www.militaar.net

Saan aru, et kellele ema, kellele tütar...
Aga millist snaiprirelva soovitaksid meie foorumi asjatundjad?
Näiteks jänkide .50-caliber M107, mis kahepeakotkaga mütsikokardi 2000 m pealt perforeerib?

Keegi reaalselt kah nende relvadega kokku puutunud on?
Oskab kommenteerida ehk natukene ?

Sporrenberg kirjutas:Saan aru, et kellele ema, kellele tütar...
Aga millist snaiprirelva soovitaksid meie foorumi asjatundjad?
Näiteks jänkide .50-caliber M107, mis kahepeakotkaga mütsikokardi 2000 m pealt perforeerib?

0,50 "peforeerib" selle mütsikokardi selliselt, et mütsi kandjal pead enam otsas pole. Seda ei kasutata muide mitte inimeste vastu, vaid selle ingliskeelne nimi on "anti-material-rifle". St kasutatakse materjalltehniliste vahendite hävitamiseks nagu kergelt soomustatud masinad, maapinnal olevad õhusõidukid, miinid jne

Just the mention of a .50 cal sniper rifle conjures up the imagination of 2500-meter kills on human targets. We need to be honest, due primarily to the lack of some really good quality match ammo for the .50, there is no hope of hitting a human at 2500 meters. Yes, there are occasional accounts of human targets being hit at extreme ranges (everyone has heard of the canadian shot at 2400+ meters), but these are NOT the norm, and we always fail to hear how many times targets at those ranges were missed prior to and after those rare hits. The main purpose for the big .50 sniper rifles is to engage hard targets at extreme range, much like the British SAS used Barrett M82A1's to engage Scud missile launchers in the first Gulf War. In this realm, nothing can touch the .50 when it comes to extreme range. There really is not a lot of purpose engaging human targets with a 750gr bullet. Of course, the recoil of the rifle, and the bulk and weight of a .50 sniper rifle (usually in excess of 30 lbs.) prevent it from being used as a serious everyday sniper's rifle, stalks wouldn't be much fun and a hot exfiltration would be a very physical activity. But put that 30lb rifle 300 meters behind the lines in a defensive position, and you can really cause some havoc. There is great accuracy potential, but there is a lack of Match grade ammo available to our military snipers. There are a few civilian ammo makers that do load match ammo for .50, but beyond Special Operations, none of our forces have access to it.

Recommendation: Don’t bother using this rifle against human targets, focus on hard targets, its no problem to take out an APC a mile away (of course with proper ammo, only available to Law Enforcement and the Military, i.e. DU rounds), and chances are they'll have no clue as to where the shots are coming from (Provided the team does what its suppose to). Of course, unless an agency needs an anti-armor weapon, the .50 has no Law Enforcement applications.

http://www.snipercentral.com/50bmg.htm

Kes vene keelt loeb ja "snipri-teema" huvitab viskab pilgu peale:
http://www.from-ua.com/technology/5c0c3cfe89857.html

Snaiper vahendid: vintpüssid, optikad, padrunid, kaugusemõõtjad, raadiojaamad, riietus, jne…

See teema hakkab siin ja keskendub vahendide alale.
Ala on lai ja väga huvitav.
Julgen loota, et tulevad mittu teated aidavad snaipritegevuse harrastajaid valima head vahendid
oma harrastuse jaoks ja Eesti vabatahtliku maakaitse kasuks.
Snaipritegevus ei ole liiga kallis harrastus isamaalisele reservväelasele või kaitseliitlasele.
Ärke olgu liiga kriitilised teie oma enda juttu kohal. Panke teated liikuma.

Soomustläbistavat (Armor Piercing, AP) ja soomustläbistavat süütepadrunid (Armor Piercing Incendiary, API)

Sellest teemast on juba olnud natukene juttu 2-3 teades.
Need padrunid ja kuulid kasutatakse materjali vastu, näiteks kergest soomustatud sõidukid,
helikopterid, lennukid, kütteainekonteinerid, dessantpaatid jne.
Peamiselt kaliibrid on .338 Lapua Mag ja .50 cal.
Lapua Oy valmistab AP ja API padruneid .338 kaliibris.
Lapua Oy valmistab ka .308 kaliibris AP-padruneid.
Need padruneid võib osta ainult ametlikud organisatsioonid.
Nammo Lapua Oy: AP .338 Lapua Mag 16,1 g / 248 gr, algkiirus:905 m/s, 500 m:652 m/s
Nammo Lapua Oy: API .338 Lapua Mag 16,4 g / 253 gr, algkiirus:895 m/s, 500 m:670 m/s
Tõenäoliselt norralane Nammo Raufoss on valmistanud nende kuulid.

API kuulis on süüteaine tippis, järgmine osa on lõhkeaine, selle järgi sisem kuul kõvametallist.
Lohkeaine plahvatab viitega, umbes 30-40 cm lendu järgi, märgi sisepoolel.
“St. Petersburg Declaration aasta1868” põhjal lõhkekuuleid on keelatud kasutada isikuide vastu, aga materjali vastu ei ole keelatud.
USA arvestab, et sellised kuulid võib kasutada igasukuseid märgi vastu.
Täpsem võib sellise kuuli struktuuri vaatada aadressis: http://en.wikipedia.org/wiki/Raufoss_Mk_211

AP ja API padrunid laiendavad palju snaipride märgivaliku ja lisavad snaipride tule mõju lahinguvälil.

Unto Pulkkinen kirjutas:
Unto, Sinu üleskutsed on väga head. Et need üleskutsed jääks lõpuni ausaks, siis peaksid Sa kirja panema sellise harrastuse kulud. Sinul peaks need numbrid enam-vähem peas olema. Kui vastab tõele kuulujutt, et Soome Häyhä võistluse võitjapaari eelarve on 15 000 EUR'i, siis ei ole see küll odav harrastus. Võib-olla oskad soovitada inimestele, kes Sinu üleskutseid huviga loevad, missuguses järjekorras midagi ostma peaks hakkama ja palju need asjad näiteks Soome relvapoodides maksavad.

Snaipritegevust võib harrastada odavalt või kalliist. Eelarve soltub kui kaugele tahab lasta.
Kui oli jttu juba paar nädalad tagasi, nii alguses võib kasutada 22LR kaliibri vintpüssi.
Maximum on ehk .338 LM kaliibri vintpüss väga hea optikaga.
Harrastustased võiks olla:

22LR odava ida optikaga, odavad padrunid, ida binokkel, maskivorm vanast vormist.
Kui on sumputtaja, võib lasta likidalt 22LR FMJ padruneid linnaski. Alla 500 euri.

Kasutatud .308 Win või 7,62x54R ida optikaga, võib laadida padruneid ise odavalt. Alla 1500 euri.
Kui koostab ise vintpüssi, nii veelki odavam.
Ma tean yhe eestlase väga hea snaipri, kes koostis oma vintpüssi maxim kuulipilduja rauast jne.
Tema nimi on Madis. Kui ta loeb seda, ta võiks ise kirjutada juhendid, kuidas selline tehakse.
Uus väga hea .308 Win maksab lihtsalt 1 500 euri. Näiteks Tikka T3 Tactical.

TRG 42 .338 Lapua Mag vintpüss ja hea Zeiss optika plus muu maksimaalne varustus, lihtsalt 8-10 000 euri.
Kui sõda tuleks, nii seeki ei ole kallis.

Niimoodi snaipri tegevust võib harrastada odavalt või kalliist.

Vahel ma mõtlen, et ühe roostetanud Volkswagen Passati asemel võiks eestlane osta pigem asjaliku püssi. Oleks tänavatel vähem autosid ja vähem surma ja vigastustega lõppevaid liiklusõnnetusi ning samas saaks isamaa paremini kaitstud.

Rääkimata sellest, et mehed, kes maksavad oma auto eest 500 000 võiks osta auto hinnaga 400 000 ja üle jääva 100 000 eest TRG 42 soetada. Auto kaotab iga aataga oma väärtust, hästi hoitud TRG püsib seksikas aga pikki aastaid

Ka hästi hoitud auto on mitme aasta pärast veel parajasti seksikas
Aga oma püss võiks olla küll igal mehepojal kel' ülemisel korrusel kõik korras on.

Pyss on asjalikum investeering kui auto. Auto hind kaob 3 - 5 aastaga. Hea pyss aga hoiab hinda 10 aastat, kui rauda ära ei tapa.

Täiendust esimesele teadele…

AP ja API padruneid võib ka lasta kõvastatud klaasi läbi (soomusklaas).
Sellist klaasi on tõenäoliselt soomustanki optiliseis sihikuis.
Nende padrunidega võib ka lasta tellisseina ja betooniseina läbi.
Igatahes .50 BMG kaliibri API kuulis on lõhkeained ka sees.
Ma ei tea, kas .338 API kuulis oleks ka lõhkeained sees, tõenäoliselt ei ole.
Väitatakse, et Raufoss .50 BMG läbistav 50 mm soomust.
Läbistamise järgi tuleks veel kahju kileist ja põlevaist aineist.
Sellised padrunid oleks niisiis väga efektiivsed snaipri kasutusel.
Siin on kaks internet aadressi, kus on rohkem teaded kuulist.
http://en.wikipedia.org/wiki/Raufoss_Mk_211
http://en.wikipedia.org/wiki/High_Explo ... Ammunition

Nammo Lapua .338 AP ja API padrunide ballistika on piisavalt täpselt sama kui on näiteks Lock Base või Scenar padruneil.
See tähendab seda, et võib lasta samade laskeandmedega ja samade olukorra parandusedega kui normaalsed padrunid.
API padruni ballistika on isegi natukene parem kui on normaalsel padrunil.
Lapua Oy valmistab ka .308 Win kaliibris 10,7 g AP padruneid.
Nende ballistika on ainult natukene halvem kui kui näiteks .308 Lock Base padrunil.

Normaalselt vintpüssi padrunisalvi mahtub 5 padrunid ja yks padrunipesas.
Niipalju kui tulepositsioonis lastakse ka materjalimärgeid, nii sel juhul peab salves olema ka AP või API padruneid.
Aga kus kohas salves? Kui ei taha lasta vaenlase isikuid nende padrunidega,
nii peab salv ära võtta ja laadida käsitsi AP ja API padruneid ühe kaupa.
Salv ära võtta ja tagasi panna on natukene vaevalist.

Kui mina spesifitseerisin ja relvasepp tegema panisin oma .338 LM vintpüssi, nii sellesse ei tulnud midagi salvi ja salviauku.
Igaüks padrun laadidakse ühe kaupa.
Ma mõtlesin siin seda erinevade padrunide kasutust sõja ajal. Mõtlesin ka vintpüssi täpsust.
Lukkupesa on ühtne ja massiivne, mis tekeb täpsuse paremaks.
Snaiper ju laseb ühest positsioonist ainult ühe padruni ja ehk ruttu selle järgi teise ja kohe vahetab tulepositsiooni.
Padruni laadimine käsitsi on vaid natukene aeglasem kui salvest ühe kaupa laadimine.

Ma ei ole leidnud uued andmed .338 LM padrunide soomuse läbistusvõimest.
Vanade andmede järgi AP padruni läbistusandmed ovad ligikaudu järgmised,
kui soomusplaat on HB400:

0m 100m 200m 300m 400m 500m 600m 700m 800m 900m 1000m
------------------------------------------------------------------------------------------------------------
26mm 23mm 21mm 18mm 16mm 15mm 13mm 12mm 10mm 8mm 7mm

Kas keegi teab täpsemaid andmed soomuse läbistusvõimest Lapua AP ja API padruneile?

seda teemalt lugedes taban end mõttelt, et... kalleid püsse ja häid optikaid on eestis ju jalaga segada. Eesti kõige arvukama relvastatud organisatsiooni liikmete käes. Eesti Jahimeeste Selts nimeks. levinuim kaliiber on 308win, mis ka nato standardiga sobib.

oleks odav ja suurepärane, kui huvilistele jahimeestele täpsuslaskuri koolitust antaks. win-win situatsioon - saaksid jahimehed oskusi arendada ja ühtlasi tekiks riiki juurde hulganisti täpsuslaskuri oskustega tegelasi.

sammal.habe kirjutas:seda teemalt lugedes taban end mõttelt, et... kalleid püsse ja häid optikaid on eestis ju jalaga segada. Eesti kõige arvukama relvastatud organisatsiooni liikmete käes. Eesti Jahimeeste Selts nimeks. levinuim kaliiber on 308win, mis ka nato standardiga sobib.

oleks odav ja suurepärane, kui huvilistele jahimeestele täpsuslaskuri koolitust antaks. win-win situatsioon - saaksid jahimehed oskusi arendada ja ühtlasi tekiks riiki juurde hulganisti täpsuslaskuri oskustega tegelasi.

Pole paha mõte! Jahimehi pole vaja vastutahtmist metsa harjutama vedada. Käivad ise ja väga meelsasti. Varitsuses kükitamine, et teha üks täpne lask - see peaks vastama nii jahimehe kui snaipri põhimõttele. Äkki on meil jahimeeste näol tõesti varjatud reserve?

sammal.habe kirjutas: oleks odav ja suurepärane, kui huvilistele jahimeestele täpsuslaskuri koolitust antaks. win-win situatsioon - saaksid jahimehed oskusi arendada ja ühtlasi tekiks riiki juurde hulganisti täpsuslaskuri oskustega tegelasi.

See on hea idea. Ehk Kaitseliit ja Kroonu Klubi võiks koostöös korraldada
snaiper õppuseid jahimeestele ja kõikile, kes on huvitatud.
Kindlasti on kasu ka jahipidamises.