www.militaar.net

Lemet kirjutas:

vaid võeti ühendust ja ähvardati esialgu.

Kuidas? Mille abil? Raadio?

Juhin tähelepanu asjaolule, et see on sinu, mitte minu väide, et võeti ühendust.
(...õnneks ma ei pakkunud ühtegi sidepidamise varianti, mille vastu argumenteerida )

Peeter kirjutas:Hakkab jälle sabatants pihta. Ja minu küsimusest eemale loovimine. Ma esitasin oma küsimuse, et kust tuli sisse vesi, mis viis laeva kreeni, asjaolude korral, kui kolm mehaanikut kinnitavad, et laev oli juba kreenis, aga aparell oli vähemalt veel suletud, kuigi sealt tulvas juba vett. Kui aparell oli suletud, siis on uppumist kirjeldav osa lõppraportis ekslik, kuna seal on kreeni mineku põhjusena märgitud AVATUD aparell. Selle asemel keskendume arvutamisele mitu millimeetrit võis olla Estonia laeva parras kõrgemal või siis madalamal veepiiri suhtes.

See mitu millimeetrit oli üks parras teisest kõrgemal on iseenesest oluline info. 40 cm on minuarust juba väga suur kreen ja tavaline kaubalaev sellisega küll sadamast nii naljalt välja ei sõida. See on samuti õige, et mida kõrgemale lasti lisada seda lihtsamalt on võimalik kreeni kompenseerida või seda juurde tekitada.

(No ma tegelen tavaliselt ca kord kuus umbes Estonia suuruste puistlastilaevade kaubapaigutusega ja mingi ettekujutus teemast on. 15 m sügavusega trümmidesse võib 35 000 tonni peale võtval laevale esimesed 10 000 suht suvaliselt loopida. Seevastu üleval aitab 500 tonnist et laev kreeni ajada või vastupidi - kui on kreeni jäänud siis sellega õigeks trimmata. )
Ballastitankid on enamasti nii madalal et nendega saab ainult süvist reguleerida. Seetõttu pole midagi imelikku selles et sadamas ei saadud laeva parlanksi.

Küll aga tuleks tähele panna et kui laev juba oli sadamast välja sõites kreenis siis iga tonn vett mis autotekile tuli ei jagunenud ühtlaselt põrandapinnale nagu mõnes mudelis nāidatakse. See voolas 40 cm madalamal olevasse vardasse ja ajas laeva veel rohkem kreeni. Kuskil madalal olev auk kust vett sisse voolab mõjub pigem süvisele mitte kreenile.

Svejk kirjutas:

Lemet kirjutas:

vaid võeti ühendust ja ähvardati esialgu.

Kuidas? Mille abil? Raadio?

Juhin tähelepanu asjaolule, et see on sinu, mitte minu väide, et võeti ühendust.

Svejk kirjutas:Järelikult ei pidanud ennast füüsiliselt ette stangesse kinni sõitma, vaid võeti ühendust ja ähvardati esialgu.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 99#p639599

Kriku kirjutas:

Svejk kirjutas:Järelikult ei pidanud ennast füüsiliselt ette stangesse kinni sõitma, vaid võeti ühendust ja ähvardati esialgu.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 99#p639599

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 72#p639572

Lemet kirjutas:Niisiis- allveelaev on kursil ja tahab-nõuab 15 000 tonnise laeva peatumist.

Töötame ikka algandmetega, eks.

Ma võin muidugi siia lisada ka nimekirja "kasutatud demagoodiavõtetest"...

P.S.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 11#p639611
Probleemid funktsionaalse lugemisoskusega ja/või ülalviidatud nimekiri

Lemet kirjutas: Mobiilside abil? Aastal 1994???? Isegi täna, kolmkümmend aastat tormilist arengut hiljem, pole enne Marienhami ja skääre levist haisugi...vaata millise kandi pealt tahes, ikka on jama.

Väidetavalt ju helistati mobiilidega Estonialt maismaal olevatesse päästekeskustesse.

Svejk kirjutas:Töötame ikka algandmetega, eks.

Jah, töötame algallikatega:

Svejk kirjutas:Ei lugenud kusagilt välja, et laev oleks peatatud.
Jutt oli küll, et nagu oleks küsitud luba (peatumiseks ?), aga saadi käsk jätkata (samal kursil ja kiirusel?)

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 63#p639563

Lisa see oma nimekirja - aga palun pea seda oma nimekirja kuskil mujal, kui siin teemas.

Lemet kirjutas:

Kas praktika, et reisilaevaga veetakse militaarset kola on tavapärane?

Erinevad juristid on korduvalt ja ühemõtteliselt kinnitanud, et seaduse tasemel ei ole.

Kas siis võib eeldada, et militaarkola ajamine reisparvlaeva peale oli mingis mõttes n.ö. "sunnitud käik" ?
Et tavasid eirama sundisid mingid mõjuvad/mõjusad põhjused?

Tegelikult ka, härrased.
Rootsi sugune mereriik oleks saanud midaiganes militaarkola ja ükskõik kui palju või tihedalt siit riskivabalt minema viia ka sõjalaevade ja/või kaubalaevadega.
Mis võis olla see põhjus, miks ühel hetkel otsustati, et see kola läheb nüüd reisiparvlaeva peale, sest... ?

Kuna me ei tea, mida täpselt veeti, siis on muidugi raske hinnata, kas seda tehti "meeleheitest", "pealesunnitud lahendusena" või tavarutiini korras, sest kogu kola oli mingi "suhteliselt mõttetu kraam ja vanaraud".
Viimasele variandile räägib vastu asjaolu, et kui oleks veetud "suhteliselt mõttetut kraami ja (ohutut?) vanarauda", siis poleks olnud põhjust ja vajadust alguses selliseid vedusid nui neljaks eitada.

Väidetavalt ju helistati mobiilidega Estonialt maismaal olevatesse päästekeskustesse.

Viidet?

Fucs kirjutas:Viimasele variandile räägib vastu asjaolu, et kui oleks veetud "suhteliselt mõttetut kraami ja (ohutut?) vanarauda", siis poleks olnud põhjust ja vajadust alguses selliseid vedusid nui neljaks eitada.

Ka tollimata kauba maale toomine oleks igal juhul poliitiku jaoks tundlik fakt ning luured on juba harjunud kõiki oma tegevusi salastama.

Lemet kirjutas:

Väidetavalt ju helistati mobiilidega Estonialt maismaal olevatesse päästekeskustesse.

Viidet?

Siin lingil sideprobleemidest juttu. Küll aga mitte otseselt Estonialt helistamist. https://vanglaplaneet.ee/estonia/

Väljalülitatud raadioside
Õnnetuse ajal katkes kogu Läänemere põhjaosas side. Kui kaks lähedal viibinud Soome laeva, Mariella ja Europa, kuulsid Estonia appikutsesignaali ja püüdsid oma raadiojaama kaudu teatada sellest Soome päästekeskusele VHF 16. Hädakutsungite kanalil, ei vastanud neile keegi. Nad lülitusid ümber kanalile 2182, mis katab kogu Läänemerd. Taas ei mingit vastust. Lõpuks võeti mobiiltelefonid, otsiti maismaal paiknevad päästekeskuste numbrid ja helistati neile.

Lemet kirjutas:

Väidetavalt ju helistati mobiilidega Estonialt maismaal olevatesse päästekeskustesse.

Viidet?

https://www.ohtuleht.ee/148913/aleksand ... tada[quote]

Väidetavalt Eestist pärit informaatoritelt saadud materjalidele toetudes saanud Spiegel kinnitust, et umbes pool tundi enne esimest Estonia hädasignaali oli kindral Einselni mobiiltelefonilt võetud kõne Estonia kaptenisillale.

«Olin sellal Californias, telefon jäi Eestisse autojuhi kätte. Ma ei tea, kas ta kasutas minu telefoni või lasi seda kellelgi teisel kasutada. Kui üldse selline kõne tehti, sest see Spiegeli korrespondendile näidatud või antud kõneeristus võis olla ka võltsing,» rääkis Einseln.

Põhimõtteliselt oli tõepoolest võimalik Estoniale helistada. Laeva raadiojaam asus otse kaptenisilla all kapteni kajuti taga ja seal oli nii 500-kHz raadiotelegraaf kui ka 2182-kHz MF-raadiotelefon. Viimast sai kasutada ka sillalt. Lisaks oli võimalik laeva juhtkonnaga ühendust saada ka mobiiltelefoni abil.
[/quote]

Ma ei tea kas see sobib?

Kirs kirjutas:

Lemet kirjutas:

Väidetavalt ju helistati mobiilidega Estonialt maismaal olevatesse päästekeskustesse.

Viidet?

Siin lingil sideprobleemidest juttu. Küll aga mitte otseselt Estonialt helistamist. https://vanglaplaneet.ee/estonia/

Väljalülitatud raadioside
Õnnetuse ajal katkes kogu Läänemere põhjaosas side. Kui kaks lähedal viibinud Soome laeva, Mariella ja Europa, kuulsid Estonia appikutsesignaali ja püüdsid oma raadiojaama kaudu teatada sellest Soome päästekeskusele VHF 16. Hädakutsungite kanalil, ei vastanud neile keegi. Nad lülitusid ümber kanalile 2182, mis katab kogu Läänemerd. Taas ei mingit vastust. Lõpuks võeti mobiiltelefonid, otsiti maismaal paiknevad päästekeskuste numbrid ja helistati neile.

Vanglaplaneet on umbes sama usaldusväärne kui telegram.ee.
Selline allveelaeva nõudmine võõra riigi laeval rahvusvahelistes vetest peatuda kauba üleandmiseks peaks rahvusvaheliselt kvalifitseeruma piraatluseks.

Töötan laevas, mis ei ole küll reisilaev otseselt aga kuni 12 reisijat võime peale võtta. Oleme vedanud oma laevaga militaartehnikat, aga siis on see olnud paberites ausalt kirjas. 2 kraadist kreeni tunneb laevas igaüks, ka esimest korda laevas olija, see on ikka päris arusaadav. Ei usus, et sellise kreeniga laev läks sadamast välja. Olen kogenud põhjamerel päris suuri torme ja kindlasti kogenud ka suuremaid laineid, kui "Estonia" siis usun küll, et sõites suurde lainesse, võis see visiiri ära murda. Olles ise mitmeid kordi lainetesse sõitnud ja vööri ikka väga suuri mõlke saanud selle tõttu. Kuna vööri ei ole visiiri siis ei ole ka auke tulnud.
PS! Ei vaidle selle vastu, et lõpparuandes ei ole vasturääkivusi ja seal kõik selge oleks. Allveelaeva teooriat pean väga ebatõenäoliseks.

Lemet kirjutas:

Väidetavalt ju helistati mobiilidega Estonialt maismaal olevatesse päästekeskustesse.

Viidet?

http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RR ... %20alt.pdf
Lk. 142

See, et NMT -ga seal õnnetuspiirkonnas kaldajaamaga sidet peeti kajastub ka laevadevahelises raadiosides. Hiljem taastunud sides Helisnki radio ka ütleb, et kogu öö on 16 kanalil midagi sidet seganud.
https://oona.windytan.com/estonia/