www.militaar.net

Tagumik, kas sa lugesid seda teksti ja said sellest aru ?

https://www.err.ee/1608469607/siemens-e ... ensaatorit

Hea lõim regulatsioonijamadest tuumajaamadega usas.

https://twitter.com/dr_a_stein/status/1 ... 10113?s=21

Mõnelpool on peale 11. Septembri sündmusi nõutud lausa tankitõkked ja kuulipilduri pesad

Me peaks asukoha valikul sellega arvestama, et suurem osa saastast lendaks nt Soome lahele

NIMBY-sündroomi puhul inimesed tavaliselt nõuavad, et sellist objekti ei rajataks nende kodu lähedale, vaid kuhugi mujale.

Ehk siis ehitame hoopis teile, sest meil elab rohkem inimesi. Kõik on väga turvaline, aga kui peaks juhtuma siis kuna teid on vähem, on laibahunnik madalam.

————

Tuumajaam on loomulikult õige. Samas kahjuks oleme kohati veel selline banaanivabariik,
et mina kohe kardan selliseid asju. Peaksime riigina arenema vaikselt 20-30 aastat ja siis ehitama hakkama, aga sinnani jõudmiseks on vaja kiiremaid lahendusi. Puupõllud + Auvere
tüüpi jaamad juhitava võimsusena on minu arvates suht ainuke, kiire ja toimiv variant Eestile.
On seealt tuleva elektrivoolu hind kallis siis on - mis teha.

Selle vahega, et neid jaamu peaks olema ka mujal linnades. Auveres läheb enamus sooja raisku, lisaks ei ole tasuv puitu vedada väga kaugele. Lisaks peaks selge sõnaga ütlema, et meil on prügipõletus energia saamiseks taaskasutus (soojus ja elekter) ja lõpetama igasuguse prügi solgutamise, mis ainult sünnitab lisa kasvuhoonegaase ja muudab saadava "tooraine" mõttetult kalliks. Maagaas on hea kütus ja peaaegu roheline, aga kui sellest on plast tehtud, siis selle põletamine sama efektiivselt on nii halb, nii halb...

Antud kompensaator energiat juurde ei anna, pigem kasutab. Samahästi võiks selleks elektrijaama turbiini massi kasutada.

Benjy kirjutas:Antud kompensaator energiat juurde ei anna, pigem kasutab. Samahästi võiks selleks elektrijaama turbiini massi kasutada.

Bullshit

Sünkro on mõistlik siis, kui on tegelikult piisavalt energiat ja vaja on ainult sagedust stabiliseerida. Meil on pigem probleem tootmisvõimsuse puudumine. Kogu see tegevus tõstab ülekandetasusid. Selleks oleks mõistlikum kombineeritud soojuse ja elektri tootmine ning boonusena saaks pöörlevate turbiinidega samas ka võrku stabiliseerida. Või ei?

Benjy kirjutas:Sünkro on mõistlik siis, kui on tegelikult piisavalt energiat ja vaja on ainult sagedust stabiliseerida. Meil on pigem probleem tootmisvõimsuse puudumine. Kogu see tegevus tõstab ülekandetasusid. Selleks oleks mõistlikum kombineeritud soojuse ja elektri tootmine ning boonusena saaks pöörlevate turbiinidega samas ka võrku stabiliseerida. Või ei?

Ei
Meie võrk on liiga väike, et ise sagedust hoida. Selle pärast ongi vajalikud sünkronisaatorid.

kraal kirjutas:

Benjy kirjutas:Sünkro on mõistlik siis, kui on tegelikult piisavalt energiat ja vaja on ainult sagedust stabiliseerida. Meil on pigem probleem tootmisvõimsuse puudumine. Kogu see tegevus tõstab ülekandetasusid. Selleks oleks mõistlikum kombineeritud soojuse ja elektri tootmine ning boonusena saaks pöörlevate turbiinidega samas ka võrku stabiliseerida. Või ei?

Ei
Meie võrk on liiga väike, et ise sagedust hoida. Selle pärast ongi vajalikud sünkronisaatorid.

Arusaadav, et liiga väike ja paistab, et suuremad soojatootjad ongi juba koostootmisjaamad ehitanud.

Benjy kirjutas:Arusaadav, et liiga väike ja paistab, et suuremad soojatootjad ongi juba koostootmisjaamad ehitanud.

Kui ei tea siis koostootmisjaamas on kasutegur palju suurem kui lihtsalt sooja toota või elektrit.

kraal kirjutas:

Benjy kirjutas:Arusaadav, et liiga väike ja paistab, et suuremad soojatootjad ongi juba koostootmisjaamad ehitanud.

Kui ei tea siis koostootmisjaamas on kasutegur palju suurem kui lihtsalt sooja toota või elektrit.

Selles ei kahtlegi, mind huvitab pigem palju on veel ainult soojaga tegelevaid soojatootjaid ja kas tasuks need samuti elektrit tootma saada.

Selle kompensaatori inerts on võrreldav 200MW turbogeneraatori omaga, koostootmisjaamade genekate diameeter jms on nii palju väiksemad, et isegi summaarselt väga ligi ei saa.

Ning tuulegenekatel ja päikesepaneelidel polegi praktiliselt mingit inertsi.

Seega, vajalik asi. Eriti olukordades kus põlevkivi parajasti seisab (suvel).

https://www.err.ee/1608479168/elektrivorguga-uhendamise-jarjekorras-on-2000-paikeseparki

tahtjate taha midagi ei jää, küll aga 55 miljoni taha, mida riigieelarvest keegi lampi välja jagama ei hakka ja tekstist võib välja lugeda, et millal seda raha võiks nt eurorahana noolida, ei tea, iseenesest euroraha alla käib küll.



.

Keeran jutu veidi teemast välja ehk siis võimalikud Fermi Energia tuumajaamade asukohad Henri Ormus e artiklist leitud kaardi kohaselt , lisan viite artiklile :
https://estonianworld.com/opinion/henri ... ar-energy/

See roheelekter või üldse rohepööre - kui see roheline energia / elekter nii odav ja hea on , mille pärast ta siis "räpasest" elektrist mu elektriarvel kallim on , sama lugu on rohelise diiselkütusega . Muidugi , ajal kui elekter ja mootorikütused veel normaalse hinnaga olid , polnud sellel hinnalisal võrreldes praeguse hinnaga häda midagi , aga ilmselt on kuskil otsustajatel midagi viltu läinud .
Ja teemasse tagasi - on ikka energia / elektri tootmise võime ja veel etem ülejäägiga tootmise võime üks tõsine argument energiajulgeoleku ja üldise julgeoleku vallas , elektri ülejäägi saab vahetada riigikaitseks vajalike vahendite vastu .

Küllaltki asjalik artikkel:
https://www.err.ee/1608480857/professor ... lt-lahkuma

Kui midagi liigutama ei hakata, siis peale 2031 aastat on asi päris hapu elektrisüsteemi tootmisvõimsuste koha pealt Eestis talveperioodil.

Pikemalt samal teemal on sellest kirjutatud ajakirjas Elektriala 5/2021.

https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKelektriala202109&
Kellel võimalus, lugege sealt.