Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
Xender kirjutas:Vast ikka uuendatud 2020, Venemaa ei tooda T80neid enam 90nendate lõpust ...
Vene tankidel endil on ka muidugi suured erinevused. T72 ja T64 omavad näiteks erinevaid laadimismehanisme ja T72 oma, mis on ka aeglasem, pidi olema väiksemate tolerantsidega, ning näiteks kergemat sorti miinile sõitmise korral pidi põhi deformeeruma nii, et automaatlaadija kiilub kinni ja pearelv muutub seega kasutuks. Seda probleemi ei olevat aga T64-l.
Roomikud on neil ka erinevad, T64-l kitsamad ja ka vedrustus parem, kuna roomikurattad on väiksema läbimõõduga, ehk sõidu pealt on laskmine täpsem. Samas peavad T64 roomikud olema korralikult pingutatud, et nad maha ei tuleks.
Kapten Trumm kirjutas:... tehisteemantidest (korundist) ...
Turist 47 kirjutas:Vene tankid, lintidega soomukid on varustatud enamikus kõige lihtsamate lintidega. Poolakad ja ka Ukraina ise kasutavad valdavalt "kummipatjadega" linte - kuluvad vähem, ei riku märkimisväärdelt teid, maastikku. Ei muud.
Hukatus kirjutas:Turist 47 kirjutas:Vene tankid, lintidega soomukid on varustatud enamikus kõige lihtsamate lintidega. Poolakad ja ka Ukraina ise kasutavad valdavalt "kummipatjadega" linte - kuluvad vähem, ei riku märkimisväärdelt teid, maastikku. Ei muud.
Ei ole seni veel näinud ühtegi kummipatjadega nõukogude päritolu Poola ega Ukraina tanki. Ehk leiad mõne pildi?
Hukatus kirjutas:Turist 47 kirjutas:Vene tankid, lintidega soomukid on varustatud enamikus kõige lihtsamate lintidega. Poolakad ja ka Ukraina ise kasutavad valdavalt "kummipatjadega" linte - kuluvad vähem, ei riku märkimisväärdelt teid, maastikku. Ei muud.
Ei ole seni veel näinud ühtegi kummipatjadega nõukogude päritolu Poola ega Ukraina tanki. Ehk leiad mõne pildi?
affa kirjutas:Soomlaste ülevaade vene tankiehituse eripäradest.
https://www.is.fi/ulkomaat/art-2000008779783.html
affa kirjutas:affa kirjutas:Soomlaste ülevaade vene tankiehituse eripäradest.
https://www.is.fi/ulkomaat/art-2000008779783.html
Borja viidatud artikkel ei avane. Kas sommide jutule olulisi täendusi on?
Borja kirjutas:https://forte.delfi.ee/artikkel/96562995/selgitav-graafik-miks-on-vene-tankis-tabamuse-korral-surm-kindlustatud-meeskond-istub-pussirohutunnil
..hea lolllihtne infograafika vene tankide "lootusestust" konstruist
(kui ei ava, andke teada - kopin texti // pildid)
) ja lõhkiste tankide fotod ei paku midagi...Ukraina sõjast on näha palju kaadreid, kus Vene ja vanade Nõukogude tankide tornid on lennanud kõrgele-kaugele. Miks? Võrdlus nn lääne tankidega annab väga selge vastuse. Vaata loo sees graafikut!
Toimetas: Taavi Minnik taavi.minnik@ekspressmeedia.ee
Meeskond püssirohutünnil
Nõukogude ja Vene tankide T-72/64/80/90 küljele tabamisel saab suure tõenäosusega pihta tanki laskemoonakomplekt. T-72/64/80/90 küljesoomuse paksus on 50 mm, seda suudavad läbistada isegi vanemad tankitõrjerelvad nagu RPG-7 (see selgus esimeses ja teises Tšetšeenia sõjas). Uuemal T-90 tankil ja T-72l koosneb laskemoonavaru kokku 44 erinevast mürsust, millest 22 on laadijas ning ülejäänud korpuses asuvas hoidlas. T-64 ning T-80 laadijad on teistsugused, sinna saab laadida 28 mürsku, lisaks on samuti varumürsud mööda tankikorpust laiali.
See konstruktsiooniviga tähendab seda, et tulekahju tõenäosus on tanki sees suur, erinevalt näiteks läänes toodetud Abrams ja Leopard-2 tankist, kus laskemoon on torni tagumises osas, eraldatud tule ja plahvatuskindla soomusega. Lääne tanki disain on selline, et laskemoona plahvatuse korral suunatakse plahvatuse jõud torni tagumisest seinast tankist välja, mitte tanki sisse. Vene tanki lahingukomplekti plahvatuse jõud on suunaga üles ja rebib peaaegu alati tankil torni pealt.
Tankide võrdlus näitab selgelt ära, miks on venelaste tank tabamuse korral kogu meeskonnale eluohtlik.
Nõukogude konstruktorid tegelikult mõistsid peale T-64 tanki kasutuselevõttu, et tegu on konstruktsiooniveaga. Kui T-64 laadijas (sama laadijat kasutab ka T-80) olid mürsud põiki, siis T-72 laadijasse pandi need turvalisuse suurendamiseks pikuti. Kuid meeskonna ohutus tõusis sellest vähe. 1990ndatel aastatel üritasid Vene konstruktorid arendada tanki, millel oleks lääne tankide eeskujul suur torn ja laskemoon selle tagaotsas. Tulemuseks oli T-80 Tšornõi Orjol, kuid seda ei võetud kasutusele rahalistel põhjustel, hiljem kasutati sama põhimõtet T-95 tanki projekti juures, mis ka tootmisse ei läinud, ja T-14 Armata juures, mida pole suurtes seeriates toodetud.
Kui täna sõjatandril kasutuses olev Vene masin saab pihta tanktõrjerelv Javeliniga, siis lendabki pealt torn ja laskemoon plahvatab. Parempoolsel pildil näed vene tanki, mille sisemuses on laskemood õhku lennanud. Ellu sellise plahvatuse korral keegi jääda ei saa.
Kusagilt on kõrva jäänud, et lahingusse minnakse ainult täidetud karuselliga, muud hoiukohad jäetakse tühjaks. Huvitav, palju see aitab?Uuemal T-90 tankil ja T-72l koosneb laskemoonavaru kokku 44 erinevast mürsust, millest 22 on laadijas ning ülejäänud korpuses asuvas hoidlas. T-64 ning T-80 laadijad on teistsugused, sinna saab laadida 28 mürsku, lisaks on samuti varumürsud mööda tankikorpust laiali.
