõus kuni 2008. buumi tipuni.

[Kilo Tango]

Veelkordne tõestus valdavalt kolkliku mõtlemise kohta.

See ei ole sildistamine?

Meelega tehtud. Samamoodi nagu sinu "ei usu" tüüpi vastused.