www.militaar.net

Laste kaudu levimisest kirjutab ka "Eesti Ekspress":

„Ühel hommikul märkasin, et laps on vist külmetada saanud: tal tekkis nohu, väike palavik ja natuke köha. Küllap tavaline väikelapse viirus, mõtlesin. Viis päeva varem olin viinud lapse külla tema tavapäraste mängukaaslaste juurde. Ise ma sinna ei jäänud. Peagi kuulsin mängukaaslaste vanematelt, et nemad on samuti tõbised ja käisid koroonatesti tegemas. Suur osa seltskonnast, sh koolieelikutest lapsed, said covidi diagnoosi.

Mõistagi helistasin enda perearstile, kes suunas mu lapse kohe testile – mis sest, et enamasti lapsi ei testita. Tema kogemus oma laste testimisest ütles, et pole see ninaproovi võtmine nii hull midagi, ebamugav aga küll.

Esiteks sõidad testile üksi – sina ja laps. Laps on tagumisel istmel, oma toolis. Telgi alla sõites sina autost väljuda ei tohi, samuti ei ulatu last tagapingilt sülle võtma. Nii ei jäägi muud üle, kui kruttida aga tagumine aken lahti, siis ilmub sellele üleni valges koll ja paneb lapsele pulga ninna. Tuleb tunnistada: pisut laps nuttis. Paljudele lapsevanematele võib enda jõuetus jube tunduda. Aga mina pragmaatikuna ütlen, et teenus oli sujuv. Mu laps on loomu poolest uudishimulik, seega oli kogu ettevõtmine talle huvitav. Räägib vahel siiani: testima-testima! Ainus, mida lapse lohutamiseks teha saab, on telgist välja sõites auto esimesel võimalusel peatada ja ta siis sülle võtta.

Lapse test oli positiivne. Kuna olime väga lähestikku olnud, polnud minulgi mõtet isoleeruda. Paar päeva hiljem tekkis mulgi kerge nohu. Nina hakkas tugevalt sügelema, seejärel silmad ja keel. Kui ma ei teaks, et elan koos koroonapositiivse lapsega, poleks ma osanud end kullipilgul jälgida. Mul on sel aastaajal alati natuke nohu, ma poleks sellest suurt numbrit teinud. Teisel päeval tekkis tahtmine aeg-ajalt köhatada ja õhtul tunne, et hakkab migreen tekkima. Palavikku pole mul kordagi olnud. Kolmandal päeval kadus 30 minuti jooksul maitsemeel. Teen banaanil ja apelsinil küll vahet, aga lõhnataju on totaalselt kadunud. Edasi tundsin pigem väsimust ja hääl muutus kähedaks, aga tugevat kurguvalu polnud. See ongi üks hirmus avastus: kuivõrd suvalised võivad olla sümptomid! Seega testige end ja testige ka oma lapsi! Kui haigus on leebel kujul, pole seda võimalik tajuda. Kui laps poleks selgelt haigemaks jäänud, oleksin läinud planeeritud töökohtumistele, millest vähemalt üks oleks olnud ka kohvikus.

Nüüd tuli minu kord testile minna. Vastus – muidugi positiivne.

Mu lapse lasteaiarühma grupis käib pidev arutelu selle üle, miks ikkagi ei või last viia hoidu, kui tal on väike nohu. Vot see minu lugu ongi näide, miks ei või. Sinu lapsel ei pruugi midagi juhtuda, teistel lastel niisamuti. Aga lasteaia õpetajad ei ole meil enam 25aastased ja me ei tea kunagi, kuidas kellelgi haigus kulgeda võib. Mõistan väga hästi, et see võib olla frustreeriv naistele, kes just on pääsenud lapsepuhkuselt tagasi oma teise suure kire, töö juurde ning kelle jaoks on lastehoiud õnnistus – aga praegusel ajal pole midagi teha. Tuleb laps koju jätta.

Ja muidugi on üllatav, et ma oma pisikeselt lapselt haiguse sain. Et tema üldse haigeks jäi. Palju on kõneldud sellest, kuidas lapsi ei testita, sest sel pole suurt mõtet – eriti haigeks nad ei jää ja nakkust edasi ei kanna. Nii palju siis sellest...

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9193 ... ikelapsega?

Praegustel andmetel lisandus 344 uut nakatumist. Haiglaravil on 20 inimest rohkem, kui eile. Suri 1.

Terviseameti andmetel tehti viimase ööpäevaga 3535 koroonatesti, millest 344 osutus positiivseks. Positiivsete testide osakaal oli 9,7 protsenti. Suri üks inimene.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 3535 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 344 ehk 9,7 protsenti testide koguarvust, teatas terviseamet.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 452,1 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 8,6 protsenti.

13. detsembri hommiku seisuga viibib haiglas 286 COVID-19 patsienti, mida on 20 võrra rohkem kui päev varem.

Viimase ööpäeva jooksul suri üks koroonaviirusega nakatunud inimene – 90-aastane naine.

https://www.err.ee/1206310/oopaevaga-re ... ositiivset

Kriku kirjutas:Laste kaudu levimisest kirjutab ka "Eesti Ekspress":

30.september ehk kuu aega pärast kooli algust:

Terviseamet: toimunud on muudatus COVID-19sse haigestunute vanuselises jaotuses ning nakatutakse peamiselt koolis ja tööl

Sepa sõnul nakatutakse praegu peamiselt koolis ning tööl, kust kantakse viirus ka perre lähikontaktsetele, sealt aga omakorda tagasi kooli ja tööle.

https://tervise.geenius.ee/rubriik/uudi ... s-ja-tool/

*

Öpik: riigil peaks koroonaga võitluses olema vähemalt kuu pikkune plaan

Koroonaviirusega võitlemiseks on vaja konkreetset plaani, mida praegu aga riigil pole, ütles pühapäeval "Vikerhommikus" endine terviseameti põhja regiooni juht Ester Öpik.

https://www.err.ee/1206262/opik-riigil- ... kune-plaan

Madis Reivik kirjutas:Kogu statistika on totaalne rämps selles valguses ja püsib sellisena kuni ei panda testivõtukuupäevasid + isiku unikaalset koodi.

Proovin sellele testivõtukuupäevade vajalikkusele või mittevajalikkusele ise vastata nii lihtsalt kui oskan.

Testivõtukuupäevad ei anna haiguse kontrollimise osas mingit infot juurde, sest haiguse levikul ning piirangute rakendamisel on oluline nakkuse saamise, mitte testi tegemise hetk. Iga konkreetse nakkuse saamise juhu ning testi tegemise vahele jääb niikuinii muutuva suurusega puhveraeg. See tekib individuaalselt erinevast peiteaja pikkusest ning isiku kannatlikkusest - mõnel tuleb teisel päeval nohu, teisel viiendal päeval; mõni "teise päeva nohulistest" läheb kolmandal päeval testima, mõni ootab, kuni kuuendal päeval on nelikümmend kella peal, mis alla ei lähe, ja siis mõtleb, et äkki võiks testida.

Eelnevast tulenevalt ei anna testivõtukuupäevad nakatumise sündmuse kuupäeva kohta mingit infot. Selleks, et teha järeldusi selle kohta, kui suur on nakatumine täna või eile või ka ka neli päeva tagasi, tehakse järeldusi erinevaid statistilisi vahendeid kasutades. Need on nt pikemad ja lühemad libisevaid keskmised, erinevad trendijooned jne. Neist suurem osa on piisavalt keerulised hoomata ning veel enam õigesti tõlgendada, et ilma konkreetselt mat.stat-i taustata on enam kui tõenäoline libastuda ja järelduse tegemisel külg maha panna. Küll aga on statistika üldine omadus see, et üksik näitaja üldisi väga palju ei muuda (v.a mudeli usaldatavuse näitajad, alustades elementaarsest standardhälbest). Seetõttu ka juhul, kui kümmekond või suisa poolsada üleeilset testi kajastuvad mitte eilses, aga tänases statistikas, ei muuda midagi.

Nii et kokkuvõttes ei ole päris hästi selge, mis eesmärki teeniks kuupäevade lisamine iga testi külge. Küll aga tähendaks see lisatööd sellele, kes testide andmetega majandavad - veel üks muutuja, mida, sisestada, andmete filtreerimisel kogu aeg arvesse võtta, jälgida jms.

Madis Reivik kirjutas:Ausalt, proovi vastata, mulle see manstruation eriti korda ei lähe, lihtne vastus ajaks asja ära.

Ma olen sulle seda siin seletanud juba korduvalt. See on viimane kord ja seekord tahan ma sinult üheselt arusaadavat vastust: Sain aru/Ei saanud aru (viimasel juhul lähed blokki - mul on paremat teha).
Nagu ma olen varem korduvalt öelnud - mõnepäevane kõikumine/hilinemine vastuse fikseerimisel ei muuda mitte midagi. Näidiseks vaatleme käesolevat nädala andmeid vahemikus 08-11.detsember.
Kinnitatud haigusjuhud vastavalt:
08. - 547
09. - 542
10. - 357
11. - 758
TA kinnitusel on 11. kuupäeva tulemuste sees ka 10. kuupäeva teste (täpne osakaal pole tegelikult oluline). Liidame kahe päeva tulemused kokku ja jagame kahega: 1115/2=557,5. Ehk "õigel kuupäeval" tulemuste fikseerimisel oleks jada ligikaudu:
08. - 547
09. - 542
10. - 557
11. - 558
Kui ikka aru ei saa, siis all on libiseva 7-päeva graafik (vahemikus 05.11-12.12), millel Eesti kokku, Harjumaa, Ida-Viru, Tartumaa. Mis selle ühepäevase viivitusega muutus?
Püüa selgitada hästi lihtsalt (nagu lapsele) - mis oleks muutunud, kui järjekordse hooldekodu 80 positiivset oleks testitud 1 päev hiljem (analoogia testi tulemuse fikseerimise nihkumisega)?

PS. 41Degree - kuupäeva lisamine ei oleks eriline peavalu (süsteemides fikseeritakse sündmuse toimumise hetked automaatselt. Siit Madisele boonusküsimus: miks sa tahad piirduda kuupäevaga, kui tegelikult on saadaval vähemalt minuti täpsus, et mitte öelda sekundituhandikud?) . Analüüsimiseks see tunnus erilist lisaväärtust ei oma ja seetõttu ilmselt ka välja jäetud.

Sain aru, et sinu arvates ei ole testivõtukuupäev oluline.
Ja sain aru ka seda et seda ei ole opendatas sellepärast et seda ei panda opendatasse.
Ja saan väga hästi aru et selle lisamine on kukepea ja ei nõua praktiliselt mitte mingit vaeva
Ja kui see on olemas sekunditäpsusega, siis ka selle lisamine oleks kukepea.

Ei saanud aru, miks isiku unikaalset id-d ei ole
Ei saanud aru, miks kordusteste ei ole võimalik tuvastada opendatas.

Ja opendata mõte on võimaldada 3rd party statistika tegemist ning hetkel antakse nii viletsaid andmeid et see on suhteliselt mõttetu.

Üks küsimus veel lahtine - kui on sissekirjutuse järgi testitulemused, siis "kaugtöölised" lähevad vale maakonna kirja. Niiviisi saame rääkida Ida-Viru koldest ja teha nägu et Lasnamäel on lust ja lillepidu.

Minu ettepanek opendatale - seal peaks olema
* testivõtu koht
* testivõtu aeg
* isiku UID

ning see lubaks teha oluliselt korralikumat statistikat. Seda möla et "käib üle sinu pea, sul pole pädevust", ma südamesse ei võta, ei ole minu vastusala teiste tujudega tegeleda.

Mingi läbimälutud numbrid, mida TA välja pritsib koos absurdsete kommentaaridega, ei ole sobilik info arvestades mida selle baasil majanduses tehakse.

Kriku kirjutas:Siin tuleb vahet teha ajutisel mahajäämusel (põhikoolis istuma jäänud või pärast keskkooli sõjaväes käinud noor lõpetab ülikooli oma eakaaslastest hiljem) ja püsival mahajäämusel (haridustase jääbki madalamaks). Ma ei tea, miks peaks olema tõenäoline, et koroona tagajärjel peaks algklasside õpilastel tekkima püsiv mahajäämus.

Selliseid uuringuid on äärmiselt keeruline teha. Vaja on ju sihtgruppi ja lisaks kontrollgruppi ja seejuures nende gruppide erinevus peaks seisnema ainult uuritava teguri võrra. Võrdlemisi keeruline on leida vabatahtlikke - seega tuleb "loota" juhusele. Koroona-paus on tõenäoliselt mõõdetav nädalates, hullemal juhul mõni kuu. Väga olulist mõju see tõenäoliselt ei oma (võrreldes haridusteekonna pikkusega on tegemist hetkega) aga mõju puudumist ei julgeks mina küll väita.
Põhjus on ju tegelikult loll-lihtne - aega tagasi ei saa. Mis läinud, see läinud. Kahtlemata on võimalik pausi järel pingutada rohkem aga mitte miski ei takista ka ilma pausita õppinutel rohkem pingutada. Kokkuvõttes tuleks pausi läbinuid süstemaatiliselt järele aidata. Sellisel juhul tekib aga õigustatud küsimus - kui on võimalik samad teadmised saavutada lühema ajaga (seejuures ilma kahjulike kõrvalmõjudeta), siis miks me pidevalt seda meetodit ei rakenda? Ehk on võimalik keskmine doktorikraadi vanus tuua 20 aasta peale? Sotsiaalmajanduslikult oleks sellel röögatu mõju (vananeva rahvastikuga maailmas suisa õnnistus).

2korda2, kui sa hetkel jälle aktiivne oled siis anna palun vihje selle viimase konverentsi huvitavate materjalide kohta. Mul ei õnnestu kuidagi leida netist.
Äkki saan sealt vastuseid statistikaküsimustele.

Saksamaa läheb kolmapäevast alates korralikult lukku: https://www.bloomberg.com/news/articles ... ions-swell

Kõik poed peale elutähtsate kinni, tööandjaid kutsutakse üles töökohti sulgema ning lapsevanemaid lapsi koju jätma.

---

2korda2 kirjutas:Selliseid uuringuid on äärmiselt keeruline teha.

Jah. On kahtlane, kas professor Lutsari poolt tsiteeritud väidetel on mingit empiirilist tõestust.

2korda2 kirjutas:Sellisel juhul tekib aga õigustatud küsimus - kui on võimalik samad teadmised saavutada lühema ajaga (seejuures ilma kahjulike kõrvalmõjudeta), siis miks me pidevalt seda meetodit ei rakenda?

Seda ma ei väidagi. Ma väidan, et pole selge, miks peaks tekkima püsiv mahajäämus, kui samad teadmised on võimalik saavutada pikema ajaga.

LISATUD: Ehk siis, pole midagi katki, kui teie laps tervislikel põhjustel korra istuma jääb või aasta hiljem kooli läheb.

..ja Irja Lutsari jutt sellest kuidas isolatsioon rikub koolilaste elu ära, selle kohta ütleks paari asja

* see jutt on tema eneseõigustus teemal "miks koole ei sulgenud varem ehkki oli teada et tegemist põhilise nakatumisallikaga"
* statistiliselt on raske eristada kas lapse õpiraskused on tingitud sellest et
- ta on karantiinis
- või sellest et tal on üksikvanem kes teda ei jõua aidata kodutöödega
- või sellest et vanemad on lihtsalt lollid

Keskkooliõpilaste matemaatikapunktid olla kukkunud kolinal koos karantiini algusega, selleks ei pea vanemad isegi lollid olema, sest "inimene tänavalt" ei oska eriti matemaatikat mis jääb 7-8 klassist kõrgemale. Aga võiks osata, hea põhjus kordamistunde endale teha.

Lutsaril on komme rääkida millest iganes ainult mitte sellest millega ta reaalselt rääkima peaks.

Kriku kirjutas:Saksamaa läheb kolmapäevast alates korralikult lukku: https://www.bloomberg.com/news/articles ... ions-swell

Kõik poed peale elutähtsate kinni, tööandjaid kutsutakse üles töökohti sulgema ning lapsevanemaid lapsi koju jätma.

---

2korda2 kirjutas:Selliseid uuringuid on äärmiselt keeruline teha.
Jah. On kahtlane, kas Irja Lutsari poolt tsiteeritud väidetel on mingit empiirilist tõestust.

2korda2 kirjutas:Sellisel juhul tekib aga õigustatud küsimus - kui on võimalik samad teadmised saavutada lühema ajaga (seejuures ilma kahjulike kõrvalmõjudeta), siis miks me pidevalt seda meetodit ei rakenda?
Seda ma ei väidagi. Ma väidan, et pole selge, miks peaks tekkima püsiv mahajäämus, kui samad teadmised on võimalik saavutada pikema ajaga.

LISATUD: Ehk siis, pole midagi katki, kui teie laps tervislikel põhjustel korra istuma jääb või aasta hiljem kooli läheb.

Oleks see nii lihtne. Pikema aja peale õppe mahutamine nõuab riiklikul tasemel õppekavade ringi tegemist ja selle seadustamist, muidu tuleb järjekordne anarhia. Ja sedasi ka ei saa, et märtsikuus teatame et oops, koroona tõttu hakkame nüüd kogu õppetegevusega sealt uuesti peale kus eelmine aasta katki jäi. Õppekava (ise olen tegelenud ülikooli omadega) ei tähenda seda et täna mõtleme et õpetame nii ja homme et naa...

Käisin eile vahelduseks spaas. Rahvast vähem kui aasta tagasi, aga kui administraatoriga vestlesin, öeldi et neil päeval oli nii palju et pidid tagasi saatma, ja viimastel päevadel on täituvus hea ja vara alanud koolivaheajast oodatakse ka head käivet.

Dr.Sci kirjutas:Pikema aja peale õppe mahutamine nõuab riiklikul tasemel õppekavade ringi tegemist ja selle seadustamist, muidu tuleb järjekordne anarhia.

Seda tehakse kogu aeg - nn. istumajätmine ja suvetöö.

Madis Reivik kirjutas:...
Keskkooliõpilaste matemaatikapunktid olla kukkunud kolinal koos karantiini algusega, selleks ei pea vanemad isegi lollid olema, sest "inimene tänavalt" ei oska eriti matemaatikat mis jääb 7-8 klassist kõrgemale. Aga võiks osata, hea põhjus kordamistunde endale teha
....

Inimesed tänavalt ei oska seda matemaatikat mida koolis õpetatakse. Omal oli kevadel ka probleem - tuttav palus aidata kuna ise ei osanud oma lapse mat ülesandeid lahendada - ning uskus et lugupeetud doktor ja professor, kelle amet tihedalt seotud matemaatikaga, teeb 1-2-3 ära. No ametiuhkus ei lubanud keelduda ja siis veendusin kiirelt et midagi ei saa aru. esimesed 1,5 tundi kulus koos konsultatsioonidega küsimiseks et mida õieti vastuseks tahetakse ja siis järgmised 2 tundi täpsustamisele et milline peaks olema lahenduskäik sest ülesannet saab lahendada mimel erineval viisil... Vastuse enda leidmine polnud muidugi keeruline aga jah... vormistamine et see oleks õpetajale seeditav selliselt nagu oleks õpilane selle ise teinud...

Ja ega ma ka peast kõike mäleta mida omal ajal räägiti - funktsiooni uurimine - trigonumeetrilised teisendused, ositi ja muutuja vahetusega integreerimine, logaritmilised teisendused - loomulikult, kirjanduse ja arvuti abiga teen ära aga jälle omamoodi, mitte nagu koolis õpetati. Keemia ja füüsikaga sama, ülejäänud ainetes ilmselt tekiks tõsisemaid probleeme.

Kriku kirjutas:
Dr.Sci kirjutas:Pikema aja peale õppe mahutamine nõuab riiklikul tasemel õppekavade ringi tegemist ja selle seadustamist, muidu tuleb järjekordne anarhia.
Seda tehakse kogu aeg - nn. istumajätmine ja suvetöö.

Et siis jätame kõik klassikollektiivid istuma või siis diferentseeritult istuma või suvetööle?

Jah, lähtuvalt õpitulemustest nagu ikka. Kui distantsõppe tulemusi hinnata mingi teistsuguse (leebema) mõõdupuu järgi kui kontaktõppe tulemusi, siis kaotab kogu asi suurel määral mõtte.

www.militaar.net

REAALSUS: COVID-19 pandeemia

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia

Re: REAALSUS: COVID-19 pandeemia