Teadlased ja tervishoiuspetsialistid terves maailmas murravad pead: kuhu kadus sel aastal gripiviirus? Erinevatel hinnangutel on grippi haigestumine terves maailmas võrreldes varasemaga sel aastal vähenenud 98%. Nagu kinnitavad Irja Lutsar ja Karmen Joller, on gripp sel aastal kadunud ka Eestist.
Mitmed eksperdid pelgasid, et käesoleval sügisel ja talvel tabab maailma „topeltepideemia", mis viib tervishoiusüsteemi kokkuvarisemise äärele. Oletati, et COVID-19 teine laine langeb kokku hooajalise gripiepideemiaga, mis näiteks Suurbritannias tapab aastas umbes 10 000 inimest, Ameerika Ühendriikides olenevalt aastast kuni 60 000 ja kogu maailmas veerand kuni kolmveerand miljonit inimest. Nende prognooside valguses pöörasid läänemaailma valitsused gripi vastu vaktsineerimisele varasemast suuremat tähelepanu. On ainult üks probleem: tundub, et gripp on peaaegu maailmast kadunud. Seda täheldati suvel lõunapoolkeral, kui näiteks Austraalias ei registreeritud suvel, kui maakera kuklaosas peaks algama gripihooaeg, mitte ühtegi ametlikku nakatumisjuhtu! Varasematel aastatel on gripihooaeg kustutanud harilikult kuni tuhande austraallase elud.
Sarnast nähtust on sel aastal tähendatud ka Eestis. Kui 2019/2020 haigestus Eestis gripihoojal umbes 5000 inimest ja aasta varem üle kahe korra rohkem, siis tänavune gripihooaeg on lihtsalt ära jäänud ning gripi positsioonid on üle võtnud uus koroonaviirus.
Irja Lutsar: RNA-viirused teineteist ei salli
Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor, Jüri Ratase valitsuse üks peamisi nõuandjaid koroonakriisi ajal, Irja Lutsar sõnab, et tema kolleegides on gripi kadumine tekitanud nõutust. „Sellele pole head selgitust, kuid me teame, et lõunapoolkeral jäi gripiepideemia täielikult ära. Mu kolleegid sealt kandist ütlesid, et nad ootasid ja ootasid, kuid gripipuhangut ei tulnudki. Praegu on sellest vara rääkida, sest gripp võib levima hakata ka jõulude ajal ning vahel on siis olnud suured puhangud, kuid sel aastal paistab, et grippi ei tule. Olen vaadanud, mida näitab gripiseire erinevates Euroopa maades ja loomulikult esineb üksikuid juhtumeid, aga kõigis maades on gripitase väga-väga madal," räägib Lutsar.
Lutsar räägib, et ehkki viiruseid ei loeta traditsiooniliselt elusorganismides, käib nende vahel sama tihe konkurents, nagu eluslooduses ja paistab, et Hiinast tulnud uus koroonaviirus on oma vanema konkurendi välja söönud. „Viiruste vahel käib konkurents, sest nad võistlevad samas nišis ning nende kõigi peremees on inimene. RNA-viirused teisi endasuguseid ei salli. Koroona on gripi positsioonid üle võtnud. Kuid näiteks rinoviiruseid kohtab endiselt sageli," ütles Lutsar.
Professor Lutsar leiab, et inimesed on koroonaepideemia ajal Eestis hästi täitnud ekspertide ning valitsuse soovitusi ja korraldusi. „Olen veebruarikuust alates 24/7 olnud tööl ja eriti avalikes kohtades ei liigu. Kohalikus toidupoes ma maskideta inimesi ei kohta ja kõigil on maskid õigesti ees. Poodides ma pole palju inimesi kohanud ja ma olen ka alati soovitanud hästi läbi mõelda enne poodi minekut, mida vaja läheb, sest sellisel juhul kulutatakse poes vähem aega."
Üheks probleemiks koroona seljatamisel kujuneb see, kuidas reageerivad vaktsiini tulekule inimesed. „See sõltub sellest, kui paljud nõustuvad vaktsineerimisega, sest ega me seda veel päris täpselt ei tea. Uuringute põhjal jääb mulje, et 40% lubab kindlasti vaktsineerida, 20% on vastu ja ülejäänud kõhklevad. Nende otsus sõltub sellest kui hästi suudetakse vaktsiinide efektiivsust ja kasu rahvale kommunikeerida. Lisaks sõltub see sellest kui palju jõuab teateid nende kõrvalmõjudest meediasse," ütles professor. Lutsar ütleb, et viimased nädalad on vaktsiinirindel toonud häid uudiseid. „Ühendkuningriikides on vaktsineerimist alustatud. USA-s võttis ekspertkogu vastava otsuse vastu neljapäeval ja nad saavad võtta vaktsiini kohe kasutusele." Lutsar soovitab täiskasvanutel end võimaluse avanemisel siiski vaktsineerida. „Kindlasti on inimesi, kellele vaktsiinid ei sobi, lisaks jäävad vaktsineerimisest kõrvale lapsed. Kuid need täiskasvanud, kellel probleeme pole, peaksid vaktsineeritud saama."
Aga millal jõuab esimene vaktsiinipartii Eestisse?
„Pfizeri vaktsiin on esimene, mille kohta peavad eksperdid otsuse langetama 29. detsembriks. Kuid vaadates, mis praegu toimub, siis ma ei usu, et vastus saab olema negatiivne. Ka Euroopa Komisjon on lubanud sellele müügiloa anda ja ma arvan, et esimesed vaktsiinipartiid on Eestis jaanuarikuus kohal. Esimesed partiid on siiski väikesed ja nendest ei jätku veel kõigile," arvas ta. Lutsar märgib, et ehkki viimase kuu aja vältel on palju räägitud Pfizeri vaktsiinist, siis sarnaseid arendusi on turule jõudmas teisigi. „Ka Moderna vaktsiin on praegu hindamise all, lisaks on AstraZeneca vaktsiini jaoks taotlus sisse antud ning tulemas on ka teisi."
Karmen Joller: viirused võivad saada tugevamaks
Ka Eesti üks hinnatumaid perearste Karmen Joller märgib, et tänavu pole gripipuhangut täheldatud. „Praeguseks pole Eestis grippi veel diagnoositud," kinnitab Joller. Ta lisab, et üleüldse on tänavusel koroona-aastal tavapäraseid viirusnakkuseid vähem esinenud.„Mitte ainult gripp, aga kõiksugused nakkushaigused on sel aastal kuhugi ära kadunud. Isegi väikesed lapsed jäävad harvemini haigeks ja selles osas on meie tööpäevad rahulikumad."
Joller ütleb, et uus koroonaviirus on palju nakkavam ja ohtlikum kui gripp. „Gripi ja koroonaviiruse nakatumisteed on väga sarnased. Kui me ennetame koroonaviiruse levikut ja sellesse nakatumist, siis me ennetame ka grippi. Koroonaviirus hakkab palju kergemini külge kui gripp. Kui gripi puhul võime endale lubada seda, et võtame vahel lõdvemalt ja ei pese alati käsi või ei kanna maski, siis koroonaviiruse puhul peab olema väga hoolikas," räägib ta ta.
Ta märgib, et meie organism on pikkade aastakümnete vältel õppinud gripiviirusega toime tulema. „Meie immuunsüsteem tunneb grippi ja on sellega tuttav, eriti need, kes on end mitu aastat järjest vaktsineerinud. Kuigi gripp muudab oma serotüüpe, siis on organismil lihtsam antikehi toota, kuna on varem millegi sarnasega kokku puutunud. Sellest tulenevalt on haigestumistõenäosus väiksem ja grippi kohtab praegu palju vähem kui koroonaviirust."
Samas kätkeb muude nakkuste taandumine koroona ees ka uusi ohte. „Tavalised köhad-nohud on vajalikud, et meie immuunsüsteem õpiks. Ja kui me nii tugevas isolatsioonis oleme, siis võib see viia selleni, et need viirused suudavad meid teha haigemaks. Meie organismile on vaja „viiruskoormust". Praegune olukord nõuab, et me peame olema isolatsioonis, kuid see on õnneks ajutine, see ei kesta igavesti. Tõenäoliselt saab meie immuunsüsteem oma õppetunnid lihtsalt paar aastat hiljem kätte. Eriti puudutab see lapsi."
Joller tunnistab, et tema nimistus pole raskeid koroonajuhtumeid esinenud ning talle isiklikult pole COVID-19-ga patsiendid lisakoormust toonud. „See sõltub nimistust. Mõne perearsti nimistus kohtab seda haigust rohkem ja mõnes vähem. Minu enda nimistus on koroonat vähe ja need, kes on haigeks jäänud, on COVID-i läbi põdenud kergel kujul. Ma ei ole tunnetanud, et koroonaviirus oleks tööd juurde toonud, kuid on arste, kellele see palju tööd on lisanud," ütles ta.
Karmen Joller leiab, et Eesti inimesed on koroonapandeemia ajal käitunud üldiselt mõistlikult, kuid negatiivsed tagajärjed on paratamatud, kuna leidub neid, kes nõudeid eiravad. „Loomulikult on neid, kes ei järgi ja kes meelega eiravad. Mul on hea meel näha, et inimesed on õppinud maski õigesti kandma. Kevadel oli väga palju valesti kandmist, kuid seda on vähem ja inimesed on muutunud teadlikumaks. Kõige olulisem on siiski hoida distantsi."
Samas ütleb ta, et koroona-vastase vaktsiini näol ei ole tegemist imeravimiga, mis kõik probleemid kaotaks. „Vaktsiinile on pandud tohutud lootused. Tegelikult kulub aega, enne kui me jõuame inimesi vaktsineerida ja ka immuunsuse tekkimine võtab paar nädalat. Peale selle me ei tea, kui pika kaitse vaktsiin annab ja kui tugev see kaitse on. See ei tähenda, et kõik piirangud kohe maha võetaks. Kuid loodetavasti saab liikumispiiranguid lõdvendada. Aga osa reegleid jääb aastateks."
.
