www.militaar.net

Kriku kirjutas: ↑24 Juul, 2023 16:08275k uue lehekülje jaoks, kus saab millegi kohta anonüümselt öelda, et "oh, kui äge" või "ilge sitt". Teoorias peaksid ütlejad olema noored, aga kui autentimist ei ole, siis...

Eelmine projekt käras, eks süües kasvab isu

Kultuuriministeerium kaitses otsust algatada taotlusvoor ja eraldada 150 000 eurot ingliskeelse kodulehe eesti.life loomiseks, millest pidi saama Eestis elavate välismaalaste infokanal, kuid mis pärast käivitamist eelmise aasta lõpus pole enam aktiivselt tegutsenud.

https://www.err.ee/1609045301/ministeer ... ro-andmist

Ma juba ootan millal tullakse veelgi vajalikuma asja peale. Et siuke portaal kus on kirjas mille peale on moodne solvuda. Muidu solvud vale asja peale. Igasugu äppe ja krtteab mis nubinaid peaks ka peoga sinna juurde treima. Ja hinna puhul alla miljoni ei hakkaks üldse mõtlema ...

Solvumiskultuuri sihtkapital peaks ka olema.

https://keskeesti.treraadio.ee/uudised/ ... s-suudlase

Neid murukatuseid on üle Eesti mujalgi tehtud ja päädinud enamasti mõne aasta pärast lammutamisega ja mõne konservatiivsema lahendusega . Ehitusjärelvalve isegi mitme(kümne/saja) miljoniliste objektide puhul on ikka ülimalt nõrk Eestis. Osalt seetõttu, et järelvalve selgub hinna alusel (odavam võidab) ja ei vastutata millegi eest. Lennusadamast alustades ja Vaida sillaga ning Terviseameti külmlaoga lõpetades, kinni maksab selle jama lõpuks maksumaksja. Seetõttu olen meie potensiaalse tuumajaama ehituse puhul ka veidi skeptiline.

Norras suudetakse murukatuseid ehitada ja meil mitte? No eks eestlased ongi kahe vasaku käega sündinud. Ehitusjärelevalve ei ehita muuseas.

Ehitusjärelevalve ei ehita muuseas.

Mõttetu iroonia. Vaata kasvõi sedasamust linki, mille postitasin.

Seoses ebakvaliteetse ehitustööga koostab linnavalitsus nõudekirja, misjärel asutakse ehitajaga läbirääkimistesse võimaliku kompromissi leidmiseks

Mitte sõnagi ehitusjärelvalvest. Kui ehituse kvaliteeti ei jälgi, siis mis ülesanne Tal üldse on? Ehitaja tegi sitta, klient maksis , las nüüd kaklevad omavahel. Analoogseid näiteid on tohutult. Ehitusjärelvalve põhjamaades ongi meiega võrreldes hoopis teisel tasemel. Kujutad ette, kui tuumajaamas mõne betoonivalu õhem tuleb või rauda vähe saab? Katsuks esialgu
Lennusadama laadsetel ehitutsel esimese korraga täkkesse tabada.

Mõnus näide on ka kodukandis tehtud vallale kuuluva hoone fassaadi renoveerimine. Sügisel valminud fassaadist polnud kevadeks järgi suurt midagi, sest tõenäoliselt nakkekrunti ei kasutatud, järelvalve muidugi asjasse taas ei puutunud. Firmale nõuet tehes lasti ettevõte lihtsalt pankrotti, mis ei tähenda, et sama seltskond uut juriidilist keha tänseks ei opereeriks. Vähemalt “naised-saunas-rääkisid” allikates olen kuulnud, et näiteks Soomes on ärikeelud tulema hoopis lihtsamad kui meil.

Smith kirjutas: ↑27 Juul, 2023 19:54

Ehitusjärelevalve ei ehita muuseas.

Mõttetu iroonia. Vaata kasvõi sedasamust linki, mille postitasin.

Seoses ebakvaliteetse ehitustööga koostab linnavalitsus nõudekirja, misjärel asutakse ehitajaga läbirääkimistesse võimaliku kompromissi leidmiseks

Mitte sõnagi ehitusjärelvalvest. Kui ehituse kvaliteeti ei jälgi, siis mis ülesanne Tal üldse on? Ehitaja tegi sitta, klient maksis , las nüüd kaklevad omavahel. Analoogseid näiteid on tohutult. Ehitusjärelvalve põhjamaades ongi meiega võrreldes hoopis teisel tasemel. Kujutad ette, kui tuumajaamas mõne betoonivalu õhem tuleb või rauda vähe saab? Katsuks esialgu
Lennusadama laadsetel ehitutsel esimese korraga täkkesse tabada.

Mõnus näide on ka kodukandis tehtud vallale kuuluva hoone fassaadi renoveerimine. Sügisel valminud fassaadist polnud kevadeks järgi suurt midagi, sest tõenäoliselt nakkekrunti ei kasutatud, järelvalve muidugi asjasse taas ei puutunud. Firmale nõuet tehes lasti ettevõte lihtsalt pankrotti, mis ei tähenda, et sama seltskond uut juriidilist keha tänseks ei opereeriks. Vähemalt “naised-saunas-rääkisid” allikates ole. kuulnud, et näiteks Soomes ärikeelud tulema hoopis lihtsamad kui meil.

Mu point oli see, et ehitajal peaks nii palju kutseuhkust olema, et järelvalve vajadus peaks olema minimaalne.

Mu point oli see, et ehitajal peaks nii palju kutseuhkust olema, et järelvalve vajadus peaks olema minimaalne.

Täiesti nõus. Reaalne elu on see, et meie ehitusplatsil võib aina enam kohata Kesk-Aasiast ja mujalt kolmandatest riikidest pärit tegelasi. Meie ehitusturg hakkab sarnanema põhjamaadega, kus ehitustöödel on valdavalt välismaalased. See, aga tähendab korralikku ja pädevat järelvalvet. Samuti on meie ehitusärimeeste eetika tõenäoliselt teisest klassist, kui Norras.

Smith kirjutas: ↑27 Juul, 2023 19:54 ....
Mitte sõnagi ehitusjärelvalvest. Kui ehituse kvaliteeti ei jälgi, siis mis ülesanne Tal üldse on? Ehitaja tegi sitta, klient maksis , las nüüd kaklevad omavahel. ...

Vastavalt kehtivale Ehitusseadusele on ehitusjärelvalve ülesanne jälgida, et ehitamine toimuks vastavalt projektile.
Ei ehitaja ega ehitusjärelvalve kohustuste hulka ei kuulu projektide analüüs ega projekti muutmine.

Omanik tellib projekteerijalt projekti, mille järgi ehitaja peab ehitama ja ehitusjärelvalve peab valvama, et ehitatakse täpselt projekteerija koostatud projekti järgi.

Kuna enamus tellijaid ei oma inseneeria alast haridust ja enamus arhitekte on saanud oma haridustõendid kunstikoolist, siis järjest sünnib selliseid "kunstiteoseid" mille rajamisel peab vähempakkumisel võitnud ehitaja leiutama.

Naised saunas rääkisid, et kasahhid oli hakanud ehitusplatsil kaubaalustest lõket tegema ja siis seal suppi soojendama.
Ema, anna padruneid.

OLAVI kirjutas: ↑27 Juul, 2023 23:03 Kuna enamus tellijaid ei oma inseneeria alast haridust ja enamus arhitekte on saanud oma haridustõendid kunstikoolist, siis järjest sünnib selliseid "kunstiteoseid" mille rajamisel peab vähempakkumisel võitnud ehitaja leiutama.

Eestis eraisikutele ehitamine toimubki valdavalt eskiisprojektide järgi. Hea kui kõik mõõdudki olemas on.

ahto42 kirjutas: ↑27 Juul, 2023 23:31Ema, anna padruneid.

Kust see ütlus pärit on?

See on kuidagi algsest muundunud ja oma elu elama hakanud ütelus.
Minu meelest on asja juurikas ses vanas anektoodis:

Kauboi seisab väikese pojaga maja taga.
"Isa," küsib poiss, "miks vanaema seal põllul nii imelikult hüppab?"
"Kellele vanaema, kellele ämm!" vastab kauboi. "Anna veel padruneid, poja"

Parandage, kui ma eksin.

ahto42 kirjutas: ↑27 Juul, 2023 23:31 Naised saunas rääkisid, et kasahhid oli hakanud ehitusplatsil kaubaalustest lõket tegema ja siis seal suppi soojendama.
Ema, anna padruneid.

Ei maksa rahvuslikke tavasid naeruvääristada, kui meie sööklad nende rahvussööki ei paku ja sealiha usk süüa ei luba.
Kuna Kasahhide rahvussöök on lõkkel keedetud hobuselihast beshbarmak, siis küsimus on, et kust nad hobuseliha said?
https://en.wikipedia.org/wiki/Beshbarmak
https://kroonika.delfi.ee/artikkel/6467 ... hobuseliha

Meenub Eestlaste Jaanipäev Jaapani hotellis, kus nad vägagi ülemeelikus tujus nõudsid lõkke tegemise võimalust, et nad oma "üle tule hüppamise" rituaali täita saaksid.
Kuna Jaapanlased väga austavad rituaale, siis ei möödunud palju aega, kui saabus tuletõrjekomando kes süütas hotelli ohutus kohas tulekindlal alusel küünla ja Eestlased pidid personali ning tuletõrjujate valvsa jälgimise all järjekorras üle selle hüppama, et mitte rumalasse olukorda jääda.

avrnbr kirjutas: ↑28 Juul, 2023 7:50 See on kuidagi algsest muundunud ja oma elu elama hakanud ütelus.
Minu meelest on asja juurikas ses vanas anektoodis:

Kauboi seisab väikese pojaga maja taga.
"Isa," küsib poiss, "miks vanaema seal põllul nii imelikult hüppab?"
"Kellele vanaema, kellele ämm!" vastab kauboi. "Anna veel padruneid, poja"

Parandage, kui ma eksin.

Ma mäletan sellist ütlust 2000-ndate algusest .
Siis kui hilisem Evelin Ilves hakkas suure meediakära ning veel suurema rahaga Eestit tutvustavat lööklauset välja töötama. Tulemus sai "Welcome to Estonia" ehk nn "sittuv siil".
Ametlikku embleemi keegi väga kasutada ei tahtnud ja seda väänati mitmel viisil.
Üsna levinud oli
Ema
anna
PADRU
Neid
ja muud sellesarnased logod ustel ning T-särkidel.

Ühesõnaga hinnang hukkaläinud tööle.