www.militaar.net

vanahalb kirjutas: Ma kaameraid ei mäleta. Mäletan, et sillalt polnud visiiri näha ja lisaks oli mingi latern läbi põlenud mis pidi seal miskit piirkonda valgustama.
Madrus , oli vist Silver Linde ? Saadeti vaatama et mis koliseb ja tema teatas et vesi autotekil ja sealt arenesid sündmused edasi.

5 sekundit auto merrelükkamiseks on tõesti vähe. Aga iseasi kas taheti lahti saada tervest autost, mõnest euroalusest või veel millestki. Pluss asjaolu, et kahtlane kas keegi sellist kaamerapilti merel üksikasjalikult jälgib. Kui kaamerad olid ja töötasid ja keegi neid pidevalt jälgis oleks kohe näha olnud kui vesi sisse hakkab tulema.

Paneme siis akf. Vanahalvale väljavõtted lõppraporti tunnistajate ütlustest:

3. Mehhaanik
Kontrollruumis oli monitor, mis oli ühendatud videokaameratega autotekil ja masinaruumis. Kaamerad skaneerisid automaatselt iga viie sekundi järel, kuid seda oli võimalik käsitsi peatada ja hoida soovitud pilti. Ta nägi monitorist, et vahis olnud 1. klassi madrus oli autotekil umbes kell 01.00 või viis minutit pärast seda [4].
Hilisemas tunnistuses [7] ütles ta, et kell oli 00.55-00.59 ja ta nägi 1. klassi madrust rambi juures, ning tekil siis vett ei olnud. Kell 01.15 tundis ta kahte tugevat lainet üksteise järel, mis tõesti tunda andsid. Hiljem pakkus ta kellaajaks 01.10 [2], 01.14 [6] ja ka, et ta vaatas kella, mis näitas 01.13 [7]. Ta polnud selliseid tugevaid lööke vastu laeva varem kogenud. Laev sõitis praktiliselt otse lainesse ja seetõttu oli lainete kogu jõud suunatud vastu vööri. Ta vaatas kohe monitori. Kell 01.15 nägi ta monitorist [2], et vöörist tuleb vett sisse või, nagu ta hilisemas tunnistuses [4] ütles, tohutu veehulk pressis rambi külgedelt sisse. Samal hetkel kuulis ta vahis olevat vanemmadrust ette kandmas, et „autotekil on vesi". Sissevoolava vee hulk oli tohutu. Monitori pilt läks ebaselgeks, kuna kaamerale pritsis vett. Ta peatas kaamera rambi kohal, ning tema väitel pidi sama pilt nähtav olema ka silla monitoris [5].

Süsteemimehhaanik
Kreeni tõttu läks ta masinakontrollruumi, kus olid kolmas mehaanik ja motorist. Sinna minek võttis aega umbes kaks minutit. Monitorist oli näha suurt hulka vett mõlemalt poolt rampi, võib-olla rohkem paremalt poolt, autotekile tungimas. Ta ei osanud öelda, kas vett tuli ka rambi ülemise ääre juurest, kuna. kaamera seda ala ei näidanud. Varsti pärast tema saabumist kontrollruumi suleti veekindlad uksed.
Hilisemas tunnistuses [5] ütles ta, et läks kontrollruumi minut või kaks pärast kreeni teket. Kolmas mehaanik käskis tal kaameraga autotekki kontrollida. Autod olid paigas ja ta ei näinud tekil vett, kuid
seda tuli sisse rambi juurest. Ta oli kindel, et seda nägi ka kolmas mehaanik, oletatavasti enne teda. Viimase tunnistuse ajal tegi süsteemimehaanik joonise sellest, mida ta nägi monitorist (joon. 6.1).


Lõppraportit on siin teemas lingitud varemgi, kuid panen ta huvilistele uuesti:
https://www.ojk.ee/et/system/files/fail ... 0313_0.pdf

Neist tunnistusist nähtub üsna selgelt, et monitore jälgiti pidevalt ning et rambi tahtlik avamine auto või kauba laevalt merre lükkamiseks kuulub ulme valdkonda kui mitte oma suitsiidse ja erakordselt rumala olemuse tõttu, siis kasvõi juba seepärast, et sellist tegevust oleks kontrollruumist kindlasti märgatud.

Seda prof. Metsaveere artiklit vist polegi siia teemasse postitatud?

http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999 ... tonia.html

Luureteenistused teevad suurt kära üldiselt siis, kui see on neil eesmärgiks.
Näiteks need dissidentide ukselinkidele või tee sisse sattuvad Mendelejevi tabeli alumise otsa elemendid või uusimad mürkgaasid pannakse sinna meelega, hirmutamaks teisi, kui luureteenistus tahab kedagi tappa, siis tehakse seda käratult ja nii, et süüdlast ei leitagi. Lugege Suvorovi Spetsnazi raamatu peatükki GRU surmaotsustest.

Lasta Eesti reisilaeva selleks põhja, et kärarikkalt korraldada näidispoomine roiskuva lääne luureteenistuste hirmutamiseks ("käed eemalne NSVL vananenud sõjalisest elektroonikast") - no küllalt rumal plaan. Siis oleks see Volvo pigem oodanud Säpo/Rootsi sõjaväeluure garaazi jõudmiseni ja seal suure kärakaga plahvatanud, võttes teise ilma kaasa ligidal olnud ametnikud. Et sõnum oleks selge ja arusaadav-käed eemale vene sõjasaladustest.

Vat siin hakkabki kohe see lamemaalaseks tembeldamine. (AMvA poolt). Aga võta samm tagasi ja rahulikumalt. Ja võtame veel asjad eraldi, kuidas nad koos on või olla võiksid on veel eraldi ise jutt. Fakt on see, et Estonia on põhjas. Fakt on see, et uurimiskomisjon on lõppraportis öelnud, et visiir murdus eest ja vesi jooksis sisse ja laev läks seejärel kummuli ja siis põhja. Selle raporti kohta on samas öeldud, et nad ju ainult esitavad oma teooria, aga ei tõesta. Võta nüüd kinni neid eksperte. Kõik vastuvaidlejad väidavad, et visiiri eest ära tulemisel ja aparelli avanemisel poleks laev nii aeglaselt põhja läinud, vaid hoopis kiiremini (analoog HfE-ga). Samuti see alumistel tekkidel olnud varasem vesi ei klapi esmalt nina eest murdumisega. Fakte on nii ja naa. Või murdus see Soomes pandud stabilisaator paremas pardas? Samas klapib see paremas pardas nüüd avastatud auk varasemate vandenõuteooriatega, millede kohaselt august tulvas sisse vett juba varem, ja laev vajus kreeni just august/aukudest tuleva vee pärast. Mehaanikud on tunnistanud: laev oli kreenis, aparell oli suletud. Ma ütleks et praegune breakpoint on selle koha peal, et kui keegi mingi trikiga paneks paika visiiri eest ja aparelli lahti kiskumise/murdumise hetke. Põhja ta läks ilma visiirita. Aga kui mingite uute asjaolude selgumisel peaks ilmnema, et visiir oli küll atlandi lukust avatud (purukatki vmt), aga murdus eest ja avas veele tee laeva alles siis, kui laev vajus kreeni, siis oleks praeguse ametliku legendiga puuks. Nüüd toodi rahva ette valitsustele ammu teada olnud, aga maha salatud info, et paremas pardas on auk. Kas see muudab midagi? Kusjuures me räägime praegu ainult laeva uppumise asjaoludest, mitte kaubast. Kui uue uurimise tagajärjel (katsed, modelleerimine, uued lisandunud asjaolud jmt) peaks selguma, et laeva kreeni mineku põhjustaski hoopiski auk või augud paremas pardas, mitte aga visiiri murdumine, aga et juba kreenis laeva visiiri murdumine pani sellele lõpliku pitseri, siis oleks lõppraport küll ekslik, aga pole (vähemalt veel) seotust kaubaga. Seejärel tuleks siis nüüd uurida misasi selle augu(d) põhjustas. Kurm väidab, et allveelaev (rootslane), keegi teine, et venelane. Raportimeelsed väidavad, et põhjas savi sees on suur kivi, ja et kui peaks veelgi neid auke olema, siis ju ta põrkas seal põhjas vajudes järjest mitu korda selle ühe kivi otsa. (minu must iroonia). Filmimehed ütlevad lihtsalt et nemad ainult teatavad: paremas pardas on auk, või et koguni augud. Kurm väidab et augu põhjustas allveelaev, et talle on seda eksperdid kinnitanud. Ja väidab umbmääraselt, et rootslane võis olla seal erioperatsioonil saatmaks Estonial olnud saadetist. See on nüüd see kokkupuutekoht, kus toimub kauba ja laeva uppumise kokku sidumine. Venelaste allveelaeva arvajad jälle, et selleks et takistada sõjalise kauba teekonda.
Siin ongi see teema mida tahan öelda: Et on täiesti reaalne võimalus, et kui sellest vaikimise ja salatsemise seinast mingi kivi, mis tõestab senise lõppraporti teooria ekslikkuse (valelikkuse), peaks langema, siis ahelreaktsioonina võib kogu sein kokku kukkuda, lihtsalt üks asi neist võib viia järgmiseni. Kogu seinas on ju traagelniidid näha. Ja nad võivadki olla seotud. Aga kes seda tõestaks ja kas me seda üldse suudaksime tajuda.

Vastused: Trumm, on loogiline, et asjaosalised kõik tahavad võimalikult väikese käraga saada seda kaupa oma valdusesse, keegi ei taha selleks ekstra laeva uputada.
Vaoinas: siin kirjutad ju ka sina mehaanikute sõnu, kes väidavad laev läks kreeni, aparell oli SULETUD, aga sealt vahelt tulvas vett. Samas uppumismudelitel on aparell AVATUD.
vanahalb: Juttu nendest kaameratest ja muust ja rambi avamisest jne võib kokku võtta nii: oli mis oli, aga kõik need mehed pidid teadma koos mida seal tehti, kas võeti nina merel lahti või mitte, kas oli mingi intsident või mitte- kas nad kõik teadsid, või ei toimunudki mittemidagi. Selline variant et toimus osade meeste isetegevus pole loogiline.
Kriku: ma pakun samamoodi, et sel juhul pigem venelane. Hela Estonia lehel oli "legend", et venelane parkis oma allveelaeva kursile ette ja nõudis peatumist, aga reisilaev keeldus, viimasel hetkel otsustasid venelased eest tõmmata aga ei õnnestunud.
Me ju tegelikult ei tea mis seal juhtus.
Kõik need kes teisi lamemaalasteks sõimavad võiksid taimaudi võtta ja tiba lihtsalt vait olla.

venelane parkis oma allveelaeva kursile ette ja nõudis peatumist, aga reisilaev keeldus, viimasel hetkel otsustasid venelased eest tõmmata aga ei õnnestunud.

Ja kuidas see "nõudmine" välja võinuks näha? Ja kas Estonia poleks sel juhul Maydayd saates teatanud, et toimus kokkupõrge vene allveelaevaga

Peeter kirjutas: Vaoinas: siin kirjutad ju ka sina mehaanikute sõnu, kes väidavad laev läks kreeni, aparell oli SULETUD, aga sealt vahelt tulvas vett. Samas uppumismudelitel on aparell AVATUD.

Ülejäänud pikka ja segasevõitu juttu ei kommenteeri, aga nende mehhaanikute sõnade kohta järgmist:
3. mehhaanik kirjeldab et kõigepealt pressis aparelli külgedelt sisse tohutu veemass, ning seejärel läks kaamerapilt pritsivast veest häguseks. See ei kinnita sugugi, et aparell oli kogu uppumise vältel suletud. Aparell võis ka peale seda avaneda, aga esiteks oli kaamerapilt siis juba udune ja teiseks eskaleerus olukord sedavõrd et kellelgi polnud ilmselt enam mahti seda ekraani jälgida. Süsteemimehhaanik kirjeldab ka kinnist aparelli, aga kuna tema tuli kontrollruumi alles paar minutit peale laeva kreeni minekut, siis ta võib vabalt jutustada ka seda, mida 3. mehhaanik rääkis monitorilt olevat näinud - seda seetõttu, et kui kaamerapilt tõepoolest läks häguseks, siis ei saanud süsteemimehhaanik isiklikult enam seda monitorilt näha, mida ta kirjeldab.

Küsitavusi on ka selle hädakutsungiga, miks nii hilja ja mitte selle poolt väljasaadetud kes loogiliselt oleks pidanud seda tegema. Toimunu ja esimese hädakutsungi vaheline aeg on liiga pikk, kas laevaohvitserid olid juua täis või tegelesid millegi pakilisemaga ?

Mu vandenõuteooria läks küll suures osas allavett, sest ei māletanud seda kohta lõppraportis mida akf vaoinas tsiteeris.
Kuid akf Peeter, üleüldiselt pidasin silmas, et aparelli avasid võõrad mitte laevapere liikmed. Eriüksus, võib-olla venelased. Taaskord , selle lahtiegemine pole komosetehnoloogia. Minagi saaks vist hakkama kui kümmekond minutit juhtpulti ja voolikute suunda vaatan.

Selline väide veel õhku, et need võõrad võisid tulla allveelaevaga kuigi sellelt tormisel merel "Estonia" pardale minek on sama enesetapjalik ülesanne kui vastulaines aparelli lahtitegemine. Küll aga seletaks miks pidi allveelaev tulema põhimõtteliselt pardasse ja avarii juhtus. (Kui allveelaeva teemat edasi arendada) .
Kiirkaatriga pole eriti parem mõte ja helikopterit näeks kõik piirivalvurid kuni Taanini välja. No kui ei tuldud aparelli kangutama siis ehk mingil muul otstarbel

Frustra fit per plura quod potest fieri per pauciora. See, et aparelli mehhaanika järele andis, on lihtsam ning järelikult ka eelistatavam selgitus toimunule kui see, et keegi seda meelega lahti kangutas. Allvelaevalt öise pardumise kohta vahele jättes

vanahalb kirjutas:

vaoinas kirjutas:
Um.... minu mäletamist järgi vaatasid kaamerad otse vöörirambile ja kaamerapilti vaatasid inimesed masina-kontrollruumist, sh. õnnetuse hetkel seal vahis olnud kolmas mehhaanik. Kaamera uuendas pilti iga 5 sekundi järel, aga 5 sekundit on pisut liiga lühike aeg et tormise ilmaga autot merre lükata.

Ma kaameraid ei mäleta. Mäletan, et sillalt polnud visiiri näha ja lisaks oli mingi latern läbi põlenud mis pidi seal miskit piirkonda valgustama.
Madrus , oli vist Silver Linde ? Saadeti vaatama et mis koliseb ja tema teatas et vesi autotekil ja sealt arenesid sündmused edasi.

Seda et seal kaamerad olid, on palju räägitud. Kaamerad otseselt visiiri ei näinud, sest olid seespool rampi. Samas rampi eest liigutamata ei pääse seestpoolt niikuinii visiirile ligi

Pääses küll sinna autorambi ja visiiri vahele, selleks olid veekindlad uksed.

Kulibin kirjutas:Küsitavusi on ka selle hädakutsungiga, miks nii hilja ja mitte selle poolt väljasaadetud kes loogiliselt oleks pidanud seda tegema. Toimunu ja esimese hädakutsungi vaheline aeg on liiga pikk, kas laevaohvitserid olid juua täis või tegelesid millegi pakilisemaga ?

Mingi jama oli raadiosidega.

Kokkupõrge allveelaevaga, mis seejärel sündmuskohalt pages, selgitaks mitut parvlaeva uppumise ööl täheldatud kummalist fenomeni. Õnnetuse ajal katkes kogu Läänemere põhjaosas side. Kui kaks lähedal viibinud Soome laeva, Mariella ja Europa, kuulsid Estonia appikutsesignaali ja püüdsid oma raadiojaama kaudu teatada sellest Soome päästekeskustele VHF 16. hädakutsungite kanalil, ei vastanud neile keegi. Nad lülitusid ümber kanalile 2182, mis katab kogu Läänemerd. Taas ei mingit vastust. Lõpuks võeti mobiiltelefonid, otsiti maismaal paiknevate päästekeskuste numbrid ja helistati neile. Küllaltki lähedal Peterburis asuvas Venemaa Riiklikus Merepääste Koordineerimiskeskuses valitses samuti vaikus. Nimetatud keskus oli ühenduses mitme USA ja Vene satelliidiga, mis võtavad vastu hädamajakate signaale ja edastavad hättasattunud laeva täpsed koordinaadid. Edastamissatelliitide kogum COPSAS-SARSAT teatab andmed päästetööde koordineerimiskeskustesse. Aga satelliidid ei fikseerinud midagi, sest Estonia hädasignaalide poid EPIRB olid kõigi teadaolevate reeglite kiuste välja lülitatud.(82) Õnnetuse ajal edastati Soome lõunarannikult ilmselt mingi signaal, mis blokeeris kogu raadioside. Sakslasest uurija Werner Hummel teatas, et tema grupi käsutuses olevate dokumentide järgi katkes kogu selle regiooni telefonivõrgustiku toimimine just hetkel, kui seda kõige rohkem vajati. Rikkeaeg oli tõesti hämmastav kokkulangevus. Telefonifirma tunnistas, et kogu raadioühenduste võrk oli teadmata põhjustel rivist väljas öösel ajavahemikul 1.03 kuni 1.58 – just Estonia hättasattumise ajast kuni tema radariekraanilt kadumise hetkeni.(83) Teine sidemüsteerium oli Venemaa Suursaarelt saadetud pidev raadiosignaal. Komisjoni soomlasest liige, raadioside ekspert kontradmiral Heimo Matti Iivonen uskus, et Suursaare signaal blokeeriski rahvusvaheliste hädakutsungite edastamiseks määratud VHF 16. kanali.

Lk. 142 http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RR ... %20alt.pdf

Raadioside Estonia ja teiste autopraamide vahel. Laevade vahel ei tundu mingit sidehäiret olevat, ka on Helsingi raadoiga side olemas... 13 minutit peale kontakti Estoniaga on sides ka Meripelastuskeskus...

https://youtu.be/V5tbah19qo8

Mäletan, et jutt oli, nagu Estonia võttis ühendust nn "tagaukse kaudu", mitte tavapärasel kombel.
Võin eksida, aga selline mulje mulle jäi.

P.S.
Ja kui Manurhini äratoodud materjali kontekstis vaadata veel seda Estonia "pläkkauti"...

Lemet kirjutas:Raadioside Estonia ja teiste autopraamide vahel. Laevade vahel ei tundu mingit sidehäiret olevat, ka on Helsingi raadoiga side olemas...

https://youtu.be/V5tbah19qo8

Lihtsalt üks asi, mis ootab kas kinnitamist või ümberlükkamist. Minu toodud lingil on vihjed allikatele olemas. Mis puudutab seda Youtube videot, siis kas on teada, kes täpselt seal räägivad? Ja miks rõhutatakse mitu korda 16. kanalit? Kes sel kanalil on ja kuulevad, teavad niigi, kes pole (või ei saa sidet), need niikuinii ei kuule.