Ma kutsuks seda pigem majanduse elavdamiseks, paarist tsaari kopikast vaevalt miskit kahju on. Inglsmaal korraldatakse analoogseid asju isegi Norfolki st rooma aegsesse külapaika. Ja muinsuskaitseseadusest peame me ka kinni. Võidavad maaomanikud majutusatused ja miks mitte ka muuseumid.medal kirjutas:Et siis meie ajalugu hakkab veelgi enam piiri taha rändama?marxionu kirjutas:maikuust hakkab üks asutus eestisse detektoriturismi korraldama ja mulle küll ei meeldiks kui keegi siin keelama hakkab midagi.
Puhka rahus,Metallidetektor...
Jüri alevik on olnud mõnda aega mulle koduks ja ajaloohuvilisena saan väita, et kaitsealuseid asulakohti on seal siiski seitse.
1. Vahetult kirikust nurgeti vana autobaasi vastas. Seal on taluhooned peal. Kiriku kõrval kevaditi pool meetrit vett peal, seal elada ei saanud.
2.Kirikaia taga. Juba mõnda aega täis ehitatud.
3.Kaupluse taga. Nõukogude ajal ehitatud kaupluse ja lasteaia all. Kõrvalolevale haljasalale planeeriti nii kaupluse kui lasteaia muld ja ehituspraht. Täna majad peal.
4.Sealt linnulennult 300 m jõe poole. Nõukogude ajal ehitati majad peale.
5.Ringteelt lagedile suunduva tee all, osa paremat kätt põllus. Seal olid mõned 19 saj. ehitatud mõisa moonakate majad, tsaariaja lõpus Turika popsitalu, põlise asulakohana vaieldav. Nimi miskipärast Terikualune. Kas moondunud Turika talu nimi?
6. "Kalevi" hoonetest ca 300m linna poole, dateeritud E.M.A. Sealt metallileide oodata oleks liiast.
7. Vana Lehmja sumbküla ase ringtee all, olgu ta registris siis mis on, külade nimed muutusid ju ka. Nüüd on juba Jüri.
Millisel neist siis ikkagi Sinu poolt väidetav rüüste toimus?
1. Vahetult kirikust nurgeti vana autobaasi vastas. Seal on taluhooned peal. Kiriku kõrval kevaditi pool meetrit vett peal, seal elada ei saanud.
2.Kirikaia taga. Juba mõnda aega täis ehitatud.
3.Kaupluse taga. Nõukogude ajal ehitatud kaupluse ja lasteaia all. Kõrvalolevale haljasalale planeeriti nii kaupluse kui lasteaia muld ja ehituspraht. Täna majad peal.
4.Sealt linnulennult 300 m jõe poole. Nõukogude ajal ehitati majad peale.
5.Ringteelt lagedile suunduva tee all, osa paremat kätt põllus. Seal olid mõned 19 saj. ehitatud mõisa moonakate majad, tsaariaja lõpus Turika popsitalu, põlise asulakohana vaieldav. Nimi miskipärast Terikualune. Kas moondunud Turika talu nimi?
6. "Kalevi" hoonetest ca 300m linna poole, dateeritud E.M.A. Sealt metallileide oodata oleks liiast.
7. Vana Lehmja sumbküla ase ringtee all, olgu ta registris siis mis on, külade nimed muutusid ju ka. Nüüd on juba Jüri.
Millisel neist siis ikkagi Sinu poolt väidetav rüüste toimus?
Viimati muutis Siga, 11 Mär, 2009 0:11, muudetud 1 kord kokku.
Kas Muhu linnus juba mitte nõukogude ajal rüüstatud(segi songitud)ei ole?Teadupärast veeti sellest suurem osa Väikese väina tammi täiteks ja kolhoosnike jaoks rajati maalinna keskele jaanituleplats.Mis puutub Soontagana maalinna siis luban,et käin seal koheselt peale lume sulamist ära ja teen väidetavatest rüüstamistest fotoseeria.Oma silm on ikkagi kuningas.
Siga kirjutas:Jüri alevik on olnud mõnda aega mulle koduks ja ajaloohuvilisena saan väita, et kaitsealuseid asulakohti on seal siiski seitse.
1. Vahetult kirikust nurgeti vana autobaasi vastas. Seal on taluhooned peal. Kiriku kõrval kevaditi pool meetrit vett peal, seal elada ei saanud.
2.Kirikaia taga. Juba mõnda aega täis ehitatud.
3.Kaupluse taga. Nõukogude ajal ehitatud kaupluse ja lasteaia all. Kõrvalolevale haljasalale planeeriti nii kaupluse kui lasteaia muld ja ehituspraht. Täna majad peal.
4.Sealt linnulennult 300 m jõe poole. Nõukogude ajal ehitati majad peale.
5.Ringteelt lagedile suunduva tee all, osa paremat kätt põllus. Seal olid mõned 19 saj. ehitatud mõisa moonakate majad, tsaariaja lõpus Turika popsitalu, põlise asulakohana vaieldav. Nimi miskipärast Terikualune. Kas moondunud Turika talu nimi?
6. "Kalevi" hoonetest ca 300m linna poole, dateeritud E.M.A. Sealt metallileide oodata oleks liiast.
7. Vana Lehmja sumbküla ase ringtee all, olgu ta registris siis mis on, külade nimed muutusid ju ka. Nüüd on juba Jüri.
Millisel neist siis ikkagi Sinu poolt väidetav rüüste toimus?
Vähemalt üks on jäänud siin märkimata. Lehmja küla tänastes piirides ringteest vist väljapoole ei ulatu.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Kas sellel linnamäel on tõesti veel midagi ajaloolist rüüstadaMargusM kirjutas: Kahel viimasel aastal on korduvalt rüüstatud ka Läänemaa au ja uhkust – muistset Soontagana linnust.
Vikipeedias väidetakse: Juba 1895. a. tegid maalinnas kaevamisi R. Stackelberg ja S. Bogojalenski. Tookord avastati muitseste ehitiste poolpõlenud palke, mõned savinõutükid ja üks pronksese. 1965. aasta väljakaevamistel (juhtis A. Kustin) ja 1966. kuni 1971. aastal teostatud väljakaevamistel (juhatas E. Tõnisson)...
Eelpool esitatud tähelepanekuid, et kusagil ei ole midagi enam rüüstata, kuna seda on juba varem tehtud või on sealt 19. sajandi lõpul ehituse tarbeks pinnast võetud, ma siin kommenteerima küll ei hakka. Ärge lootkegi. Milleks teha kergemaks kriminaalide elu, kes neid postitusi ehk loevad...Lisaks ei oma see asjaolu antud kontekstis ka mingit tähtsust. Kui muistis või mälestis on kantud riiklikusse kultuurimälestiste registrisse, kaitseb teda automaatselt Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille rikkumise eest on ette nähtud karistus. Ja punkt!!! ...Tegemist on pehmelt öeldes vildaka lähenemisnurgaga, kuna nii võiks ju ka näiteks Niguliste kiriku kohta küsida, et mida sealt enam varastada on, kuna pühakoda on 20. sajandi jooksul juba kahel korral maha põlenud.
Käed eemale muinaspärandist!!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Loomulikult on seadusega vastuolus selline kriminaalne tegevus.Kuid millist korvamatut kahju on kannatanud nendel näidetel konkreetselt Eesti muinaspärand?Kaldun arvama,et mitmeid kordi läbi uuritud linnamägedes on tegutsenud teadmatusega löödud poisikesed,kes on käinud sõbra uut ''miiniotsijat''proovimas.On teada,et suur osa arheoloogilistest avastustest põhinevad ennekõike leiuteadetel.Tavainimene sellist informatsiooni ei valda ja seega jääb ikkagi küsitavaks,kas meil mõnikord ei pea kärneri ametit mitte kits.
Lõik 2000 aasta ''Eesti Ekspressist''
Hauaröövlite jälgi uurivale Mandelile hakkas kohe silma kummaline seik. Osa kaevatud auke oli kinni aetud ja äravõetud mättad korralikult peale tagasi laotatud.
"Tavaline hauaröövel ei aja auke kinni. Võtab saagi ja lihtsalt kaob. Nii teeb arheoloog," arvab Mandel. Lisab siis, et väljaõppinud arheoloog too pahategija siiski ei ole. Pigem inimene, kes on seda tööd mingil kombel nuusutanud. Samas pidi röövlil olema ligipääs Ajalooinstituudi arhiivile, kus asuvad kalmete ja teiste arheoloogiliste objektide andmed: täpne asukohakirjeldus, vanus ning info varasemate leidude kohta.
Tõepoolest, Kirna kalmet niisama möödakäija või huviline vaevalt üles leiab. See jääb suurtest teedest piisavalt kõrvale ning mingi viit kalme asukohta kätte ka ei juhata. Lisaks ümbritseb seda väikest liivaseljandikku kõrge ja tihe võsa.
"Tegemist võib olla kas endise või praeguse instituudi töötajaga. Inimene tänavalt arhiivi nii lihtsalt ei pääse, samuti kõik kasutajad registreeritakse," kinnitab Mandel.
http://paber.ekspress.ee/arhiiv/2000/34 ... uum13.html
Näiteks Arne Kivistik kaotas päevapealt MK usaldusisiku ''kaaned'' kui loata kaitsealal dektis.Võib ju väita,et mees on tublilt Eest arheoloogiat edendanud,avastanud muistse palktee ning mitmeid aardeleide aga tsiteerides ühte minu lemmikutest eksperimentaalarheoloogi siis''Eesti Vabariigi sedused on täitmiseks eranditult kõigile!''Vaielge sellele viimasele tsitaadile vastu kui julgete.
Lõik 2000 aasta ''Eesti Ekspressist''
Hauaröövlite jälgi uurivale Mandelile hakkas kohe silma kummaline seik. Osa kaevatud auke oli kinni aetud ja äravõetud mättad korralikult peale tagasi laotatud.
"Tavaline hauaröövel ei aja auke kinni. Võtab saagi ja lihtsalt kaob. Nii teeb arheoloog," arvab Mandel. Lisab siis, et väljaõppinud arheoloog too pahategija siiski ei ole. Pigem inimene, kes on seda tööd mingil kombel nuusutanud. Samas pidi röövlil olema ligipääs Ajalooinstituudi arhiivile, kus asuvad kalmete ja teiste arheoloogiliste objektide andmed: täpne asukohakirjeldus, vanus ning info varasemate leidude kohta.
Tõepoolest, Kirna kalmet niisama möödakäija või huviline vaevalt üles leiab. See jääb suurtest teedest piisavalt kõrvale ning mingi viit kalme asukohta kätte ka ei juhata. Lisaks ümbritseb seda väikest liivaseljandikku kõrge ja tihe võsa.
"Tegemist võib olla kas endise või praeguse instituudi töötajaga. Inimene tänavalt arhiivi nii lihtsalt ei pääse, samuti kõik kasutajad registreeritakse," kinnitab Mandel.
http://paber.ekspress.ee/arhiiv/2000/34 ... uum13.html
Näiteks Arne Kivistik kaotas päevapealt MK usaldusisiku ''kaaned'' kui loata kaitsealal dektis.Võib ju väita,et mees on tublilt Eest arheoloogiat edendanud,avastanud muistse palktee ning mitmeid aardeleide aga tsiteerides ühte minu lemmikutest eksperimentaalarheoloogi siis''Eesti Vabariigi sedused on täitmiseks eranditult kõigile!''Vaielge sellele viimasele tsitaadile vastu kui julgete.
Mitmeid kordi läbi uuritud linnamägedes...Westland kirjutas:Loomulikult on seadusega vastuolus selline kriminaalne tegevus.Kuid millist korvamatut kahju on kannatanud nendel näidetel konkreetselt Eesti muinaspärand?Kaldun arvama,et mitmeid kordi läbi uuritud linnamägedes on tegutsenud teadmatusega löödud poisikesed,kes on käinud sõbra uut ''miiniotsijat''proovimas.On teada,et suur osa arheoloogilistest avastustest põhinevad ennekõike leiuteadetel.Tavainimene sellist informatsiooni ei valda ja seega jääb ikkagi küsitavaks,kas meil mõnikord ei pea kärneri ametit mitte kits.
Lõik 2000 aasta ''Eesti Ekspressist''
Hauaröövlite jälgi uurivale Mandelile hakkas kohe silma kummaline seik. Osa kaevatud auke oli kinni aetud ja äravõetud mättad korralikult peale tagasi laotatud.
"Tavaline hauaröövel ei aja auke kinni. Võtab saagi ja lihtsalt kaob. Nii teeb arheoloog," arvab Mandel. Lisab siis, et väljaõppinud arheoloog too pahategija siiski ei ole. Pigem inimene, kes on seda tööd mingil kombel nuusutanud. Samas pidi röövlil olema ligipääs Ajalooinstituudi arhiivile, kus asuvad kalmete ja teiste arheoloogiliste objektide andmed: täpne asukohakirjeldus, vanus ning info varasemate leidude kohta.
Tõepoolest, Kirna kalmet niisama möödakäija või huviline vaevalt üles leiab. See jääb suurtest teedest piisavalt kõrvale ning mingi viit kalme asukohta kätte ka ei juhata. Lisaks ümbritseb seda väikest liivaseljandikku kõrge ja tihe võsa.
"Tegemist võib olla kas endise või praeguse instituudi töötajaga. Inimene tänavalt arhiivi nii lihtsalt ei pääse, samuti kõik kasutajad registreeritakse," kinnitab Mandel. http://paber.ekspress.ee/arhiisa/kuum13 ... 2000/34/Ao
Näiteks Arne Kivistik kaotas päevapealt MK usaldusisiku ''kaaned'' kui loata kaitsealal dektis.Võib ju väita,et mees on tublilt Eest arheoloogiat edendanud,avastanud muistse palktee ning mitmeid aardeleide aga tsiteerides ühte minu lemmikutest eksperimentaalarheoloogi siis''Eesti Vabariigi sedused on täitmiseks kõigile!''Vaielge sellele viimasele tsitaadile vastu kui julgete.
Eesti linnamägesid, kui nüüd mõned erandid välja jätta, on uuritud võrdlemisi minimaalselt. Saab nimetada ainult kaht suuremat periood, mil mõnedel muinaskantsidel suuremamahulisi töid läbi viidi - 1930. ning 1950-d. Meil pole õnneks ette näidata liivlaste Daugmalet, mis nõukogude perioodil veehoidla rajamise käigus üsna olulisel määral ja kiiresti läbi uuriti (loe: hävitati)...Tänapäeva muinasteadlaste eesmärgiks pole enam objekt kui tervik täielikult läbi kaevata. Otse vastupidi. Mälestisi säilitatakse tulevastele põlvedele nii palju kui võimalik, kuna siis on kindlasti veelgi paremad võimalused meie esivanemate eluolu uurimiseks. Uuringute märksõnadeks on saanud "minimaalsus" ja "proffesionaalsus"...Detektorite kontrollimatu leviku tagajärjel on aga tekkimas olukord, kus meie lastel ja lastelastel pole varsti enam mida uurida, mille üle uhke olla....
Olen Westland Sinuga täiesti nõus, et tavainimesed artiklis toodud juhtumi kohta informatsiooni vallata ei saa...
Samas kaldun ma millegipärast arvama, et oled ise teadlik selle inimese nimes, kellele Mati Mandel tegelikult osutab, kuigi nimepidi otseselt ei maini...
Muudes lugudes ja kontekstides on see nimi meedias ka figureerinud. Kui aga sellest kuulnud pole, siis võin kinnitada, et tegemist pole päris kindlasti Arne Kivistikuga, tänu kellele on leitud ja päästetud aukartustäratav hulk Harju- ja Raplamaa arheoloogiaobjekte ning kes ei detektinud loata kaitsealal. Sellest kõigest on siin alafoorumis eespool ka pikemalt juttu olnud ja ei hakka asja üle kordama...Käed eemale muinaspärandist!!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Relvad on erinevalt detektorist otsesed ohu allikad,millega on võimalik kahjustada inimeste tervist ja halvemal juhul võtta elu.Seega vajab ka nende omamine ning kasutamine eraldi seadusandlikku regulatsiooni.Metallidetektor seevastu kujutab endast tehnilist vahendit,millega sooritatud isikuvastastest kuritöödest pole nagu kuulda olnud...Härrased,keerake pilk ajalukku ja võtke sellest õppust!Ei saa ju 21 sajandil käituda ludiitide kombel...
Kui 19. sajandi algul tekkis Inglismaal tööstusrevolutsiooni tagajärjel masinapurustajate liikumine, siis nüüd tundub mulle, et mõni mees on neilt võitlustõrviku üle võtnud.
Kindlasti oleks maailm tänapäeval turvalisem, kui masinaid ei oleks. Masinad tapavad iga päev suure hulga inimesi – selles mõttes olid ju masinapurustajate teod üllad. Nende eesmärk tol ajal oli muidugi märksa proosalisem – oma leivakooruke ikka samamoodi kui enne kätte saada, mitte ise muutuda ega õppida.
Selles mõttes pole paar sajandit inimest teistsuguseks teinud – muutused, eriti aga põhjapanevad muutused tekitavad mugandunud inimestes hirmu. Hirm ja ebakindlus aga tekitavad agressiivsust.
Nii et ei miskit uut siin päikese all.
Kui 19. sajandi algul tekkis Inglismaal tööstusrevolutsiooni tagajärjel masinapurustajate liikumine, siis nüüd tundub mulle, et mõni mees on neilt võitlustõrviku üle võtnud.
Kindlasti oleks maailm tänapäeval turvalisem, kui masinaid ei oleks. Masinad tapavad iga päev suure hulga inimesi – selles mõttes olid ju masinapurustajate teod üllad. Nende eesmärk tol ajal oli muidugi märksa proosalisem – oma leivakooruke ikka samamoodi kui enne kätte saada, mitte ise muutuda ega õppida.
Selles mõttes pole paar sajandit inimest teistsuguseks teinud – muutused, eriti aga põhjapanevad muutused tekitavad mugandunud inimestes hirmu. Hirm ja ebakindlus aga tekitavad agressiivsust.
Nii et ei miskit uut siin päikese all.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist