www.militaar.net

Langevarjurina Eestis
Autor: Ronald Seth

Tallinn, Grenader Kirjastus, 2013
http://www.apollo.ee/langevarjurina-eestis.html

Toronto, Estoprint, 1957 
http://www.torontopubliclibrary.ca/deta ... 5&R=571325

1942 viskasid inglased langevarjuga siia diversandi? Neil oli mujalgi tegemist;)

Wikipeedia, on nagu ta on, kirjutab
http://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Chartham
... and in 1942 joined SOE.[4] Parachuted into Estonia, he was captured by the Germans...

Aga SOE ei tegelenud baltikumiga, wikipeedia
http://en.wikipedia.org/wiki/Special_Op ... _Executive
SOE operated in all countries or former countries occupied by or attacked by the Axis forces, except where demarcation lines were agreed with Britain's principal allies (the Soviet Union and the United States).

Kas on sellel raamatul ka mingi seos tegelikkusega?

Jalutu kirjutas:
Ei tea kuidas alustada
Raamat on... aga pealkiri on jama... Vildakas ühesõnaga.
Vaadake ise ja otsustage. Sisu natuke on ja samas pole. Viiteid-allikaid ka pole...
Selle raha eest?
http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/tal ... 41/1399457

Ostsin ka selle raamatu ära ja loen praegu. Ei ole nõus virinaga siin üleval - raamatul pole häda kedagi. Käib küll ja sobib igati senise tühja augu täiteks minu Eesti lähisõjaajaloo raamatute riiulisse.
Ning olgu ka öeldud, et ma tegelt ei ole üldse Mati ÕUNa "vändrast saelaudade" põhimõttel tuleva toodangu fänn

Ronald Seth oli sakslaste kätte langenud SOE agent, kes jõudis oma "peremeeste" kätte tagasi pärast D-päeva, kui läänlased olid Pariisi hõivanud. Nagu ikka sellistel juhtudel, läks mees ülekuulamiste konveierile. Tulemus: ei leitud alust meest kohtu alla panna, kuid kõik tema kunagised agendi ettekanded klassifitseeriti kui "mitte-tõepärased" ja mees sai firmast jalaka ilma mingi riigi rahata. Arusaadav, raha on ju kõigil vaja ja siis kirjutas ta raamatu "Langevarjurina Eestis". Põnev värk ja keegi ei saa ju raudeesriide tagant midagi kontrollida (oleks ta kirjutanud vastupanuvõitlusest Prantsusmaal, oleks ta lihtsalt välja naerdud). Ronald Seth ja tema raamat on tegelikult üldtuntud kui kirjanduslik fiktsioon. Miks Grenader selle sõna otseses mõttes valetamise ja möla välja andis, teavad nad ise. Aga Borja, head lugemiselamust ja häid teadmisi Eesti ajaloost - sa oled selles ju üldteada/tuntud znatok, kes jagab ka teistele oma teadmiste hirmu ja armu

Lemet kirjutas:Ajakirjanik Imre Kaas esitles täna kohvikus Mosaiik oma uut raamatut «Jäägrimässu anatoomia».

«1993. aastal oli Eesti Vabariik lähedal tõsisele relvakonfliktile – oli lahvatanud jäägrikriis. See on esimene raamat, kus sõna saavad konflikti mõlemad osapooled ja kus dokumenteeritakse üksikasjalikult päevi, mis oleksid võinud noore Eesti arengule hukatuslikuks saada. Teos avab Eesti kaitsejõudude rajamise tagamaid, paljastab Pullapääle loodud jäägerkompanii seosed allilmaga ning jälgib samm-sammult sündmusi, mis lõppesid tulevahetusega Tallinnas Pärnu maantee viaduktil, kus jäägriliider Asso Kommer tulistas teda vahistama tulnud politseinikke»
Raamatus saavad sõna teiste hulgas Koit Pikaro, Asso Kommer, Johannes Kert, Hain Rebas, Ants Laaneots, Aleksander Einseln, Lagle Parek, Peeter Lorents, Jüri Toomepuu, Ain Seppik, Hardo Aasmäe, Aldis Alus ja Margus Järve.

Olles ise tollaste sündmustega vähe servapidi seotud ja raamatut sirvinud - tundub päris hea asi olevat.

Vabandust kui teemat solgin (pole ju algusaastatest siin asjatanud ja hetkelgi on igapäevasesse foorumi jälgimisse suht pikad vahed tekkinud) ja raamatukesed on siit ammu juba läbi jooksnud. "Sõjalennukid" ja "Soomusmasinad" koostatud Mattias Metsa ning toimetatud Tõnu Koger-i poolt (Odamees 2004 ja 2005 vastavalt) on ikka täielik tõlkejura. Pealkirjade järgi sai raamatukogust võetud, no oksendus on.

Igasuguste bakalaureuse- ja magistritööde jaoks peaks äkki eraldi teema tegema?

Raudsepp, Ago: Inglismaa-Soome sõda 1941
http://hdl.handle.net/10062/33618

Mikk, Kadi: Metsavendade kujutamine nõukogude propagandakirjanduses
http://hdl.handle.net/10062/33686

Tark, Triin: Eesti elanikkonna reaktsioonid Saksa propagandale 1941–1944
http://hdl.handle.net/10062/33690

Maasikrand, Mikk: Eesti rannakaitse võimekus 1939. aastal
http://hdl.handle.net/10062/33698

Jaagre, Timo: Gallipoli lahing 1915-1916
http://hdl.handle.net/10062/33458

Kiislar, Tanel: Suurbritannia kaitsepoliitika Vahemere piirkonnas Kreeka kodusõjast Suessi kriisini
http://hdl.handle.net/10062/33386

Igasuguste bakalaureuse- ja magistritööde jaoks peaks äkki eraldi teema tegema?

Ei oleks üldse paha mõte.

Ma ei suutnud ilusat nime uuele teemale välja mõelda, seetõttu postitan veel siia.

Olivier, David Harold: Staatskaperei : the German navy and commerce warfare, 1856-1888
http://hdl.handle.net/10388/etd-10212004-002835

McKenzie, Terilyn Joan: The foreign policy of Sir Edward Grey : Germany and the ententes with France and Russia, 1905-1914
http://hdl.handle.net/10388/etd-10202011-072411

Young, Robert John: Britain, France, and the German problem with special reference to the Rhineland Crisis, 1936
http://hdl.handle.net/10388/etd-07232010-100951

Burlingham, Clay: Bismarck and the bourgeoisie : a question of power, 1847-1873
http://hdl.handle.net/10388/etd-08142012-104058

Isinger, Russell Steven Paul: The Avro Canada CF-105 Arrow programme : decisions and determinants
http://hdl.handle.net/10388/etd-10242011-132322

Stotz, Robin Warren: Camp 132: A German prisoner of war camp in a Canadian prairie community during World War Two
http://hdl.handle.net/10388/5629

Paige, Christopher: Canada and chemical warfare 1939-1945
http://hdl.handle.net/10388/etd-02252009-160109

Morley, Robert Michael: Earning their wings : British pilot training, 1912-1918
http://hdl.handle.net/10388/etd-12142006-161732

Selline raamat:
http://tallinn.ester.ee/record=b1355726~S1*est
"Hea" nõukogude läti kriminalist hakkab lahendaja õnnetusjuhtumit, mis osutub mõrvaks. Koorub välja ka tegelaste "hämaraid" taustu - kes teenis sõja ajal SS-s, kes oli "kaasajooksik" jne. Huvitav on lugeda, kuidas 1960. a-te keskel nähti n-ö vastaspoolt - palju on juttu (kuigi pealiskaudselt), kuidas lätlased, olles ilma paatidega ja jäänud Kuramaa kotti - kes põgenes metsa, kes üritas Riiga tagasi pääseda, kes kuidagi legaliseeruda...

Moraliseeriv ja didaktiline (poliit-)kriminaalromaan, kuid ikkagi lugemine, kuidas 1960. a-te sulaaegu kujutati fragmente lätlaste valikutest II ms ajal...

metssiga kirjutas:

Lemet kirjutas:Ajakirjanik Imre Kaas esitles täna kohvikus Mosaiik oma uut raamatut «Jäägrimässu anatoomia».

«1993. aastal oli Eesti Vabariik lähedal tõsisele relvakonfliktile – oli lahvatanud jäägrikriis. See on esimene raamat, kus sõna saavad konflikti mõlemad osapooled ja kus dokumenteeritakse üksikasjalikult päevi, mis oleksid võinud noore Eesti arengule hukatuslikuks saada. Teos avab Eesti kaitsejõudude rajamise tagamaid, paljastab Pullapääle loodud jäägerkompanii seosed allilmaga ning jälgib samm-sammult sündmusi, mis lõppesid tulevahetusega Tallinnas Pärnu maantee viaduktil, kus jäägriliider Asso Kommer tulistas teda vahistama tulnud politseinikke»
Raamatus saavad sõna teiste hulgas Koit Pikaro, Asso Kommer, Johannes Kert, Hain Rebas, Ants Laaneots, Aleksander Einseln, Lagle Parek, Peeter Lorents, Jüri Toomepuu, Ain Seppik, Hardo Aasmäe, Aldis Alus ja Margus Järve.

Olles ise tollaste sündmustega vähe servapidi seotud ja raamatut sirvinud - tundub päris hea asi olevat.

Ühinen nende soovitustega - raamat on hea

Venemaal on ilmunud sellised raamatud:

Великая Отечественная война — день за днем : по материалам рассекреченных оперативных сводок Генерального штаба Красной Армии. [Т.1—4] / авт.-сост. : И.В. Захарин, Н.Г. Андронников, С.В. Гребенюк [и др.] ; М-во обороны РФ [и др.]. — М. : Воен. изд-во, 2008.
Т. 1 : «Вторжение». 22 июня—30 сентября 1941 г. — 575 с. : ил.
Т. 2 : «Срыв плана «молниеносной войны». 1 октября—31 декабря 1941 г. — 472 с. : ил.
Т. 3 : «Через новые испытания». 1 января—30 июня 1942 г. — 688 с. : ил.
Т. 4 : «Схватка на Юго-Западном направлении. 1 июля—31 декабря 1942 г. — 672 с. : ил.

Nüüd tundub, et keegi on need internetti üles pannud (transkribeeritud kujul):
http://www.kremnik.ru/forum/257

ps.
Kui uskuda vene wikit, siis ametlikud dokumendid (mille alla võib vist lugeda ka Punaarmee kindralstaabi poolt toodetu) ei kuulu autorikaitse alla.

Guy Sajer, "Unustatud sõdur" I ja II osa.

Sisu suurepärane, kuid ... tõlge oma "eestimaises headuses" (seekord prantsuse keelest).

Mitut moodi otsides ei leidnud foorumilt.

Pedaru, Tanel: 1934. aasta riigipöörde mõju Eesti Kaitseliidule
http://hdl.handle.net/10062/35502

andrus kirjutas:Mitut moodi otsides ei leidnud foorumilt.

Pedaru, Tanel: 1934. aasta riigipöörde mõju Eesti Kaitseliidule
http://hdl.handle.net/10062/35502

Pole paha. Olen sellest tööst kuulnud, kuid otsimiseks aega ei leidunud. Tänud!

metssiga kirjutas:

Jalutu kirjutas: Raamat on... aga pealkiri on jama... Vildakas ühesõnaga.
Vaadake ise ja otsustage. Sisu natuke on ja samas pole. Viiteid-allikaid ka pole...
http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/tal ... 41/1399457

Kui sa vinguda tahad, siis parem kirjuta ise raamat. Sellel raamatul on palju vigu (nt kaanepilt on nimetatud Wehrmachti soomusmasinaks, mis on tegelikult ÕT liikurmasin, ilma mingi soomuseta), aga raamat ise on siiamaani ja esimene Tallinna lahingust. Jah, nimelt Tallinna lahingust.

Kinnitan et pealkiri on eksitav. Konkreetselt Tallinna ründamisest augusti viimasel dekaadil on suhteliselt vähe juttu. Tegelikult võiks vist seda pidada 1996.a. ilmunud Õuna raamatu Võitlused Läänemerel suvi 1941 parandatud uustrükiks. Lisatud suhteliselt rohkesti pilte, tekstiosa on minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt uuendatud seevastu liiga vähe.