www.militaar.net

Antud lennuki üleandmis tseremoonia on siis ära toodud http://www.af.mil/news/story.asp?id=123158947 ja http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... 33&page=25

Niisiis, väheke võrdlust. 600 miljoni krooni eest saime 45 lennutundi aastas. Nüüd plaanivad venelased taastada AN-124 "Ruslan" tootmise.
http://www.lenta.ru/articles/2009/12/25/ruslan/
Ühe lennuki maksumust hinnatakse 200 miljonile dollarile. Ehk siis tiba üle kolme korra rohkem kui meie oma õnnetu neljakümne viie lennutunni eest plekime. Osalisi oli ses projektis vististi kümmekond...Võrdluseks ka masinate andmed. (AN-124 puhul vana masina omad, uuele pidada tulema hulgaliselt täiustusi)

AN-124:

* Meeskond: 4-6 inimest
* Insener-tehniline personal: 7-9 inimest
* Pikkus: 69,1 m
* Tiivaulatus: 73,3 m
* Kõrgus: 21,1 m
* Tiiva pindala : 628 m²
* Tühja lennuki mass: 173 000 kg
* Normaalne stardimass: 392 000 kg
* kasulik koorem: 120 000 kg
* Maksimaalne stardimass: 402 000 kg
* Kütust sisemistes paakides: 212 000 kg
* Mootorid: 4 × ТРДД Д-18Т
o + 2 ВСУ ТА-12, paigutatud šassii voolundites
* Tõmme: 4 × 4860

* Ressurss: 6 000 tundi
* Kütusekulu: 12 600 kg/tunnis (maks. lubatud kommertslaadungiga)
Veoruumi mõõdud:

* Pikkus: 41,5 m
* Laius: 6,4 m
* Kõrgus: 4,4 m
* Kaubaruumi ruumala: 1050 m³
* Laadimisluukide kõrgused:
esimene: 6,4 m
tagumine: 4,4 m

Lennukil on kaks dekki: alumine — kaubaruum; ülemine— ekipaaži kabiin, vahetusekipaaži kabiin, kabiin kuni 21le saatjale.

Lennuandmed

* Maks. kiirus : 865 km/h
* Reisikiirus: 800—850 km/h
* Lennukaugus: 15 700 km
* Praktiline lennulagi: 12 000 m
* Koormus tiivale: 365 kg/m²
* Võimsussuhe: 0,41
* Hoojooksu pikkus:
maksimaalse stardimassiga: 3000 m
normaalse stardimassiga: 2520 m
* Maandumismaa: 900 m (maksimaalse lubatud maandumiskaaluga)


C-17



* Meeskond: 3 inimest
* Koorma variandid:
o 102 täisvarustuses sõjaväelast
o 48 kanderaami haavatutega
o 3 helikopterit AH-64 «Apatš»
o dessantplatvormid tehnikaga
* Pikkus: 53,04 m
* Tiivaulatus: 50,29 m
* Kõrgus: 16,79 m
* Rataste vahe: 10,27 m
* šassii baas: 20,05 m
* Tiiva pindala: 353,02 m²
* Tühimass: 122 016 kg
* Maksimaalne stardimass: 263 083 kg
* Maksimaalne kasulik koorem: 78 108 kg
* kütusepaakide maht: 102 614 l
* Mootorid:: 4× F117-P-100 (4×185,49 kN)

Lennuandmed

* Ristlemiskiirus väikesel kõrgusel: 648 km/h
* Lennukaugus: 8710 km
* Lennukaugus:
o koormaga 56 245 kg — 5190 km
o koormaga 72 575 kg — 4445 km
* praktiline lennukõrgus: 13 715 m
* Stardiraja pikkus maksimaalse lubatud koormaaga- 2286 m
* Maandumisraja pikkus maksimaalse lubatud koormaga: 914 m (veojõu reverseerimisega)

Lemet võrdles siin venelaste plaane ja meie lennutundide maksumusi. Aga seda ei saa vist päris nii võrrelda.
600milli on meil vist 25 (või mitme?) aasta peale igal aastal 45h. Ma nüüd ei teagi kas me peame nende tundide kasutamisel veel kütuse ja muu taolise eest lisaks maksma?

Venelased PLAANIVAD lennuki hinnaks 200mln dollarit. Mitu korda see hind ka tõusta võib ja millal need lennukid ka valmis saavad...

Mitte et ma oleks täiega õnnelik selle diili eest, mis meil praegu on, aga vast pole põhjust arvata, et ida poolt oleks mingi parem pakkumine tulnud, isegi kui poliitilised suhted oleksid OK.

PS. On neid meie transpordilennukeid meie õhuruumis ja/või meie tarbeks ka kasutatud? Või oleme me ehk neid lennutunni osakuid kellelegi müünud?

Mingil hetkel juhtis Toomas tähelepanu sellele, et neid lennukeid on tarvis mitte ainult sõjalisel otstarbel, vaid ka tsiviilkatastroofide puhul. Nüüd on siis üks selline päris kole sündmus juhtunud, mille puhul ka meie päästjad saaksid abi pakkuda. Aga mida kirjutab sel puhul Mati Raidma...

Eesti päästemeeskonna peamist võimekust – otsingu- ja päästetööd ning välimeditsiin – otsustati aga mitte kasutada.

Ilmselt sai saatuslikuks kõige problemaatilisem kuluartikkel – transpordikulu. Üldjuhul erilennu tellimine. Osaliselt mõistan seda otsust. Selguse huvides – see kulu on kõigil suur. Ka rahvusvaheliste organisatsioonide kiired rahastamispalved riikidele on esimeses etapis seotud just transpordikuludega

Eelmisel aastal edasi lükkunud Eesti päästemeeskonna otsingu- ja päästerühma rahvusvahelise testimise ja sertifitseerimise võib nüüd mitmeteks aastateks unustada.
Haiti maavärinast suurema ohvrite arvu või transpordikulude osas kergemas kohas järgmist väljakutset ootama jääda on perspektiivitu.

Nii tulebki kellelgi süda rindu võtta ja midagi tõsiselt ümber mõelda või Eesti päästemeeskonna matusepäev välja öelda.

http://www.postimees.ee/?id=214168

Ja minul on ikka taas seesama küsimus- miks kuradi päralt neid vaja oli, kui me ei saa neid kasutatud???

Kaitse- ja välisministritel oli tore järjekordsel summitil ette kanda, et Eesti on andnud hiiglapanuse rahvusvahelisse koostöösse. Kas nendega midagi teha on, on iseasi.

Kuna kodumaal aetakse retoorikat sõjalise ohu puudumisest, siis on neid lennukeid ju vaja kõrbes käimiseks. Rääkimine, et lennukite vajadus on tingitud sellest, et seltskond ei peaks kolm päeva transfeeri ootama, on Eesti võimaluste kontekstis ikka mõõdutundetu praalimine/prassimine.

http://www.nato.int/cps/en/SID-70118478 ... _60782.htm

“The first mission was requested by Sweden, but there is also aid from Norway, Denmark, Finland and Estonia onboard. The multinational crewmembers were eager to get the mission done and their colleagues in Pápa are working hard to complete the mission”, Colonel Hedén points out.

Esimesed 1K lennutundi:
http://www.epl.ee/artikkel/488358

Eesti tegi rehepappi, rootslaste tellitud reisil jäi ruumi üle?

Jaak Talving: missioonil kangelast ei mängita

Jaak Talving on käinud missioonil Indoneesia tsunami ja Haiti maavärina purustuste keskel. Ka on ta kaasa aidanud Afganistani meedikute koolitamisele.

...

•• Ajakirjandusest on jäänud mulje, et kohalesaamisega on tõesti igavene häda. On nii?

Pahatihti on see tõesti nii. Muidugi väga pikalt suudab sellest rääkida ÜRO rahvas ja UNDAC (United Nations Disaster Assessment and Coordination Team – ÜRO alalises valmisolekus olev kriiside ja katastroofide hindamise ja koordineerimisega tegelev meeskond – toim), sest nemad on seal kaoses esimesena kohal. Kui meeskonnaga minna, siis on meil omad probleemid, sest Eesti riigil ei ole oma suurt kaubalennukite väge. Kõige raskem moment kriisikoldesse minekul ongi transport. Sul on oma kindel hulk inimesi, kindel hunnik kaupa ja ka elamiseks vajalikku kraami. Sa pead kõige sellega ennast kuhugi sisse pigistama. Tavaliselt nii palju, kui on soovi, sinna kunagi sisse ei mahu. Hakkadki logistikute etteantud arvude järgi siit ja sealt lõikama, et mida vaja ei ole. Ühel hetkel muutub minek täiesti mõttetuks – kui sa lähed nii-öelda, käterätik rinnataskus.

•• Mis te kaasa võtate?

Selleks on oma nimekirjad olemas, need on nii pikad ja põhjalikud... Tavaliselt antakse ette mass, maht ja transpordi liik...

http://www.epl.ee/artikkel/575158

Brasiilia Embraeril on käsil kahemootoriline sõjaväe transpordilennuk KC-390, asendamaks ligi 685 lähiaastakümnel rivist välja minevat C-130. Kahe mootoriga (2x120-129 kN)kuni 81 tonnise maksimaalse stardimassiga ja 23,6 tonnist kasulikku koormat kandva ning kuni 6000 km kaugusele lenndava uue lennuki orienteeruv hind on 50 miljonit dollarit. Seda praktiliselt C-130 kattuva võimekuse juures. Maakeeli- veidi enam kui ühe aasta lennutundide eest üks lennuk...lennukite tootmise algust planeeritakse 2016 aastaks.

http://www.lenta.ru/articles/2010/09/07/kc390/

Väheke uuemaid numbreid...

Tänu C-17 programmis osalemisele peaks praegu Afganistanis teeniv kompanii tavapärase Küproselt või Inglismaalt Brize Nortoni baasist tsiviillennukile ümberistumise asemel saama otse Tallinnasse. Samas maksab see reis Postimehe andmeil Eesti riigile aga tavapärase kuni 40 000 euro asemel üle 200 000 euro.

http://www.postimees.ee/571114/nato-len ... ise-hinda/

Mis ajast suudab riiklik airlift pakkuda teenust erasektorist soodsamalt?

Selleks, et saada airlifti kustiganes ja kuhuiganes, on vaja ainult rahapakki lehvitada. Samamoodi rekvireeritakse/üüritakse sõja korral riikide poolt üsna kiirelt tsiviillennukid (nagu nt juhtus Lahesõja ajal). Selleks, et viia Tallinnast Kabuli üks Scoutsi kompanii, on vaja prahtida kolm An-124 reisi ja maksta arve.

Samas maksab see reis Postimehe andmeil Eesti riigile aga tavapärase kuni 40 000 euro asemel üle 200 000 euro.

Tavapärane my ass....
40 000 maksab kompanii reis brittide juurde, edasi mindi sealt aga nende kulul...
Arvatakse vist, et britid jäävad lõpmatuseni meie arveid maksma.

See, kes Postimehe loo rõhuasetuse välja mõtles, on debiilik (ei, teatud põhjustel ei usu ma, et see oli ajakirjanik ise). Esiteks maksab riik neid lennutunde nii või naa, kasutatakse neid siis või mitte. Mismoodi on odavam maksta lennuki osamakset ja seda mitte kasutada + maksta erasektorile poiste lennutamise eest? Teine asi on see, et EA tšarteriga poiste Nortonisse lennutamine on alles reisi algus ja see, mis järgneb, on selline faking bardakk, et siga ka ei songi. Need närvirakud, mida coy ja kõik kodus olevad lähedased kaks korda aastas kulutavad, on mõõtmatu ja korvamatu kahju. Absoluutselt iga kord on coy koju tulekuga mingi kas saarlastest või oma tagala planeerimissuutmatusest tulenev jama, pooltel kordadel sama ka minekuga. See, kui palju töötunde kulutatakse tühja töö tegemisele läbirääkimistel ja lendude välja ajamisel, kui palju passitakse tühja lennujaamades missipalga joostes - kui see kõik kokku arvutada, tulevad C-17 kasutamise kulud tasa ja jääb üle ka. Terve coy istub 4 päeva britis, sest lennukid on hõivatud saarlaste endi rotatsiooni vahetumisega näiteks - 130 mehel välislähetuse palk jookseb. Ma mitte ei taha arvutadagi neid summasid, mis minekute ja tulekute peale niimoodi aastas kokku kulub.

Täiesti teine teema on missioonikute inimväärne kohtlemine. See totaalne solgutamine, mis seni on SOP olnud, on täiesti ajuvaba ja uskumatu. Tekitab nii meestel kui lähedastel tunde, et riigil ja KVl on täiesti p*hhui, kuidas poisid sealt tagasi saavad (teatrisse jõudmisega on mingil müstilisel põhjusel poole vähem jamasid ja viivitusi). Isegi meediasse on jõudnud juhtumid, kus niigi väga lühiajalisest missieelsest puhkusest hammustatakse paaritunnise etteteatamisega veel mitu päeva ära, sest saarlased saavad lennata kas nüüd ja kohe või üldse mitte - sellist asja lihtsalt ei saa olla. Kui riik on võtnud endale kohustuse poisid sinna saata, siis vastutagu oma otsuste eest ja viigu-toogu oma vägesid inimväärselt, mitte ärgu lükaku süüdimatult kellegi teise solgutada.

Huh:D Hakkas kergem küll. Missiooniüksuste transport on aja jooksul väga valusaks teemaks saanud... Arvan, et otsust lennutunde just ESTCOY liigutamiseks kasutama hakata võib suuresti pidada missioonikute lähedaste töövõiduks ja loodan südamest, et see ei jää ainult pressiteate tasandile, nagu nii paljud teised lubadused on jäänud.