drooni või mille iganes läikivaks poleerimine
Kuigi sellest võib olla abi (ulmefilmis on kosmose padišahhil kindlasti peeglina läikiv laev), on relvaks arendatud laseri vastu abi vähe. Abi võib olla ka lendkeha kiirest pöörlemisest, aga jällegi - mitte lõputult palju abi.
Põhjus: pole olemas universaalset peeglit (ulmefilmis on see kindlasti leiutatud) ega universaalset läbipaistvat ainet. Kodune näide: infrapunakiirgusele on tavaline aknaklaas läbipaistmatu, must prügikott aga läbipaistev materjal. Kui minna klaaspeegliga infrapunalaseri vastu, läheb päris pahasti. Wikipedia toob
näiteks kolme metalli omadused. Alumiinium on üsna laia spektriga peegel, haavatava lohuga infrapuna alas mikromeetrist allpool. Kuld muutub peegliks alates viiesajast nanomeetrist (kollast metalli laserda sinise kiirega). Hõbeda peegeldusvõimes on auk kuskil 300 nanomeetri kandis (hõbedat laserda UV-laseriga).
Lasereid on lai spekter, näiteks eriti pikalaineline on maser (mikrolaine laser), mis on rohkem raadiotehniline kui optiline seade, nähtava poole tulles on infrapuna laserid, siis hulk nähtava valguse sorte, ülevalpool aga leidub ka röntgenlasereid (x-ray laser).
Mõnes tööstuses ja teadusharus (näiteks laseriga tuumade ühinemise esilekutsumine) kasutatakse ülisuure võimsusega lasereid, mille impulss on ülilühike (nanosekund on juba pikk aeg nende jaoks). Säärane võib olla tõhus ka mingi anduriga arvete õiendamisel (püsivalt pimestamisel), relvadena kasutamiseks liiga kohmakad.
Objektide hävitamise vallas on eelis hetkel madalama võimsuse, kuid pikema tööga laseritel - võimsused kilovattides või megavattides, aga tööd suudavad teha sekundite kaupa järjest.
Et laser ennast ei hävitaks, ei saada ta reeglina välja ühte ülitihedat kollimeeritud (paralleelset) kiirt. Trend näib olevat, et üsna koguka ava kaudu saadetakse välja kimp jõukohasid kiiri, mis fokuseerub hävitavaks sihtmärgi peal. Kas need on ühe või mitme laseri kiired, on maitse asi. Samuti aitab sihuke lähenemine vältida kaugel enne sihtmärki õhu plasmaks kütmist, mis kiire teelt ära kallutaks.
Laseri tööd segab vihm, lumi, tolm, suits, pilvkate ja udune ilm, aga ka turbulentne ja segunemata õhk, kus kihtide vahel valguse murdumine / paindumine toimub. Üldistada võib, et atmosfäär häirib vähem infrapunalaserit - lämmastik ja hapnik pole tõhusad infrapunakiire neelajad (CO2 ja CH4 teatud lainepikkustel on, aga neid laeinepikkusi saab vältida ja neid gaase on atmosfääris vähe). Aiman, et enamus sõjalasereid on infrapunalaserid.
P.S.
Kujutledes tuleviku relvakonflikti - mida iga laserkahuri meeskond kindlalt kardab, on ilmaennustus. Mida maapealse laserkahuri meeskond kardab, on et enne päris rünnakut tuleb parv mõttetuid tossurakette, või tossudroonide parv puulatvade kohal. Maha noppida on raske - aga rikuvad õhu ära. Lendava laserrelva operaatorid selliste pärast ilmselt ei põe.
