Uued relvasüsteemid EKV-le

[Rebasepoeg]

Juhani Putkinenist tulnud sõna putkinism tuleks nüüd kanda kohe ÕSi:D:D

[Troll]

Putkinism

Võib olla ka putkinoos.

P.S Juhani, loodan, et sa ei solvu väikese tögamise peale, see pole halvustavalt mõeldud. Ideed on igati õiged.

[planet64]

Siinses teoreetilises arutelus oli ju kenasti kirjeldatud lennukite ja maapealse ÕT erinevust. Kui me peaksime ainult iseseisvalt kaitset arendama, siis oleksid loomulikult kasutatud lennukid mõistlikum enne hankida selliste hindadega. Aga see pole meie keiss. Meil on kindlustus võetud firmast NATO ning raamleping on olemas, kuid kahjuks rakendusleping veel sõlmimata. Loogiline on, et arenguplaan ja ka õhuturbelahendus oleks tihedalt seotud NATO Eesti kaitseplaaniga. Praegu tundub, et õhuvõimekus võetakse liitlastelt ja nad soovivad keskmaa ÕT vähemalt lennuväljade kaitseks. Meile jääb ka risk, et konflikti puhul poliitikud ei suuda kaitseplaani õigeaegselt käima lükata.
Ülejäänud raha võiks maaväe arenduseks minna. Mida parem on me maavägi seda vähem peab NATO panustama ja sellega seoses võiks ka soodsaid relvadiile loota. Maavägi peaks sellisel tasemel olema, et konflikti puhul liitlaste maaväe suuremat abi meil poleks tarvis kasutada. Huvitav oleks teada investeeringute jaotust selle kava kohaselt. Peastaabi ohvitserid võiksid asja lahti rääkida.

[araterI]

Polügoon, kus hr Putkineni näpunäidete kohaselt õpetust antakse - putkinaarium.

[Lemet]

Meil on kindlustus võetud firmast NATO

Ja kindlustusjuhtumi korral tehakse selgeks, et ise oled loll ja jätsid all servas mikroskoopilise kirja lugemata ning antud juhtumil kindlustuskaitse ei kehti...
Nii et tegu on just nimelt meie keissiga. Gruusia puhul oli ilmekalt näha, mis juhtub sõjaväega, mis on ette valmistet vaid niššivõimekusega ning arvestab sellega, et puuduoleva täidavad teised. Needsamad teised, kes manitsevad osapooli mõistlikusele ning taunivad jõu rakendamist. Või ebaproportsionaalset jõu kasutamist.Mis kasu on maaväe arendamisest kui x-päeval tehakse kõik see maavägi kõige oma varustusega maatasa. Kuniks NATO liikmesriikide valitsused võtavad vastu poliitilise otsuse, kas ja millal on vajalik nende õhuvägede saatmine. Ja et järsku saab ka ilma...Lihtne, selge ja üheselt vastatav küsimus- Kas on meie kaitse-eelarve rahade juures võimalik KM raketikompleksidega tagada mobilisatsioonivarude säilimine ja mobilisatsiooni läbiviimine. Vähemalt kahe päeva jooksul. Kui jah, siis olen kahe käega raketikomplekside poolt. Paraku on vähemast mulle jäänud mulje, et paljalt rakettidega seda ei suudeta, ja liitlaste lennukeid pole vähemalt esimese paari päeva jooksul oodata.

[Kapten Trumm]

Vot nimelt, et lennukitega kaasneb peale finantsiliste kulutuste ka relvastuse ja meeste kulutamine. Pioneerid, valvemeeskond, õhutõrje ja loomulikult siis need tegelased, kes lendamsega kuidagi seotud on. Et riske hajutada, siis peavad olema tagavara lennuväljad, kes vajavad samuti kõiki neid komponente. Üks brigaad sõdimas ja ülejäänud lennuväe teenistuses????

Midagi nii lolli pole kohe tükk aega lugeda saanud

Mis sa tõesti arvad, et need kolmeteljelised 20 tonni kaaluvad pool-maastiku Scaniad liiguvad ringi ilma pioneeride abita, hüpates kirbu kombel üle veekogude ja purustatud sildade. Valvet ja julgestust kah ei vaja, operaatorid istuvad puldis ja Suur Jõud hoiab vaenase diversioonigrupid eemal?

[Kapten Trumm]

Lennuväljad tambitakse maatasa kõigepealt ikka lähimaa raketisüsteemidega nagu seda on näiteks Iskander jne., millede lõhkepead jäävad sinna ~500 kg. kanti. Peale poole tunnist Iskanderi tulelööki vajab see Ämari lennurada sul juba kapitaalremonti ja oma raudmattidega ei tee sa seal enam mitte kui midagi. Selleks ajaks kui sa oma lennuraja uuesti korda saad on sõda juba ammu läbi.

Iskanderile on vene meedia taaskord omistanud võitmatu imerelva kuulsuse ja ballistilise raketi kohta seninägematu CEP (täpsuse) +-7 meetrit!

Vene inimene on ikka leidlik olnud, igatahes ameeriklaste ballistilised raketid saavad GPS abiga +- 50 meetrit. Venelane paneb inertsiaalnavigatsiooniga (millega muud vene raketid lendavad +-500 meetrit) aga kümme korda täpsemalt. Impressive.

Alles hiljuti lubas üks riik ned Kaliningradi üles panna, kuid mingil põhjusel jäi asi katki. Ma arvan,et neid müütilisi rakette vahest polnudki kuskilt võtta ja venelased tabati nagu moosivargad teolt - ähvardasid USA-d oma imerelvaga, lootuses, et see Poolast oma raketikaitsega putku paneb. Aga võta näpust - ameeriklased ei löönud põnnama ja nüüd oli venelastel vesi ahjus - imerakette polnudki võtta.

Kui aga niimoodi reaalsuse raamidesse jääda ja võtta inertsiaalnavigatsiooni jaoks reaalse täpsuse (mitte venelaste udumullide) järgi vaadata, siis on päris küsitav, kas nad sellele Ämari rajale üldse pihtagi saavad. Seda enam, et neid Iskandereid alles "plaanitakse" ja reaalselt mingit sõjajõudu neist praegu pole ja praeguses majandusolukorras ka ei tule - samal põhjusel "loobus" Venemaa ka nende Kaliningradi viimisest - tundub põhjusel, et neid ei olnud. Peterburi all on olemas aga vanemad (ja veel ebatäpsemad) Totskad, millega igasugu jutud Ämari angaaride täpsusküttimisest kuuluvad selgelt ulme valdkonda.

Kokkuvõtteks - ballistiline rakett oli ja on efektiivne vaid tuumalaenguga, sest nende ebatäpsus ei saa MITTE KUNAGI olema piisav punktmärkide tabamiseks tavalaenguga. Ameeriklased on sellest aru saanud ega viljele mingeid "maailmas analooge mitte omavaid +-5m täppisballistilisi rakette".

Totskat on tarvitatud Lähis-Idas, kus venelaste suurtel sõpradel Süürias oli tükk tegemist, et üldse saada rakette kukkuma Iisraeli hiigelsuurte lennuväebaaside perimeetri sisse, saati siis raja või angaaride tabamisest.

[John]

http://www.defenseindustrydaily.com/Swe ... nks-05268/

Kuidas see Soome kaitseministri ütlus oli? Rootsi kaitseb ennast viimse soomlaseni... Ehk oleks ka aega kaitsta ennast viimse eestlaseni? Vaevalt enam seda võimalust tuleb kus Leopard 2 tanke on võimalik poolmuidu anda...

[man21]

Kapten Trumm, pole vaja hakata kohe inimesi lolliks tembeldama, kui neil on teist erinev vaade.
Te lihtsalt lahmite sõnadega. Ma olen Tartust pärit ja käisin ka 90´ndate alguses lennuväe objekte ülevõtmas ja tean, et üks asi on lennuväli kui selline ja teine asi, mis juurde kuulub. Seda juurde kuuluvat oli ikka tohutult.
Ja veel teadmiseks kepteni herra, et ka sõjanduses pole ma päris võhik, sest on otseseid kokkupuuteid kahe riigi relvajõududega - kõige otsesemaid.

[mutionu]

Kapten Trumm, pole vaja hakata kohe inimesi lolliks tembeldama, kui neil on teist erinev vaade.
Te lihtsalt lahmite sõnadega. Ma olen Tartust pärit ja käisin ka 90´ndate alguses lennuväe objekte ülevõtmas ja tean, et üks asi on lennuväli kui selline ja teine asi, mis juurde kuulub. Seda juurde kuuluvat oli ikka tohutult.
Ja veel teadmiseks kepteni herra, et ka sõjanduses pole ma päris võhik, sest on otseseid kokkupuuteid kahe riigi relvajõududega - kõige otsesemaid.

Ära nüüd solvu aga sinu jutust tuleb ju välja, et lisatööjõudu vajab ainult lennuvägi. Raketid on kõigevägevama kaitse all ning mehed panevad 24/7/365.

[hummel]

Huvitav vaadata arutelu.
Minu arvates ei ole tegelikult õt-st ega ega hävitajatest erilist abi üksikult. Jah - hävituslennukid on multifunktsionaalsemad, kui raketid autodel. Minu nägemus on, et meile piisaks esialgu 8 hävitajast+2 kaheistmelist näiteks. Normaalselt 4 oleks siis korraga 3h lahinguvalmiduses, aga neist 2 omakorda 15 min lahinguvalmiduses. 4 oleks pm hooldes. Kui on alust ohuks, saab valmidust mingit avalikku kisa-kära tegemata hüppeliselt tõsta. Võsalennuväljaharjutused võiksid olla sedavõrd sagedased, et nendele ümberpaiknemine ei tekitaks ajalehte esikaanelugu.
Selles foorumis pole kordagi läbi jooksnud (ega minuteada mujal internetis) kuuldud-vahendatud huvitavat põhjendust, miks ministeeriumlased pidavat tegelikult pelgama lahingulennukeid. Kuna kuulsin seda eraviisiliselt, siis ka ei avalda.

Mis raketikompleksidesse puutub, siis nende lahinguvalmiduses hoidmine ei ole samuti odav lõbu, kuid tegevusulatus on samas väga piiratud. Raketikompleksid, juurde kuuluvad radarid, juhtimiskeskused ja muu tippelektroonika vajavad samuti hulgaliselt kõrgelt kvalifitseeritud(-tasustatud) personali nagu hävituslennukid. Kapten Trumm ehk oskab öelda, mitu inimest maapealset personali on vaja lennuvälja kõrval barakis magatada? 25? 50? Ma arvan, et moodsama raketisüsteemide patarei 24h käigus hoidmiseks kulub ikka vähemalt samapalju personali. Aga võimekus on u 10x väiksem.
Ütleme, et noh - maksimaalselt suudame muretseda ühe pataljoni, millega saab katta Tallinna, Ämari, Tapa või Tartu. Tuletame meelde, et kui paigutada osa süsteemidest pidevalt kuhugi tsiviilmaadele või mujale pärapõrgu, tuleb neid omakorda pidevalt julgestada, rääkimata kooskõlastustest tsiviilstruktuuride või -iskutega. Kaadrit neile on raske leida, kuid osa komplekteerime haritud ajateenijatega.
Ega nende kompleksidega nüüd niipalju ka ei manööverda, et põhiobjekt laskekaugusest välja ja kaitseta jääb. Ülejäänud Eesti on seega vaenlase lennuväele 24h vabalennuala - seda ühtlasi konflikti esimese 24h hooksul, mis võivad üsna otsustavad olla. Kohtla-Järvele ja Võrru võib karistamatult (näit öösel) tunniga transpordilennukitelt dessant-ründepataljonid ja koperdistelt spetsnaznikud maha panna. Need teevad kohalikes garnisonides ja ladudes mõne tunniga praktiliselt puhta töö ning võtavad kontrolli alla transpordisõlmed. Seejärel (näit hommikul) tulevad üle piiri ülejäänud pataljonid-polgud "vabastajatena" maad mööda paraadmarsil nagu Gruusias või nagu 1991. Organiseeritav vastupanu saab olema pigem stiihiline. Järgmine arvestatav vastupanupunkt on alles suurtükilasu kaugusel pealinnast...

Minu nägemusel võiks mingi statsionaarne keskmaa õhutõrje muidugi ka igaks juhuks olemas olla, kuid Ämari ja Tallinna kaitseks.
Gruusias tegi venelaste ründelennuvägi, hoolimata hajusatest rünnakutest infrale, ikkagi ka grusiinide lahingüksustele erakordselt palju paha. Võiks öelda, et aitas edukalt kaasa logistilis-adminstratiivse bradaki üleminekut vägede hävinguks ja paaniliseks taandumiseks.
Võib-olla oleks otstarbekas hoopis tugevdada jalaväebrigaadi/brigaadide taseme niru õhutõrjet ühe keskmaaraketipatareiga brigaadi õhutõrjepataljoni koosseisus. UNIMOG-idel Mistralid võiks ehk olla hoopis rühmadena pataljonis-tasemel. Rühmaga vast katab pataljoni ala ära ja see peaks olema integreeritud brigaadi ühtsesse õhutõrjesidesse. Või siis näiteks brigaadi õhutõrjepat koosseisus 1 patr keskmaad ja 2 patr veetavat lühimaad. Kompaniides võiksid olla lihtsalt üksikud integreerimata odavamad kantavad õlaltlastavad enesekaitseks ehk nagu ütleks hr Zuroff - last chance.

Soomusvägedest on kirjutatud siin surematuid mõtteid kümnete lehekülgede viisi. Jah - tankid sobivad nagu käsi ja kinnas kokku lahingumasinatega. Ma arvan, et 1 pat MBT + 1 pat IFV oleks meile materiaalselt täna lagi. Kahjuks ilmselt ka ökoloogiliselt. Mingit niisugust asja võib ka veel arendada, nagu säästu-pat, kus on 1 MBT komp ja 2-3 IFV komp.
Omad eelistused olen ära märkinud - Leo 2A4 ja Marder 1A3. Ega palju variante pole ja raha mängib oma osa. Poleks paha, kui saaksime aga näiteks esialgu (juba varem kätte) tasuta ära kasutamiseks käputäie kergemaid Leo 1 masinaid. Hiljem võib märklaudadeks jätta.

Suurtükiväest on samuti piisavalt juttu olnud. Suurtükiväe muretsemisel on põhilähtekohtadeks, et see:
- oleks võimalikult mobiilne, ehk võimeline positsioonilt kaduma min kuni 5 min peale käsklust, norm kuni 3 min (võimalik vaid liikuriga),
- piisavalt suure laskekaugusega ehk min 17,5+ km, norm 20+ km,
- kaliibriga 152/155, et tuli oleks mõjuv ja erilaskemoona valik laiem,
- oleks normaalselt ära kasutatavana kompaktselt opereeriva brigaadi osa.

[kaur3]

araterI, tänud põhjaliku mõttelennu eest eelmisel leheküljel! Kui ma selliseid ja Kilo Tango kirju loen, siis lähen kadedusest lõhki. Ausalt

Kaitseminiseeriumidest.

George Bernard Shaw once quipped that “the British soldier can stand up to anything except the British War Office.” But bureaucrats are not the only ones to blame. The generals have failed to update their counter-insurgency doctrine and units still rotate every six months (American soldiers stay for 12). This leads to discontinuity and short-term thinking.

http://www.economist.com/opinion/displa ... d=13022029

[araterI]

kaur3, peaasi on mitte tülli minna ja mitte uinuda üksiku idee või selle väljaütleja imetlusse. Siin on ilusasti näha - kui keegi võtab kaasfoorumlast liialt tampida, siis sisukate edasiarenduste ja värskete ideede asemel suubub arutelu mõttetusse plõksimisse.

Eeltoodule lisaks veel ühe mõtlemisahela, mis aitab selgust luua

- homme meil oma hävitajate eskadrilli ei saa olla. Raha, koolitus, infra, hankevälted jne tähendab, et kõige varasemalt räägime neljast, reaalselt 8-st ja kõige tõenäolisemalt näiteks 12 aastast, millal selline võimekus saab olema. Samas, ilmselgelt kõige ratsionaalsem on meil omada teise riigi hävitajate eskadrilli või kahte, pidevas dislokatsioonis just Eestis;
- järelikult, tuleb seda mõtet turundada ja pakun, et mingil määral (kas ka efektiivselt?) tegeletakse. Igal kohtumisel ja viinavõtmisel sõbersõjarditega tõstatada teema ja vaadata, kes näkkab, keda annab motiveerida ja kellega see jutt hoolimata viisakast noogutamisest reaalseid tulemusi ei anna;

- strateegia ja ootuspära kujundamine ressursikitsenduste tingimustes on see kui ei valita strateegiate vahel, et kas nui neljaks oma eskadrill või sinisilmne "küll nato aitab" vaid strateegia on sõnastatud viisil, et "kui kuni aasta 2011 lõpuni ei saavutata kokkulepet mõne sõbraliku riigi hävitajate eskadrilli vähemalt 4 aastaks püsivaks dislotseerimiseks vastvalminud Ämari lennuväljale, siis asutakse aktiivselt välja arendama omaenda tegelikku hävitajavõimekust". Mis ei tähenda, et hoolimata surmkindlate plaanide puudumistest ei peaks kõikidele potentsiaalsetele second handi müüjatele juba praegu lippu püsti ajama, et juhul kui 2011 ei toimu sündmus A, siis toimub sündmus B ja nad võivad oma üleliigsed teraslinnud müügiks läikima lüüa ja lõhnakuused kokpitti riputada;

- valdkonnad millega sõltumata aastal 2011 juhtuvast saab ja tuleb igal juhul tegeleda on: lennuvälja väljaarendamine (raudnael - Ämarit ehitatakse), keskmaa ÕT - see on plaanides sees, side - juba tegeletakse, radarid - on üksjagu juba ära tehtud ja märgid näitavad, et tehakse veel. Sest strateegiaid on ju kolm a) operatiivne vennasabi (milles tõenäosuse faktor on ebameeldivalt suur) b) oma võimekuse väljaarendamine c) statsionaarne vennasabi ehk sõbraliku riigi baas/dislotseerumine meil.

Kogu kriitilisuse juures, mida suur osa siinkirjutajaid evib, viib see kõik mõttele, et äkki nad seal kaminas ei olegi nii tahmased ja läbi grillitud ning kas meie siinne mõttekäik mitte kohati ei lähe sama rada, mis lobisemispiirangutega lauaülematel. Sellest vaatekohast tundub, et probleem on pigem sitt PR (varjundiga: oskus esitada konfidentsiaalset infot viisil, et kodumaa kaitsevõime pärast muret tundvad kodanikud end murest ära ei nikastaks).

Kaugel sellest, et kõik sealt kostev tuleb kriitikavaba mõminaga heaks kiita aga lugedes kaitsekava arutelu siin foorumis, siis nii mõnigi esmapilgul mõtlematuse ja liigse tagasihoidlikkusena paistnud programmiline punkt tundub paratamust arvestades olevat ainuvõimalik ning loksub oma õigesse lahtrisse. Putkinismi, mobilisatsioonipoliitika, massilise mobiilse ÕT, kaudtule jms odavamasse otsa kuuluvate, lähema 1-3 aasta jooksul reaalset kaitset tagavate meetmete vähesus on siiski kogu kaitsekava peamine nõrkus.

[Kapten Trumm]

Huvitav vaadata arutelu. Kapten Trumm ehk oskab öelda, mitu inimest maapealset personali on vaja lennuvälja kõrval barakis magatada? 25? 50? Ma arvan, et moodsama raketisüsteemide patarei 24h käigus hoidmiseks kulub ikka vähemalt samapalju personali.

Ühe lennuki teenindamiseks tuleb ca 10 inimest, neist osa saab käia tööl 8-17. Lennueskardilli kohta tuleks rääkida teeninduskompaniist. Kõik sõltub muidugi sellest ka, millise taseme hooldust tegema hakata. Üksjagu ameteid on ka selliseid, mida saab ajateenijaid tegema panna - autojuhid, tankijad, relvastuse monteerijad jne. Mujal makstakse igale õlile korralikku kopikat, sellest ka suured lennutunni kulud. Praktikas saab ka ajateenijatega hakkama, kui neil kompetentne juhendaja on. Gripenil on see lausa eraldi välja reklaamitud.-kuigi see väike inimvajadus on pool tõde - väike inimvajadus on igal lennukil, millele tehakse vaid tankimist, relvastamist ja lendudevahelist checki.

Kohtla-Järvele ja Võrru võib karistamatult (näit öösel) tunniga transpordilennukitelt dessant-ründepataljonid ja koperdistelt spetsnaznikud maha panna. Need teevad kohalikes garnisonides ja ladudes mõne tunniga praktiliselt puhta töö ning võtavad kontrolli alla transpordisõlmed. Seejärel (näit hommikul) tulevad üle piiri ülejäänud pataljonid-polgud "vabastajatena" maad mööda paraadmarsil nagu Gruusias või nagu 1991. Organiseeritav vastupanu saab olema pigem stiihiline. Järgmine arvestatav vastupanupunkt on alles suurtükilasu kaugusel pealinnast...

Just nimelt. Võib arvata, et kui tiblastan sõjatrummi taguma asub, üritab ta asja ajada võimalikult kiiresti, et ennetada vastupanu ja panna lääs sündinud fakti ette. Seega esiteks paralüseeriv löök dessantvägede/lennuväega ja seejärel maaväe kiirmarss Tallinna peale. Selliste asjade arengute eest oleme praktiliselt kaitseta - pomiseme mantrat, et sõda algab pingete kogunemisest, sõda algab vägede koondamisest...... Kus need targad olid, kui oli vaja ennustada ette Gruusia sõda augustis? Arvestades mitte väga hiljutist jämedat prohmakat pronksiöö ohuhinndangu teemal ning hilisemat kõrbemist selle süüdlaste kinnipanekul - ei ole minul isiklikult usku meie luuresilma kõikvõimsusesse.

Minu nägemusel võiks mingi statsionaarne keskmaa õhutõrje muidugi ka igaks juhuks olemas olla, kuid Ämari ja Tallinna kaitseks.

Mina olen ka sedameelt, et keskmaa ÕT on vajalik a)lennukite baasi kaitseks b)vältimatut kaitset vajavate strateegiliste punktide kaitseks. Kuna Eestis on kaks moodsa nimega võimekuse lünka - õhukaitse ja rannakaitse, siis lennuväega saab hädapäraselt katta mõlemad augud ja hiljem osta ÕT raketid juurde. Esiteks miljard, mille eest saab kaks asja ja teiseks miljard ühele asjale. NATO on kindlasti tore, aga kui lahinguks läheb, eelistan ma kahte padrunilinti oma kuulipildujas kui kümmet linti naaberüksuse veebli laos. Need võivad vähe hiljaks jääda.

Maapealse baseerumisega tiibraketid on ulme, praktikas oleme võimelised ehk katma rannajoont Paldiskist Muugani ja muu jääb ikka lagedaks.

Mina ei läheks monofuntsionaalsete relvasüsteemide peale. Kõikide aukude katteks eraldi süsteeme me nagunii osta ei jaksa. Ja mis kõige hullem- ei jaksa inimeste poolest ülal pidada. Kui kolme lennueskadrilli teenindamiseks on vaja teeninduspataljon+2 rühma piloote, siis kui palju teeb ära õhutõrjepataljon ja rannavalvepataljon? Vastus on, et kolm lennueskadrilli on suur jõud, kumbki nimetatud pataljon on Eesti mõistes nagu midagi oleks- aga ei ole ka. Kui minna miinimumi peale, siis mida teeks kompanii õhu- ja rannakaitses? Mitte midagi.

Gruusias tegi venelaste ründelennuvägi, hoolimata hajusatest rünnakutest infrale, ikkagi ka grusiinide lahingüksustele erakordselt palju paha. Võiks öelda, et aitas edukalt kaasa logistilis-adminstratiivse bradaki üleminekut vägede hävinguks ja paaniliseks taandumiseks.

Nüüd jõuame loo poindini. Kuna Gruusial hävituslennukeid ei olnud, ajasid venelased läbi nende jõududega, mis regioonis saadaval olid. Neid oli suhteliselt vähe ja nad tegid suhteliselt lahjat statistikat - nii 50 lendu ööpäevas. Eskadrill Gripeneid või F-16'd on sellistes oluded suutelised märksa rohkem tegema. Lahesõjas, kus rinne asus baasidest sadade kilomeetrite kaugusel, tegid F-16'd rutiinselt 6 lendu ööpäevas. Me räägime siin max 200 km trettidest. Venelastel puudus vajadus mingiks lennuväe build-up'iks, sest õhus vastupanu karta polnud. Kui oleks olnud, siis oleks eelnenud lennuväe koondamine regiooni, mis paistab juba radaripildist välja. Grusiinid ei omanudki infot, kui valmis idanaaber oli. Idanaaber sai minna mütsiga lööma, sest grusiinide Su-25'test ohtu ei nähtud. Mõnede ÕT komplekside pärast, mis grusiinidel olid, ei vaevunud venelased isegi mingeid anti-SAM teemasid välja mõtlema-neist lihtsalt ei nähtud ohtu - ja seda ohtu tegelikult polnud.

Mis puudutab seda, mis kui kiiresti sodiks lastakse, siis ei kesta need raketid kauem midagi. Kogu lahendus a'la 10 lennukit ja paar raketikompleksi on niivõinaa hädapärane - et vastane ei tuleks huupi lööma. Täpselt sama hädapärane nagu meie üks jalaväebrigaad maismaasõjaks või üks suurtükipataljon idanaabri suurtükiväe mahasurumiseks. Lihtsalt esimese asjaga tuleks end kaitsta igasugu üllatuste eest. Nagu on vähese kasuga õT rakettide kaitseta lennukid, on sama vähese kasuga lennukite kaitseta ÕT raketid - vastane maandab tuleulatusest välja õhudessandi ja läheb võtab need positsioonid maa peal ära.

Tehnika nagu dessantlennukid, maabumiseks ette nähtud laevad jms on suure tähtsusega sihtmärgid ja neid ei kasutata enne kui oht neile on neutraliseeritud. Mis sisuliselt välistab igasugu üllatusstsenaariumid.

[kaur3]

Lennukitest. Kui Venemaal ongi mingisugused sõjalised ambitsioonid EV vastu, siis on nad kindlasti märganud objekti nimega Ämari. Kui nad peavad seda piisavalt tähtsaks, siis on neil kindlasti ka omad plaanid selle nullimiseks. Venemaa on suur ja lai ning tarkpäid leidub seal piisavalt.

Soviet options for attacking these targets in both massive and incremental ways ranged from strategic nuclear strikes-the least desirable option for reasons noted-to using special operations forces to attack CONUS targets. A wealth of historical and theoretical writings highlighted key transportation centers and nodes, power and energy targets, and signal communications links of various types as particularly desirable targets. Aiding dissident groups and assassinating key military or civilian officials were recognized as valuable tools with Soviet historical precedent. Additionally, a host of psychological and propaganda initiatives subsumed under the term "active measures" may have been employed to influence the perceptions of U.S. leadership, citizenry, and allies or neutrals in the North American TVD.22 Chemical and biological weapons and, according to some former Soviet spokesmen, manpack nuclear systems were all available in the Soviet inventory. While plans for attacking numerous CONUS assets and infrastructure had not become available in the West, target databases were clearly detailed and extensive.

http://fmso.leavenworth.army.mil/docume ... otypes.htm

Part of their support will come from other spetsnaz groups which have recently arrived in the country in the guise of tourists, teams of sportsmen and various delegations. And at the very last moment large groups of fighting men may suddenly appear out of Aeroflot planes, ships in port, trains and Soviet long-distance road transport ('Sovtransavto'). Simultaneously there may be a secret landing of spetsnaz troops from Soviet submarines and surface vessels, both naval and merchant. (Small fishing vessels make an excellent means of transport for spetsnaz. They naturally spend long periods in the coastal waters of foreign states and do not arouse suspicion, so spetsnaz groups can spend a long time aboard and can easily return home if they do not get an order to make a landing). At the critical moment, on receipt of a signal, they can make a landing on the coast using aqualungs and small boats. Spetsnaz groups arriving by Aeroflot can adopt much the same tactics. In a period of tension, a system of regular watches may be introduced. This means that among the passengers on every plane there will be a group of commandos. Having arrived at their intended airport and not having been given a signal, they can remain aboard the aircraft (An aircraft is considered to be part of the territory of the country to which it belongs, and the pilot's cabin and the interior of the plane are not subject to foreign supervision.) and go back on the next flight. Next day another group will make the trip, and so on. One day the signal will come, and the group will leave the plane and start fighting right in the country's main airport. Their main task is to capture the airport for the benefit of a fresh wave of spetsnaz troops or airborne units (VDV).

http://militera.lib.ru/research/suvorov6/11.html