www.militaar.net

propatria kirjutas:ja et miinipildujamiinile kinnitatakse külge lisaraskusi , et siis miin lendab kaugemale... jne jne

See lisaraskuse jutt on kuidagi liiga absurdne, et rindemehe suust seda kuulda usuks. Äkki vanal mehel lihtsalt läksid sõnad sassi ja ütles lisalaengu asemel lisaraskus.

Alo

Jutt tõesti absurdne, kuid siin võib tõepoolest arvata, et aeg on teinud inimese mäluga oma töö ja kas sõjamees kunagi asja olemust saigi selgeks, kui õppimine toimus ilmselt võõras keeles?
Kuna aga see jutt on avaldatud ajakirjanduses, siis on pool süüd ajakirjanikul, kes tobeduste avaldamise eest veel head palka saab .
Artikli autoriga on selle konkreetse väite teemal vesteldud ja talle asja püütud selgitada, kuid ajakirjanik on kõigutamatult iseteadev ja põikpäine ning ükskõikne.
Kohe meenub vana rahvatarkus: kes ajakirjanduses avaldatust veeranditki usub, saab ikkagi poolega petta...

Lause, millest käib jutt, oli järgmine:

...Kuidas kõrvad pärast miini torru lükkamist alla tuli tõmmata, et mitte kurdiks jääda, ja kuidas tuli miini sappa raskusi seada, et see vajalikule kaugusele lendaks. (Minu rõhutus)

Juures oli mu mäletamist mööda ka mingi joonis, kust võis aru saada, et mõeldi ikka lisalaenguid.

Tervikuna leiab artikli aadressilt:

http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/0 ... udised.htm

Lugupidamisega ProPatria

nublu kirjutas:
Nii et küsimus oleks - mis toru ja kus kohas.

hm, hoolimata vihjetest ei paista vastust kuskilt.

Eks siis peab selle ise ära ütlema ning järgmise küsimuse riputama.

Inseln Moon = see meie väike Muhu saar

280 mm = tegelikult 254 mm. Tegemist 10" Durlacheri kindlusekahuriga. 5 sellist kahurit jõuti üles panna Muhumaale patareisse nr. 36. Positsioon asus Võikülast 1250 m lääne pool, Kuivastust tuli sinna kitsarööpmeline raudtee ning munakivitee.

See patarei oli osaks Peeter Suure merekindluse Muhu väina positsioonist. Ehk siis Moonsundi positsioonist tolle aja kirjapruugi järgi. Kahuritest aga ühtegi pauku teha ei jõutud. Nendega tehti vaid üks pauk - siis kui sakslased 1917 Saaremaa ning Muhu vallutasid ning venelased sealt jalga lasid. Pilt on väidetavalt tehtud aastal 1918. Ning on tegelikult 1 pilt n-fotosest seeriast sellest õhitud patareist.

Nüüd siis küsiks aga midagi lihtsamat, et viktoriin omadega ikka edasi läheks...

Teatavasti sai Eesti kaistevägi Loodearmee kokkuvarisemise järel sellelt omale neli inglise Mark V tüüpi tanki. Algul plaaniti juba moraalselt vananenud tankid panna mälestusmärkidena Vabadussõja lahingupaikadele. Hiljem siiski otsustati ka need võtta auto-tanki rügemendi relvastusse, ning seal nad olid kogu Eesti Vabariigi ajal. Kõik neli said ka omale nimed. Ning küsimuseks olekski - mis olid Mark V tankide nimed Eesti kaitseväes?

vastavalt foorumilt leitavale infole:
Uku
Vahtula
Valdaja
Päälik



neist Wahtula nimi tekitab küsimuse, mida sellega õigupoolest silmas peeti

ben

Ben'i vastus õige. Ning küsimise kord tema käes.

Loodetavasti polnud küsimuseks Wahtula tähendus

Sellele jääks minagi vastuse võlgu

hei

riigimarssal Göring oli teatavasti edev mees, kes endale ise erinevaid vormirõivaid kujundas ja oma ordeneid tihti nt briljantidega täiendas ja eksklusiivsetest metallidest valmistada lasi.

Millise senikasutamata materjali kasutamises kahtlustasid Göringit mõned lääne "hambamehed" -riigimarssal kandvat neid ordeneid ühe suht igapäevase (hügieeni)toimingu juures ?

ben

Ben kirjutas: Millise senikasutamata materjali kasutamises kahtlustasid Göringit mõned lääne "hambamehed" -riigimarssal kandvat neid ordeneid ühe suht igapäevase (hügieeni)toimingu juures ?

Kummist medalite koopiad vannis käimiseks? Selle nalja olla käibele lasknud mitte lääne hambamees, vaid üks Berliini koomik. Too arreteeriti selle nalja eest, kuid Göring isiklikult käskis ta vabastada, väites et kui temast nalju tehakse, tõestab see ainult tema populaarsust.

Alo

vastus õige. autorluse koha pealt - kuna olen hetkel Arizonas ja D. Irving raamat Göringist, kust ma seda lugesin, Tallinnas, siis ei saa ise kontrollida. aga küllap see nii oli.

järgmine küsija on Alo

Ilmselt lihtne küsimus, kuid ise kuulsin sellest alles hiljuti.

2. MS proovisid venelased kasutada lahingus koeri ühel uudsel viisil. Kahjuks ei osutunud see aga eriti efektiivseks. Nii et mida need koerad lahinguväljal tegid ja miks selline sõdimisviis siiski laiemat kasutust ei leidnud?

Hüva..
Alo

Venelased kasutasid koeri mitmel viisil. Neist kaks enam räägitud (lahinguväljal kasutamise) viisi olid miinide asetamine tankide alla ning haavatute äravedu. Ilmselt pidas küsija silmas esimest.

Edukuse ning ebaedukuse osas on ka erinevaid teooriaid. Aga ühed räägivad vähemasti seda, et koeral oli kama kaks millise tanki alla ta oma miini poetas, oli see siis vene või saksa oma

nublu kirjutas:Venelased kasutasid koeri mitmel viisil. Neist kaks enam räägitud (lahinguväljal kasutamise) viisi olid miinide asetamine tankide alla ning haavatute äravedu. Ilmselt pidas küsija silmas esimest.

Edukuse ning ebaedukuse osas on ka erinevaid teooriaid. Aga ühed räägivad vähemasti seda, et koeral oli kama kaks millise tanki alla ta oma miini poetas, oli see siis vene või saksa oma

Jah, tankide hävitamist mõtlesin. Ja räägitakse, et kuna koeri oli treenitud vene tankide peal, siis neil polnud isegi mitte kama, vaid nad lausa eelistasid vene tanke saksa omadele.

Pritsi uus küsimus, nublu

OK, küsiks nüüd jälle lennukitest

30-ndate lõpus üritas Eesti meeleheitlikult oma lennuväge kaasajastada. Kuid pingeline rahvusvaheline olukord, peagi puhkenud sõda ning piiratud eelarve panid sellele oma piirangud. Põhiline tähelepanu pöörati hävituslennukite ning kergete luure- ja pommituslennukite ostmisele. Kuid olid olemas ka plaanid vähe kopsakamate lennukite soetamiseks.

Nende plaanide raames osteti ka üks kahemootoriline lennuk, mida on hiljem nimetatud kõige kaasaegsemaks lennukiks, mis Eesti Kaitseväe varustusse kuulus. Mis lennukiga oli tegu?

Eelmise küsimuse täpsustuseks niipalju, et põhimõtteliselt oli tegu koer-miiniga, st koer ei poetanud seda miini mitte tanki alla vaid lõhkelaeng (vahel ka tt-miinid olid kinnitatud statsionaarselt looma selga ja varustatud paindel käivituva sütikuga. Loomi õpetati pugema tanki alla, mille juures seljal antennina püstiselt asetsev sütikuvarras paindus ja käivitas plahvatuse. Pontu rändas seejuures taevariiki...
Legendid räägivad tõepoolest seda, et loomad kas eelistasid oma tanke või lihtsalt pugesid lähima tanki alla... ja see oli tavaliselt oma...
Samas on arvata, et suur osa loomi ei jõudnud ühegi tankini, sest lahinguväli pole lage asfaltplats... sütiku võis käivitada takerdumine nii okastraati, okstesse jne.

Plahvatuse tankivastane efekt oli muidugi maksimaalne, sest laeng plahvatas tanki suhteliselt õhukese põhja vahetus lähedises...

Pildimaterjali võimalik vaadata:

http://www.soviet-empire.com/arsenal/ar ... ne_001.php

http://www.angelfire.com/tx4/bustersbat ... VIA59.html

http://www.ostfront.com/images_german/dogmine.jpg

Tervitades ProPatria

Ega ometi Avro Anson I pardanumbriga 158?

Või pead hoopis silmas lennukit Lockheed 14 Super Elektra ?

Tervitades ProPatria

propatria kirjutas:Ega ometi Avro Anson I pardanumbriga 158?

Tervitades ProPatria

See sama ta oli. Ja ega Eesti lennuväel sellest moodsamat lennukit ei ole tänase päevani

Need sakslaste kingitud Letov'id on ju piirivalve lennusalga omad ning kopter pole lennuk...

Nii et ProPatria - uus küsimus...