Laserrelvad

[Stopwar]

Eks see on kokkuleppe küsimus, kas me nimetame näiteks 10sek tööd impulssrežiimiks või pidevrežiimiks. Kui objekti hävitamiseks piisab 10 sekundist ja laser on samal ajal võimeline ka kauem töötama, siis ilmselt pole tegu impulsiga.

[otsija86]

Siiski, see töötab rohkem nagu insener Garini hüperboloid, mitte pulsireziimis.
Artiklis on ära toodud, et 5 sekundiga kuumutab metalli sulamiseni, seega peavad servod kiirt suutma sama kaua ka liikuval märklaual hoida.

Kui nüüd mõttega mängida, siis hea kaitse selle relva eest oleksid pilved, vihm, udu ja mürsu või drooni või mille iganes läikivaks poleerimine. Plussid on - pole vaja toota moona ja seda vedada, vaja on ainult stepslit.

Aga ootame parem tulemusi.

Siin videos justkui lõikavad laseriga mingit peeglit https://www.youtube.com/watch?v=p-VlVmBZGI4 , äkki siis suurtel võimsustel ei päästa enam peegel ka seal? Ja droonide kohapealt, siis pilved, udu ja vihm nagunii vist suht olematuks teeb ka nendel nähtavuse ja kasuteguri.

[TTT]

Peeglil ja peeglil on vahe - kirjas on, et kiirt või kiiri koondavad ja suunavad ka peeglid, ei hakka ju keegi tervet kupatust kruttima, asi käib nii nagu kontserdisaali laval.

Ilmselt ei tule sellest masinavärgist välja vaid üks kiir mis siis terve igaviku ühte junni soojendab, samal ajal teised märklauad rahulikult lendavad. Vast ikka viskab korraga kümneid kiiri välja ja peeglid hoiavad neid märklaua peal. Loogika ütleb, et kiiri saab ka omavahel liita - nii saavad kaugemad objekti rohkem energiat kui lähemal asuvad.

Järelikult pole energia tootmine pulsilaadne vaid pidev.

[otsija86]

Ükski peegel pole 100% ideaalse peegeldusvõimega, kui see väike protsent peegelduskadu moodustub laseri koguvõimsusest kuhu kiir koondub sellise suuruse, mis kuumutab sedasama peegelpinda piisavalt, siis teatud temperatuuri saavutamisel peegelpind hävineb. Piisab ilmselt õhus lenduvast mõnest õietolmukübemestki, mis sinna peegelpinnale peaks sattuma, mis kuumeneb ja tekitab peegelduse halvenemise ja suurema kuumenemise, millest omakorda seesama kuum pind omab väiksemat peegeldust kuniks tekib justkui ahelreaktsioon, mistõttu peegeldusvõime aina langeb, samal ajal temperatuur seetõttu aina kerkib, mistõttu peegeldus halveneb veelgi ja peegelpind hävib siis mingist hetkest kiirelt.

[TTT]

Ükski peegel pole 100% ideaalse peegeldusvõimega, kui see väike protsent peegelduskadu moodustub laseri koguvõimsusest kuhu kiir koondub sellise suuruse, mis kuumutab sedasama peegelpinda piisavalt, siis teatud temperatuuri saavutamisel peegelpind hävineb. Piisab ilmselt õhus lenduvast mõnest õietolmukübemestki, mis sinna peegelpinnale peaks sattuma, mis kuumeneb ja tekitab peegelduse halvenemise ja suurema kuumenemise, millest omakorda seesama kuum pind omab väiksemat peegeldust kuniks tekib justkui ahelreaktsioon, mistõttu peegeldusvõime aina langeb, samal ajal temperatuur seetõttu aina kerkib, mistõttu peegeldus halveneb veelgi ja peegelpind hävib siis mingist hetkest kiirelt.

Täpselt
Pole teada mida tootja peegliks nimetab, ma ei imestaks kui kiirt kallutatakse hoopis prismaga.

[ekacariya]

Prismal on ka suured valguskaod. Pakun et süsteemis endas kasutatakse dielectric peegleid mingi 99+% efektiivsusega.
https://en.wikipedia.org/wiki/Dielectric_mirror

[TTT]

Prismal on ka suured valguskaod. Pakun et süsteemis endas kasutatakse dielectric peegleid mingi 99+% efektiivsusega.

Hea mõte

[otsija86]

Pigem on hunnik väiksemaid laserkiiri, mis koondatakse üheks kiireks õiges kauguses kokku, mis suudab ka klaasi ja mida iganes maha sulatada kiirte koondumispunktis. Põhimõtteliselt nagu suurendusklaas.

[meees]

Ja huvitav mis siis saab kui järgmiseks on raketi pinnad kaetud peegel kihiga?

[TTT]

Pigem on hunnik väiksemaid laserkiiri, mis koondatakse üheks kiireks õiges kauguses kokku, mis suudab ka klaasi ja mida iganes maha sulatada kiirte koondumispunktis. Põhimõtteliselt nagu suurendusklaas.

See oleks liialt täpistöö, ei mängi välja sest kiired ju lähtuvad pea samast punktist. Kui seadmed oleksid laiali paigutatud, siis on see võimalik.
Lainepikkuse pisikese muutmisega saaks kiiri mingil kaugusel faasi ajada, aga see vast on mõttetu teema sest objekt ju liigub.

[otsija86]

Nagu ümmargusel satipannil oleksid mingid laserseadmed üksteise kõrval ja siis vastavalt mis kaugusele täpselt fookust vaja viia oleks, siis veidikene täpsete servodega sätitakse seda kompotti.kiir oleks sedasi ka ilmastiku ja sademetekindlam, kuna lähedal oleks suhteliselt laial alal need kiired ja mida sihtmärgile lähemale, seda tihedamaks kiir koondub. Lisaks oleks niiöelda möödalask ka ohutum, kuna peale fokuseeritud ala teistpidi kiired jookseksid uuesti laiali ja kaugel eemal olev lennuk või mingi satelliit või mis iganes ei saaks kahju/pimestatud nii kergesti.

[TTT]

Nagu ümmargusel satipannil oleksid mingid laserseadmed üksteise kõrval ja siis vastavalt mis kaugusele täpselt fookust vaja viia oleks, siis veidikene täpsete servodega sätitakse seda kompotti.kiir oleks sedasi ka ilmastiku ja sademetekindlam, kuna lähedal oleks suhteliselt laial alal need kiired ja mida sihtmärgile lähemale, seda tihedamaks kiir koondub. Lisaks oleks niiöelda möödalask ka ohutum, kuna peale fokuseeritud ala teistpidi kiired jookseksid uuesti laiali ja kaugel eemal olev lennuk või mingi satelliit või mis iganes ei saaks kahju/pimestatud nii kergesti.

Jõuame jutuga uuesti eelmisele lehele...terminitega võib mürada, aga laseri teemal peaksime täpsemad olema. Niiet kiirte liitmisest tegin juba juttu ja masin mida siinsed milinsenerid kohe ehitama hakkavad, on nagu siil, millel okaste asemel laserikiired.

[isakene]

Pigem on hunnik väiksemaid laserkiiri, mis koondatakse üheks kiireks õiges kauguses kokku, mis suudab ka klaasi ja mida iganes maha sulatada kiirte koondumispunktis. Põhimõtteliselt nagu suurendusklaas.

Ei ole see asi nii lihtne, et panen mitu kiirt kokku ja saab hea. Laser on koherentne valgusallikas, mis tähendab seda, et laserkiired kokku saades hakkavad erinevalt tavalisest valgusallikast üksteist summutama, nähtuse nimi on valguslainete interferents. Ma pole küll teemasse süvenenud, aga füüsika algteadmiste kohaselt kaht sama lainepikkusega laserikiirt ilma võimsuses oluliselt kaotamata kokku viia peaks olema päris raske ülesanne. Kõikvõimas guugel pakub küll erinevaid lahendusi, aga ma ei ole üldse kindel, et need võimsuslaserite puhul kuigipalju toimivad...

[Kilo Tango]

Pigem on hunnik väiksemaid laserkiiri, mis koondatakse üheks kiireks õiges kauguses kokku, mis suudab ka klaasi ja mida iganes maha sulatada kiirte koondumispunktis. Põhimõtteliselt nagu suurendusklaas.

Ei ole see asi nii lihtne, et panen mitu kiirt kokku ja saab hea. Laser on koherentne valgusallikas, mis tähendab seda, et laserkiired kokku saades hakkavad erinevalt tavalisest valgusallikast üksteist summutama, nähtuse nimi on valguslainete interferents. Ma pole küll teemasse süvenenud, aga füüsika algteadmiste kohaselt kaht sama lainepikkusega laserikiirt ilma võimsuses oluliselt kaotamata kokku viia peaks olema päris raske ülesanne. Kõikvõimas guugel pakub küll erinevaid lahendusi, aga ma ei ole üldse kindel, et need võimsuslaserite puhul kuigipalju toimivad...

Laserkiirte kombineerimine on justnimelt tänapäevaste laserrelvade (ja ka suure läbilaskega optilise side) taga. Tehakse seda kasutades erinevate nurkade all polariseeritud erineva lainepikkusega lasereid.

[lennumudelist]

drooni või mille iganes läikivaks poleerimine

Kuigi sellest võib olla abi (ulmefilmis on kosmose padišahhil kindlasti peeglina läikiv laev), on relvaks arendatud laseri vastu abi vähe. Abi võib olla ka lendkeha kiirest pöörlemisest, aga jällegi - mitte lõputult palju abi.

Põhjus: pole olemas universaalset peeglit (ulmefilmis on see kindlasti leiutatud) ega universaalset läbipaistvat ainet. Kodune näide: infrapunakiirgusele on tavaline aknaklaas läbipaistmatu, must prügikott aga läbipaistev materjal. Kui minna klaaspeegliga infrapunalaseri vastu, läheb päris pahasti. Wikipedia toob näiteks kolme metalli omadused. Alumiinium on üsna laia spektriga peegel, haavatava lohuga infrapuna alas mikromeetrist allpool. Kuld muutub peegliks alates viiesajast nanomeetrist (kollast metalli laserda sinise kiirega). Hõbeda peegeldusvõimes on auk kuskil 300 nanomeetri kandis (hõbedat laserda UV-laseriga).

Lasereid on lai spekter, näiteks eriti pikalaineline on maser (mikrolaine laser), mis on rohkem raadiotehniline kui optiline seade, nähtava poole tulles on infrapuna laserid, siis hulk nähtava valguse sorte, ülevalpool aga leidub ka röntgenlasereid (x-ray laser).

Mõnes tööstuses ja teadusharus (näiteks laseriga tuumade ühinemise esilekutsumine) kasutatakse ülisuure võimsusega lasereid, mille impulss on ülilühike (nanosekund on juba pikk aeg nende jaoks). Säärane võib olla tõhus ka mingi anduriga arvete õiendamisel (püsivalt pimestamisel), relvadena kasutamiseks liiga kohmakad.

Objektide hävitamise vallas on eelis hetkel madalama võimsuse, kuid pikema tööga laseritel - võimsused kilovattides või megavattides, aga tööd suudavad teha sekundite kaupa järjest.

Et laser ennast ei hävitaks, ei saada ta reeglina välja ühte ülitihedat kollimeeritud (paralleelset) kiirt. Trend näib olevat, et üsna koguka ava kaudu saadetakse välja kimp jõukohasid kiiri, mis fokuseerub hävitavaks sihtmärgi peal. Kas need on ühe või mitme laseri kiired, on maitse asi. Samuti aitab sihuke lähenemine vältida kaugel enne sihtmärki õhu plasmaks kütmist, mis kiire teelt ära kallutaks.

Laseri tööd segab vihm, lumi, tolm, suits, pilvkate ja udune ilm, aga ka turbulentne ja segunemata õhk, kus kihtide vahel valguse murdumine / paindumine toimub. Üldistada võib, et atmosfäär häirib vähem infrapunalaserit - lämmastik ja hapnik pole tõhusad infrapunakiire neelajad (CO2 ja CH4 teatud lainepikkustel on, aga neid laeinepikkusi saab vältida ja neid gaase on atmosfääris vähe). Aiman, et enamus sõjalasereid on infrapunalaserid.

P.S.

Kujutledes tuleviku relvakonflikti - mida iga laserkahuri meeskond kindlalt kardab, on ilmaennustus. Mida maapealse laserkahuri meeskond kardab, on et enne päris rünnakut tuleb parv mõttetuid tossurakette, või tossudroonide parv puulatvade kohal. Maha noppida on raske - aga rikuvad õhu ära. Lendava laserrelva operaatorid selliste pärast ilmselt ei põe.