Punaarmeelaste automaatne väljaviskaja
“Limusiinidega“ varustatud pommitaja TB-1
Kuna TB-1 keremaht ei võimaldanud paigutada sinna mugavalt piisavas koguses langevarjureid, hüppe sooritamine oli aga seotud suurte raskustega, siis paigutati dessantlased P.I Grohovski poolt konstrueeritud niinimetatud „kirstudesse“. Või „limusiinidesse", kes millist nimetust eelistas. Süsteem kujutas endast konstruktsiooni kaheteistkümnest vineerist hällist, mis riputati pommitaja kere alla telikute vahelisse alasse. Selle abivahendiga sooritasid hüppeid esimesed õhudessantvägede regulaarüksuste võitlejad.
Kui punased väejuhid hakkasid tegelema õhust toimuvate dessantoperatsioonidega, siis selgus, et dessantlasi pole väljahüppamispaika eriti millegagi toimetada. Kandejõu poolest sobisid enim pommitajad TB-1 ja TB-3, kuid need olid seest väga kitsad, kuna välja töötati masinad ju pommide, mitte inimeste veoks. Ja siis tuli appi Pavel Grohovski, kes soovitas riputada dessantlased spetsiaalsetes horisontaalsetes kabiinikestes lennuki tiibade alla. Dessanteerumiskohal tõmbaks piloot käepidet, kabiinid pöörduksid ümber telje, dessantlased kukuksid välja ning kabiinikese põhja külge kinnitatud trossike tõmbaks allapudenejatele sundkorras järele ka langevarju. Seade sai nimeks "Punaarmeelaste automaatne väljaviskaja G-39". Ja lugu ei piirdunud ainult teooriaga- asi ehitati ka reaalselt valmis ning läks katsetustele.
Aga vaat nii oli Grohovski hälli pakitud dessantväelane. Pea all lebab langevari G-5, samuti Grohovski konstruktsioon
Häll ümberkeeramise hetkel…
Põhimõtteliselt peaks dessantnik end sellises seadmes tundma kadunukesena, keda külma tuule käes kuhugi viiakse, kelle kirstu purjus sõbrad ja sugulased seejärel kogemata kuristiku kohal ümber pööravad, kust siis õnnetu kadunuke põhjatusse lendab. Üldiselt, otsustades eriotstarbelise kolmanda brigaadi, kus 1932 aastal Grohovski süsteem katsetused läbis, võitlejate muljete põhjal nad endid täpselt niimoodi tundsidki. Aga Pavel Ivanovitš Grohovski ristisid nad endi keskel kiirelt ümber Grobovskiks("Grob" on vene keeles kirst-LEMET)
Täpsustuseks siia juurde- tekkinud emotsioonide mõistmiseks tuleb meeles pidada, et traadita sidevahenditega oli toona nagu oli, s.t et polnudki kuidagi, neid lihtsalt ei eksisteerinud.
See tähendab, dessantnik lebas oma kirstukeses, omamata vähimatki ettekujutust, mis toimub lennukiga, teiste dessantlastega ja üldse ümberringi. Lihtsalt lebad, lebad ja korraga kukud. Aga lahingutingimustes võid oma üksikus taevases kirstus ka niisama otsa saada. Ideaalne keskkond foobiate arenguks ja isikooseisu hulgas õitseva alkoholismi tagamiseks.
Muideks, loobuti väljaviskajast mitte üksnes selle pärast, vaid seetõttu, et kirstud tiibade all halvendasid lennuki aerodünaamikat ja suurendasid avariiohtu.
Aga idee oli ilus…
http://alternathistory.org.ua/avtomatic ... oarmeitsev
