juhant kirjutas:aj1972 kirjutas:
Uus liikmetele soovitan alati eelnevad teemad läbi lugeda. Paljud küsimused saavad automaatselt vastuse.
Lugupeetud kaasfoorumlane, tänan soovitamast. Lugesin seda foorumit pikalt juba enne registreerimist. Seni ei ole küll leidnud kusagilt ühtegi konkreetset ettepanekut numbrite osas, kui suur ja just relvaliikide kaupa peaks olema EW armee, et saada vastu VF armeele, mis väidetavalt on võimeline korraldama 100.000 mehelisi õppusi meie piiri ääres.
Arvamus netist mis ei ole minu oma,jaga venelaste numbrid neljaga ning saad meie arvu.
"Need meie netiavarustes ringlevad numbrid Vene Föderatsiooni relvajõudude suurusest on propaganda. Reaalselt on venelastel ainult umbes 10% sellest relvastusest kasutatav, korras või siis mitte lootusetult vananenud, mis numbrid dreamon008 välja tõi. Kui uskuda neid numbreid, võiks me sama hästi uskuda numbreid ka Ukraina armee 7 000 tankist.
Tanke pole venelastel mitte 23000 tk vaid umbes 2 500 tk kasutusel. Reservis on 12,500 tk, nendest enamik T-72 varasemad mudelid ja võimatu öelda mis seisukorras, arvatavasti pooled tühjaks varastatud või varuosade doonoritena ära kasutatud heal juhul. Isegi NSVLi ajal oli selle reserviga umbes nii, et poole andis korda teha enam vähem normaalse ajaga ja ülejäänud pooltelt oli jupid kadunud.
Sama põhimõtte ka Soomukite ( kasutusel 2800 tk ) ja jalaväelahingmasinate ( kasutusel 3,229 tk ). Viimaste kohta tuleks veel mainida asjaolu, et reservis (16 500 ) olevatele BMP 1htede 76 mm kahuritele pole venelased peale 80nendaid enam laskemoona tootnud ehk siis kusagil laos seisvad mürsud on enamikus vähemalt 40 aastat vanad ja kujutavad suuremat ohtu nende laskjatele kui nendele keda sihitakse.
Venemaal on plaan maha kanda kõik järelveetavad suurtükid ( praegu on neid 1 700 tk veel relvastuses, peamiselt veel ainult Kaug – idas ja õhudessandil – D30 annab lennuki või helikopteriga vedada ). Sealjuures kuna viimased järelveetavad toodeti samuti ligi 40 aastat tagasi, siis on enamikel rauad kulunud viimase piirini. Aktiivselt on kasutusel ainult iseliikuvad suurtükid, mida on neil 2 600 tk.
Hävitajaid on venemaal kusagil 500 tk ja umbes sama palju ründelennukeid.
Siinjuures ei pruugi need numbrid olla ka täpsed, sest pärinevad venemaa ametlikest allikatest ja võivad ( pigem ) on ilustatud.
Võtame siis kokku :
1 000 000 sõdurit ( Reservis on veel 2 000 000 sõdurit )
2 500 tanki
3 200 jalaväelahingmasinat
2 500 soomukit
2 600 Iseliikuvat suurtükki
500 Hävitajat
500 ründelennukit
Eesti vastu Venemaa seda kõike loomulikult kasutada ei saa. Räägime me siin ikkagi Lääne sõjaväepiirkonna ( Западный военный округ ) jõududest. Mis on ka kõige suuremad ja paremini varustatud sõjaväepiirkond Venemaal.
Mis on siis : 7 00 tanki ( T-90, T-80 ja T 72 ), 900 jalaväelahingmasinat ( BMP ja BMD ), 600 soomukit (BTR 80 ) ja 600 iseliikuvat ja 700 veetavat suurtükki ning 300 MLRS süsteemi ( peamiselt Grad ). Õhus on umbes 200 lennukit. Seal juures umbes 400 000 sõdurit ( terve sõjaväekaader, Sõdureid, kes võitleks pigem sinna 60 000 – 100 000 juurde )
Kui arvestada, et see sõjavägi peab kaitsma nii Kaliningradi ja Karjalast kuni Ukrainani siis võib öelda, et üle 1/4 nad meie vastu sellest rakendada ei saa. Vägesid saaks nad juurde tuua ainult keskmisest sõjaväe piirkonnast (Центральный военный округ ), kuid seal on neid vähe ja peamiselt tegeletakse seal ainult väljaõppega.
Ehk siis venemaa saaks Eesti vastu kasutada kuni :
30 000 – 40 000 sõdurit
200 tanki
300 jalaväelahingmasinat
150 iseliikuvat suurtükki
100 Gradi
Õhust toetaks neid umbes 50 Hävitus – Ründelennukit.
Ühesõnaga, me räägime siin jõust, mille vastu oleks meil võimalik seista, kui me oma kaitseväge natuke mõistlikumalt arendada ja teeksime vajalikud kulutused relvasüsteemidele.
Raketivägedele ma väga suurt tähtsust ei pööraks. Tuumarelvi ei hakkaks Venemaa siin mitte kunagi kasutama.
Seaks see sama moodi nagu eestlaste, ka enam kui 200 000 kohaliku venelase elu ohtu ja seda raske seletada Venemaa kodupublikule, milleks seda vaja oli. Kõigele lisaks on ka Peterburg siit kaunis lähedal, vastava tuule korral, võib seal ka mitu miljonit venelast ära mürgitada ( olgu, tänapäevaste tuumarelvade juures pole see suurem oht aga ikkagi ).
Peale selle, kui Venemaa hakkaks siin tuumarelvi kasutama, annaks Ameerika neile vastu. Mitte niiväga meie pärast, kuid ilmselgest kartusest, et punase joone ületanud Venemaa võib nendega ka mujal vehkima hakata.
Taktikalised rakettidel nagu Iskander-M puudub üldse suurem sõjaline heidutusvõime tavalise lõhkepeaga, lõhkeaine kogus on sellel 480 kg ja reaalselt saaks me rääkida ainult seisvate ja teadaolevate sihtmärkide ohustamisest sellega.
Meie puhul oleks selleks, ehk radarid ja Ämari lennuväli, ehk ka mõned valitsushooned ja sõjaväeosad. Samas on need raketid kallid ja venelastel on neid vähe ( räägime siin ainult paarikümnest ) … ning lennuvägi saaks selle ülesandega palju paremini hakkama. Eriti veel arvestades, meie põhimõtteliselt olematut õhutõrjevõimekust. Sõja korral võivad nad paar tükki lasta propagandistlikel eesmärkidel ja sellega ka raketivägede osalus piirduks.
Spetsnazi ma ka siin väga üle ei tähtsustaks, eriväed on kindel tööriist kindla ülesande jaoks. Kui kasutada neid tavalise jalaväelasena, pole nad väga palju efektiivsemad, kui enam vähem koolituse saanud ajateenija.
Suurema sõja korral võib neid kasutada mingiks kindlaks operatsiooniks – panna kusagil tagalas maha, et näiteks mingi õhutõrje patarei maha võtta vms. Sõjalises mõttes on tegemist skalpelliga, mis lõikab hästi ja täpselt, kuid ei asenda lihalõhkumis kirvest – milleks on siis Föderaalarmee.
Totaalsõja korral, mis toimuks ainult balti riikidega, ei oleks ka Venemaa valmis. Isegi stsenaariumi korral, kus sõjategevus kestaks kuu aega ja ainult Venemaa vs Balti Riigi ( + mingi abi Läänest ). Kui meil oleks vähemalt kaks soomusbrigaadi koos tankidega, MLRS süsteemid, Keskmaa Õhutõrje ja rannakitsevõimekus ( ja sama asi ka ülejäänud Baltiriikidel ) ei näe ma ühtegi põhjust, kui meil jätkuks piisavalt meelekindlust ( ja taluksime kaotusi ) miks sõda peaks kestma alla kuu aja.
Isegi siis kui sellele järgneb ainult totaalne Lääne euroopa ( ja Ameerika ) blokaad Venemaale, oleks ta enne kuut aega käpuli – arvestatavad kaotused, totaalsõja korral räägime me siin ikkagi kümnetest tuhandetest. Toiduainekriis ( Moskval on linna toitmiseks näiteks ainult 4 – 5 päeva varu ja enamik toiduainetest ostetakse Lääne Euroopast sisse ) ja massiivne majanduse kukkumine.
Seda siis praeguse ja paari lähima aasta seisuga.
Putinit peamegi hakkama tegelikult siis kõige rohkem kartma, kui Venemaal algab uus „kolhooside“ või milleks iganes nad seda kutsuma hakkab ehitamise aeg, ühesõnaga aeg, mil Venemaa suudab natuke pikemas plaanis kui paar nädalat end ise ära toita.
Sealjuures Venemaal vaikselt tegeletakse sellega … samuti tervet Krimmi teemat võib vaadelda ka kui suure õppusena Putini jaoks – kui palju sidemed läänega Venemaad mõjutavad ning milliseid korrektuure on vaja teha.
Praeguse Venemaa tegevuste valguses on meil aega jäänud paar aastat oma kaitseväe viimiseks sellisele tasemele, et sellest ei sõidetaks mõne päevaga üle ja NATO liitlasi ei pandaks lihtsalt toimunud fakti ette.
Meie valitsuse tegevust vaadates, erilist lootust pole, et midagi sisulist muutuks. Endiselt käib tühja trummi tagumine teemal „me oleme kaitstud paremini kui kunagi varem“ ( Ajaloolise irooniana, väljendas ka K.Päts seda sama ideed 38 aasta Iseseisvuspäeva kõnes ).
Jutt ei ole siinjuures ei 2.5% või 3% kaitsekulutustest, vaid relvastusest ja võimetest mis meil on puudu. Kui me ei hangi neid, siis on praeguste arengute juures ainult õnneküsimus, kas me jääme pikemas plaanis iseseisvaks. Kui midagi sellist peaks juhtuma ( st, sõjaline konflikt Venemaaga ja meie nõrkus suurendab seda võimalust ) pole suurt vahet, kas meie lastetoetused on 19 eurot või 119 eurot või meie välisvõlg 15% või 25% SKPst.
Võib kusagil 2024 Londoni kohvikus kuulata Sven Mikserit :
Meie ei osanud, ette näha, et Venemaa meile võib kallale tungida. Mitte midagi sellist õhus ei olnud.
Relvastuse jaoks polnud raha
Me lootsime oma liitlaste peale
Ehk siis samas kastmes asju, mida rääkisid Eesti poliitikutest põgenikud 50nendatel Londonis.
Samal ajal võib lauapeal ajalehest lugeda, et Eesti Oblasti kuberner Savisaar õnnitles Moskvas Tsaar Vladimir Putinit tema 72 sünnipäeva puhul ja tänas hea töö eest.
Kuulates Putini&Co kõnesid ( ja vaadates tegusid ), tundub, et tal on lihtsalt villand. Luikedega on lendamas käinud, tiigritega maadelnud, iluvõimleja Alina kargamine ei paku ka enam suuremat rahuldust. Riik käib igas mõttes alla ja ta ei ole ajalukku minemas mitte „Putin Suure“ või „Putin Vägeva“ vaid „Putin nõrgana või tossikena“ kelle all lagunes Venemaa lõplikult.
Seega miks mitte, üks viimane aga suur avantüür ? Kui läbi läheb, jääb ta ajalukku kui Vene Impeeriumi taastaja ja kui mitte, saab endale alati kusagil Kremli aluses punkris kuuli pähe kihutada ja isegi sellisel juhul jääks ta ajalukku – Hitler jäi ju ?
). 