.
Veel teisipäeva õhtul polnud mingit plaani saata kõik Eesti koolilapsed järgmisest nädalast koju. Ometi kuulutati ootamatu sisuga piirang kolmapäeva lõunal välja. Kuidas see vastuoluline otsus sündis?
Üllatus Terviseametile
Kolmapäeva keskpäeval helistas ühele Terviseameti töötajale tema laps, kes teatas võidukalt: esmaspäevast kooli minema ei pea! Ametnik oli segaduses, et kust laps sellise jutu võtab. Tema lapsevanemana, veel enam selle asutuse töötajana, kes selliseid piiranguid otsustab, polnud plaanist kuulnudki. Laps vastas: aga ma peaministri Facebookist lugesin. Täpselt samamoodi – peaministri sotsiaalmeediakanalilt – sai uutest laialdastest piirangutest teada ka kogu Terviseamet, kellele on Eestis seadusega antud kohustus koroonapandeemiat hallata.
Teisipäeva õhtul kella 20 paiku oli valitsuse esindaja saatnud Terviseameti inimestele sõnumi: valitsus läks laiali, meetmete kohta otsust ei tulnud. Seis oli sama mis hommikuse valitsuse istungi järel, kus osales lisaks valitsuse liikmetele ka Terviseameti juht Üllar Lanno ning teadusnõukoja esindaja Irja Lutsar. Ühtäkki ilmuvad kolmapäeva lõunal peaministri Facebooki kontole uued piirangud, millest mitmed on tõeliselt ootamatud ja kohati ka äärmiselt vastuolulised.
"Nagu välk selgest taevast," ütleb üks Terviseameti töötaja. „Frustratsioon!“ hüüab teine.
Kolmapäeva lõunast saati on kõik Terviseameti infotelefonid punased, aga vastuseid, mida öelda koolijuhtidele, ajakirjanikele ja teistele murelikele kodanikele, ei ole. Valitsus ei olnud otsuse tegemise eel ega vahetult pärast teada andmist jaganud ametile kui kriisi haldamise operatiivüksusele ühtki lähemat seletust või eelhoiatust.
Selge taevas
Teisipäeva jooksul andsid mõjukad valitsusliikmed terve hunniku intervjuusid. Mitte üheski neist ei viidatud võimalusele, et kõik Eesti kooliõpilased, esimesest klassist kuni üliõpilasteni, esmaspäevast vaheajale saadetakse. Vastupidi, seda võimalust tõrjuti.
Sotsiaalminister Tanel Kiik rääkis teisipäeval ERRile, et „ei ole veenvat võimalust väita, et pikem koolivaheaeg nakatumist tingimata langetaks“. Oma skepsist väljendas ta ka õhtul „Aktuaalses kaameras“: „Kui me lõpetame õppetöö ära, siis noored peavad ju kuskil aega veetma. Vaadates tagasi sügisesele koolivaheajale ja tegelikult ka kevadisele koolivaheajale, siis nendest said toona alguse ka mitmed nakkuspuhangud.“
Haridusminister Jaak Aab ütles südapäeval intervjuus Vikerraadiole: „Minu kindel soovitus on vaheaega varem mitte alustada.“ Aab rõhutas, et konkreetsetest uutest piirangutest on jutt vaid Ida-Virumaa kontekstis, kus nakatumisnäitaja on tema sõnul kolm korda suurem kui Tallinnas ja Harjumaal. „Tundub nii, et Ida-Virumaal tuleb midagi otsustada,“ sõnas Aab.
Ta toonitas sedagi, et arutluse all olevad piirangud ei puuduta algklassiõpilasi: „Kui me räägime algklassidest ehk esimesest astmest ja lasteaedadest, siis ka teadusnõukoda või Terviseamet pole siiamaani teinud ettepanekut neid kuidagi koju saata või vaheaega varem alustada. Tõenäoliselt vaheaeg algab ikka nii, nagu ta algab, ja need väiksemad lapsed käivad kontaktõppes sinnamaani koolis.“
Õhtu lõpetas Tanel Kiik ETV „Esimeses stuudios“ jutuga, et koolide sulgemine eeldab põhjalikumat arutelu haridusvaldkonna ekspertidega ning et tuleb veel hinnata kogu selle meetme mõju.
Üllatus teistelegi valitsusliikmetele
Ka mitmele teisipäeva hommikusel valitsuse istungil osalenud ministrile tuli uute piirangute sisu kolmapäeval üllatusena. Nad said hommikul meetmete paketi, mille saatis laiali lähikontaktsega kokku puutumise tõttu eneseisolatsioonis viibinud peaminister Jüri Ratas.
Teisipäevane valitsuse istung polnud piirangute kohta otsustanud mitte midagi. Suurem aur läks hoopis ideedele, kuidas jagada Kredexi, EASi ja Maaelu Sihtasutuse kaudu raha. Aga räägiti muidugi ka koroonast.
Teadusnõukoja ettekandes näitas Irja Lutsar, et nakatumiskordaja on kasvanud 1,1 pealt 1,2 peale (varem oli isegi 1,5, nakatumise kahanemiseks peab ta olema alla 1) ning et senised piirangud on järelikult ebapiisavad. Mitmele ministrile, sealhulgas välisminister Urmas Reinsalule, oli see uudiseks. Teadusnõukoda soovitas kaaluda karmimaid piiranguid, eriti Ida-Virumaal. Mingit kindlat tegutsemisplaani sellest aga ei sündinud. Arutelust käis koolide sulgemine küll läbi ning räägiti ka huvihariduse sulgemise vajadusest, kuid keegi ei lahkunud koosolekult teadmisega, et need asjad on otsustatud.
Mõned soovitused teadusnõukojalt, nagu näiteks Ida-Virumaa kaubanduskeskuste sulgemine, said siiski kohe tagasi lükatud. Kardeti ostuturismi tekkimist ja sellega seoses hoopis suuremat viiruse levikut. Üks minister tegi seepeale ettepaneku Ida-Virumaa piirid kinni panna.
Üllataval kombel kahtles ministritest uutes piirangutes rahandusminister, EKRE esimees Martin Helme. Veel kolm nädalat tagasi oli just tema pakkunud välja idee panna Eesti mõneks nädalaks lukku, et tõve maha suruda. Nüüd aga ähvardavad uued piirangud ära rikkuda jõulud, mis on EKRE liikmetele väga olulised. Ikkagi kristlik püha.
„Konsultatsioonid“
ERR uuris pärast üllatuspiirangute välja kuulutamist peaministri sotsiaalmeediakontol Rataselt, kust need võeti. „Jah, teisipäeva hommikul oli valitsuse kabinetinõupidamine, kus Irja Lutsar esitas oma ettekande. Pärast seda on jätkunud konsultatsioonid. Me teame, kuidas on viirus tänase seisuga veel edasi levinud. Ka meie meditsiin on väga raskes seisus,“ kirjeldas peaminister protsessi. „Jõudsime kolmapäeval selleni välja, et teha üks konkreetne reegel kõikidele kooliastmetele. See tugines erinevatele konsultatsioonidele,“ sõnas peaminister.
„Surve“
Täpsem sõna „konsultatsioonide“ asemel oleks olnud „surve“. Valitsus sattus teisipäeval oma pikaajalise otsustamatuse pärast suure surve alla.
Üks oluline torge tuli teadusnõukojast, värskelt akadeemikult Krista Fischerilt. Olles häiritud sellest, kuidas mitmed valitsuse liikmed teisipäeval selgitasid avalikkuses seda, miks nad hommikusel istungil uute piirangute kohta midagi ei otsustanud, tegi ta Facebooki väikese postituse. Tema eesmärk oli juhtida tähelepanu andmetele, mis toetasid teadusnõukoja ettepanekut, mille viis valitsusse ja mida selgitas ka avalikult Irja Lutsar.
Fischer kirjutas teisipäeval: „Tänastest uudistest näeme, et valitsus peab praegu kehtivaid nakkuse leviku piiranguid piisavaks. Pean vajalikuks märkida, et seekord on teadusnõukoda teisiti arvanud. Mina olen TN-s pakkunud andmepõhist tuge ja hetkel saan ka teha faktikontrolli meedias toodud väidetele. Näiteks haridusministri väide ERR-le: „Plahvatuslikku kasvu pole olnud, iga nädal on tulnud 10–15 protsenti nakatumisi juurde. „Faktikontroll: nakatunute arvud 6 viimasel nädalal on olnud: 639, 1198, 1667, 2026, 2394, 2885. Juurdekasvu protsendid siis vastavalt 87%, 39%, 22%, 18%, 20,5%. Kas millegi ette võtmiseks on tõesti siia otsa veel „plahvatust“ vaja?“. Ta lisas veel andmeid, mis kinnitasid: asi on hull ja sekkuma peaks kohe. Eriti Ida-Virumaal.
Fischeri postitust tajuti valitsuses kui suurt lööki. Seni olid ministrid toetunud retoorikale, et otsused sünnivad teadlasi kuulates. Seda võimaldas asjaolu, et teadusnõukoja ja valitsuse suhtlus on jäänud avalikkuse eest varjatuks ning Irja Lutsari paindlikkus oma sõnumite vormimisel valitsusele sobivale kujule. Jüri Ratast häiris, et Krista Fischer avalikult sõna võttis. Pahane Ratas tegi postituse tõttu ka kriitilise kõne Krista Fischerile, kinnitavad Ekspressile mitu allikat. Peaminister selgitas teadlasele, et vaatamata mitme ministri poolt avalikult öeldule ei pea valitsus piiranguid enam piisavaks. Lihtsalt otsustada pole veel jõutud.
Samal pärastlõunal andis teine teadusnõukoja liige, PERHi ülemarst Peep Talving jõulise intervjuu Postimehele, kus kutsus saatma Ida-Virumaa, Tallinna ja Harjumaa põhikooliõpilased kohe koduõppele. Ka Krista Fischer pooldas ennekõike vanemate õpilaste koduõppele suunamist. Näiteks alates seitsmendast klassist, et noorte pärast ei peaks töölt koju jääma ka vanemad.
Kust võttis valitsus aga algklasside kojujätmise?
Mängu astuvad Tartu ja Tallinn ehk Urmas Klaas ja Mihhail Kõlvart
Juba mõnda aega on Tartu regionaalne kriisistaap murelikult jälginud viiruse levikut. Linnapea Urmas Klaas, Terviseameti lõuna regiooni juht Tiia Luht ja teised otsustasid, et kui valitsus lähipäevil midagi ei tee, tuleb viiruse levikuahelate läbilõikamiseks minna vanemates kooliastmetes distantsõppele kohapeal ehk Tartu linnas. Kui kevadel olid kohalikud otsused omavalitsuse käes, siis nüüd saab piiranguid kehtestada kas vabariigi valitsus või Terviseamet. Olukorras, kus valitsuse poolt oli näha vaid otsustamatust, asuti koostöös Tartu koolijuhtidega ette valmistama teist varianti. Tiia Luht töötas selle nimel, et Terviseamet Tartule distantsõpet võimaldaks. Ta hankis heakskiidu sotsiaalministeeriumilt, koduõppele minek oli läbi planeeritud, otsus oli sisuliselt tehtud.
Urmas Klaas võttis teisipäeval ühendust nii sotsiaalminister Tanel Kiige kui haridusminister Jaak Aabiga. Ei ole ju mõistlik, kui Tartu linn kuulutab välja omapoolsed piirangud ning riik teeb samal ajal mingid muud, oli tema sõnum. Ministrid said aru, et kui valitsus kohe midagi ei tee, siis kuulutab Tartu linn koostöös Terviseametiga välja oma kohalikud piirangud. Jaak Aab haistis seepeale ohtu, et valitsus kaotab viirusega võitlemisel täielikult initsiatiivi, ning sai aru, et valitsus peab ise otsustama. Tuleb veel kord rõhutada, et jutt käis vanematest kooliastmetest ning koduõppest. Algklasside kojujätmine ja vaheaja pikendamine jutuks ei tulnud.
Tallinn keerab vinti juurde
Samal ajal kohtus Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kes oli valitsuse viimase aja sammude suhtes avalikult kriitiline olnud, Tallinna koolijuhtidega. Ta kuulis, et koolitöö on õpetajate ja õpilaste pidevatest eneseisolatsioonidest ja haigestumisest tõsiselt häiritud ning et kui koolid kinni panna, siis eelistaks juhid pigem distantsõppe asemel vaheajaga varem alustamist. Ja kui juba panna kinni, siis kõik klassid.
Linnapea edastas oma sõnumi haridusminister Jaak Aabile ning selgitas Tallinna plaane ka õhtusel veebikoosolekul ministrite ja Irja Lutsariga. Sellel hetkel sai ministritele selgeks, et kui nad kohe mitte midagi ei tee, siis lähevad Tartu ja Tallinn oma teed ning valitsus paistab otsustamatu või parimal juhul järellohisejana. Eriti totraks teinuks selle olukorra asjaolu, et suurim tegelik probleem on ju hoopis Ida-Virumaal, kus on kõigi ekspertide arvates kõige jõulisemaid samme vaja.
See panigi valitsuse tegutsema.
„Poliitbüroo“
Öö ja hommiku jooksul pidas valitsuse kitsas tuumik (täpne osalejate ring pole kindel, aga Ekspressi andmetel osales Keskerakonna poolt lisaks Jüri Ratasele ka endine haridusminister Mailis Reps, EKRE poolt Martin Helme, Isamaa poolt esimees Helir-Valdor Seeder ja välisminister Urmas Reinsalu) veebikoosolekuid ning tegi otsused sundseisus ära. Sellepärast on tulemus ootamatu isegi paljudele ministritele, kellele anti valmis otsustest teada hommikul. Järgmiseks kuulutati need avalikult välja väga kummalises kanalis – peaministri isiklikul Facebooki kontol.
Tundlik Ida-Virumaa
Sama asi – mure valitsuse ja selle liikmesparteide kuvandi pärast – varjutas ka nende valikuid seoses Ida-Virumaaga. Eriti ettevaatlik on seal muidugi Keskerakond. Valitsus ei tahtnud jääda olukorda, kus nad peaks vaid Ida-Virumaa koole jõulisemalt kohtlema. Tanel Kiik põhjendas kolmapäeva õhtul „Aktuaalsele kaamerale“ kõigi Eesti koolide sulgemist: „Tegelikult me arutasime seda tõesti teadusnõukoja liikmetega, haridusekspertidega, tervisevaldkonna inimestega. Loogika on selles, et me õpilasi kohtleme siin ühetaoliselt, et mitte tekitada erisusi, veel rohkem võib-olla segadust.“
Tegelikkus on selline, et kõigi Eesti koolide kinnipanek oli puhtalt poliitiline valik. Samuti on valitsuse poliitiline valik rääkida pisemaks probleemi, et suur hulk Ida-Virumaa inimestest elab teises inforuumis ega tea meie valitsuse võitlusest koroonaviirusega suurt midagi. Paljud sealsed inimesed ei tea, kuidas ja miks käib testimine, mida testi tulemustega peale hakata, ei teata tingimusi, millal ja kui pikaks ajaks peab koju jääma. Kui Terviseamet on soovinud sellest probleemist avalikult kõneleda, on valitsus selle ära keelanud. Ei tohtivat tekitada stigmat, mis näitab Ida-Viru venekeelseid inimesi halvas valguses, probleemsena. Viimati eitas seda valitsusele väga hästi teada olevat elevanti keset tuba avalikult Tanel Kiik teisipäevases „Esimeses stuudios“.
Ka kirikute lahtijäämine on suurim murekoht Ida-Viru kontekstis
Mitmed Ida-Virumaa viirusepuhangud on saanud alguse nn ususektorist. Kevadest mäletame nelipühilastest suurpere kollet, mis lõpuks kasvas 20 haigestununi. Sel kolmapäeval selgus, et Kuremäe kloostris on 11 nakatunut. Ikka ja jälle vupsab välja koldeid, mis seotud kirikukooride või vanade õigeusu kommetega, nagu näiteks risti, ikooni või papi sõrmuse suudlemine. Või käivad riskigruppi kuuluvad vanaprouad hulgakesi vana kombe kohaselt pühitsetud vett rüüpamas, kasutades endiselt ühiseid jooginõusid. Või lihtsalt lauldakse koos kinnises ruumis, mis on koroonaviiruse leviku seisukohalt eriti ohtlik tegevus. Selles kontekstis on otsus koolid kinni panna, aga usutalitusi lubada, paljudele ekspertidele arusaamatu.
Valitsus ja terviseamet on küll öelnud, et kirikus ei tohiks jagada armuleiba ja et kirikuõpetajad on loobunud kätlemisest või embamisest. Aga paraku on reaalsus teistsugune. Eriti Ida-Virumaal, aga tegelikult kogu Eestis. Piisab vaid ühest suuremast jumalateenistusest, et kolle hargneks laiali järgmistesse töökohtadesse, pereringidesse jne. Kõike seda – ka tõsiasja, et Ida-Viru perearstid on infolüngas selle kohta, keda testida ja mis tingimustel haiguslehte määrata – räägiti valitsusele ka nende möödunudnädalasel väljasõidul Ida-Virumaale. Rääkisid Terviseameti Ida regiooni inimesed, rääkisid päästeamet ja politsei. See ei ole valitsuse jaoks kaugeltki uudis, et kevadise kogemuse pealt on nii nagu koolid nakkuskolded ka kirikud.
Hirm valitsuse maine pärast
Tanel Kiige kõige esimene lause teisipäeva hilisõhtuses „Esimeses stuudios“ kõlas nii: „Valitsus kindlasti selle kriisi lahendamisel ei kevadel, ei suvel ega sügisel ei lähtunud sellest, mis on populaarne või mis on ebapopulaarne.“ Viis, kuidas sündis otsus koolid üle Eesti sulgeda, näitab, et Kiik ei rääkinud sel hetkel täit tõtt. Väline surve, mis kõigutas just valitsuse mainet, pani pikalt võimalikult mõõdukaid piiranguid hoidnud valitsuse murduma.
Lähitundidel ja -päevadel peab valitsus siluma selle kiiruga tehtud otsuse vormi ja sisu, kuna koolijuhid ja koolipidajad üle kogu Eesti ei saanud aru, mida siis ikkagi otsustati ja mida tähendab otsuses olnud lause „Õppeasutused võivad erandkorras kasutada distantsõppe vormi“. Kas õppetöö peaks jätkuma või toodi ikkagi vaheaeg varasemaks? Piirangud tulid ootamatult ka Terviseameti tublidele töötajatele, kelles otsuse sündimise viis samuti hulgaliselt küsimusi tekitas.
Otsuse kummaline kommunikatsioon peaministri Facebooki konto kaudu viitab aga mainemurele. Kui jõulised otsused oleks tavakohaselt välja kuulutatud valitsuse pressikonverentsil, poleks Jüri Ratas saanud seal isolatsiooni tõttu osaleda. Tagajärjeks oleks olnud kuvand: tuli Martin Helme ja tegi peaministrit asendades julged ja kauaoodatud otsused, mida valitsus veel eelmisel päeval pelgas ja avalikult tõrjus. Seda Jüri Ratas ei saanud lubada. Nii viskus ta esimesena Facebooki.
Miks taganeti kevadisest lubadusest koole viimase hetkeni lahti hoida?
Novembri keskel avaldas ajakiri Nature Human Behaviour artikli, kus kirjeldas eri riikide kogemuste põhjal, millised meetmed mõjuvad kõige paremini tõve mahasurumisel. Ilma mingi üllatuseta saavutas selles pingereas esikoha lähikontaktide vältimine. Eesti valitsus ja Terviseamet on juba tükk aega palunud inimeste omavahelist suhtlemist kahandada ja kinni pidada 2+2-reeglist. Kuid sellest meetmest kinnipidamist kontrollida on väga raske, et mitte öelda võimatu. See saab olla suuresti vaid vabatahtlik.
Seevastu on väga hõlpsasti kontrollitav efektiivsuselt teise koha saanud meede: koolide sulgemine. Just seda teed valitsus lõpuks läkski.
