Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
Huvitav, kui kasulik on süüa seeni. Valmistamiseks kulub aega (mitte nagu mõne juurikaga) ja pärast seedimist saad ainult 5% kätte. Maitseelamuseks nimetatakse?
Hendrik Relve vist ütles kunagi, et matkal on kasulikum kanda kaasas kurki. Vee kogus kaalu kohta oli üle 90%. Kasulikud ained kohe sees. Pakendiga pole probleemi
Vee üldise tarbimisega on vist ikkagi nii, et enne pingutust tuleb mõõdukalt "paagid" täis tankida ja tunnis üle 600g (?) organism vastu ei võta .... Isiklikult võin öelda, et päeva võib vastu pidada poole liitriga, teisel päeval hakkab pea valutama ja siis langeb jõudlus sedavõrd, et pead mitu päeva taastuma. Jalutada võid aga varustusega rännakuteks ja siis veel mingiks tegevuseks jaksu pole. Ja minu arvates põhiline - mõtlemine kannatab.
soesilm kirjutas:Huvitav, kui kasulik on süüa seeni.
On seeni mis on võimalik kohe nahka pista ilma mingit "valmistamist". On seeni milledest saa lihtsalt süüa teha - nad on seal kus sissid, pole vaja kaasas tassida nagu kurke.
Kurgid on tõesti "vet täis". Mulle isiklikult ei tuleks meeldegi kurke kaasas tassida, aga kuulan tähelepanelikult teiste komme.
Vahepalaks üks väike märkus: 15-20 kg varustust ei ole enam kui laetud relv ja täistuubitud lahingrakmed - see on sõdurile väga kerge varustus. Kui siss peab lisaks kaasas kandma ka jao laagrivarustust, paari nädala toitu ja tegevuseks tarvilikku lahing- ja lõhkematerjali (näiteks tegevus- või puhkeala vahetades), siis lisandub juba olemas-olevale 15-20 kg-le veel 30-40 kg seljakott.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Seeni süüa kindlasti tasub, aga siss peaks pigem õppust võtma idapoolsetest hõimudest, kes ka ussitanud seene üles korjavad. Selle edasiarendusena peaks siiski jälgima, et ussikesed kuuma panni pealt plehku ei paneks!
Väike vabatahtlik loomkatse iseenese peal, 4 ööpäeva jooksul magatud 17 tundi (täiesti pingevabas olekus), ok päris pingevaba polnud, normaalse toitumusega, füüsilist midagi ei teinud, vaatan-löön, löön-söön stiilis. Krt. ma olen tegelikult zombi hetkel. Ei saa klaverilegi enam pihta, rääkimata kellegile silme vahele laskmisest.
Trumpan üle - Kevadtormi alal oldud 66 tunni jooksul kogunes uneaega täpselt 3 tundi Ja kogu aeg tegevus. Aga ma ei taha mitte kõvatada, vaid juhtida tähelepanu tõsiasjale, et paraku on selline enesehävitamine väga kahtlane asi. Mul nimelt kombeks peale suuremaid õppusi enda jaoks ülestähendusi teha - mis läks hästi, mis võinuks teisiti/paremini teha. Ja täna pean ausalt ütlema, et tänu kurnatusele tuli mul ühel hetkel täielik apaatia peale ja lõi lihtsalt "roboti" sisse. Tiksud, aga ei mõtle. Teed mis kästakse, aga ei teadvusta tegevuse tagajärgi. Ohtlik asi, endale ja üksusele. Niiet vahel tuleb ka julgeda ennast puhkama sundida.
Kilgore kirjutas:Niiet vahel tuleb ka julgeda ennast puhkama sundida.
Õige.
Ülemused peavad ka hoolitsema oma alluvate eest - neid ei tohi lasta "robotina tiksuma".
Ka pikematel õppustel on võimalik leida rahulik koht kuhu saa mehi vahepeal magama panna. Kõht täis sooja sööki ja jooki ning vähemalt neli tundi korraga rahulikult magada jutti.
Ma olen kah kunagi liiga palju jutti töötanud ja siis läinud magamata auto rooli - kurat küll, siin roolis võib tukkuda viimase korra ja veel ka teisi maha tappa. Pole kasu kohvist, pole kasu energiajoogist, pole kasu cocacolast - lihtsalt on vaja otsustada sõita tee kõrvale ja magada.
Seoses lumiste ilmadega - kas siinsed sissid/VGr-lased eelistavad padrikus suuski või räätsasid? Tünnilaudasid peaks meil ladudes olema, kuid suusatamiskauge inimesena tundub mõte võsas suusatamises ja sealjuures veel jälgede peitmisest maskeerimisest kuidagi tülikas. Räätsadega peaks vaatamata aeglasemale tempole jälle manööverdavus suurem olema. Kui muiste metsavendadel panid lumised ilmad elutegevuse enam-vähem seisma, siis meie sõdurid/sissid peaks seoses vaenlase liikumiskiiruste langemisega just aktiivsemaks ja agressiivsemaks muutuma.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Inimene sööb seeni mitte toiteväärtuse pärast vaid seened imavad endasse erinevaid aineid (edit: ennem oli trükiviga "eineid" ja keegi arvas trükiviga jutu olemusest tähtsamaks) ja organism vabaneb üleliigsest. Toiteväärtus peitub vaid selles, kui seeni rohkes rasvas praed.
Viimati muutis Wrangel, 10 Dets, 2010 22:16, muudetud 2 korda kokku.
Wrangel kirjutas:Inimene sööb seeni mitte toiteväärtuse pärast vaid seened imavad endasse erinevaid eineid ja organism vabaneb üleliigsest. Toiteväärtus peitub vaid selles, kui seeni rohkes rasvas praed.
Ei ima need seened mingeid eineid, ei turisti- ega ka mitte jänkide ratsioon nr 9-t. Nii nagu sisse läksid tulevad ka välja, kui ei ole korralikult läbi mälutud siis pesed puhtaks ja paned uuesti pannile. Jääkainetest vabaneb organism ilma seeni söömata ka.
Soovitan soojalt, et eestlastest "sissid" tutvuvad teadusliku materjaliga mis kõike kasulikku seentes ikka on olemas.
Muidugi on vaja süüa ka midagi muut peale seente. Ka eri seeneliigid on väga erinevad oma toiduväärtusega. Mõned seened kõlbavad süüa ka nii sama ilma küpsetamata - vahepeal on ikka olukord selline, et tuld ei tohi teha, seljakott on tühi (toidust) ja ka kõht on tühi.
Ka kala söömisega ei pea kaua vastu, oleks vaja peale kala ka midagi muut - aga lisandina kala on ikka parem kui mitte midagi.
Wrangel kirjutas:Inimene sööb seeni mitte toiteväärtuse pärast vaid seened imavad endasse erinevaid eineid ja organism vabaneb üleliigsest. Toiteväärtus peitub vaid selles, kui seeni rohkes rasvas praed.
Ei ima need seened mingeid eineid, ei turisti- ega ka mitte jänkide ratsioon nr 9-t. Nii nagu sisse läksid tulevad ka välja, kui ei ole korralikult läbi mälutud siis pesed puhtaks ja paned uuesti pannile. Jääkainetest vabaneb organism ilma seeni söömata ka.
Sinu jutus sisaldubki vastus. Ta tuleb välja sama kujulisena, kuid sisaldab endas jääkaineid millest inimene vabanes. Miks inimene siis läbi ajaloo seeni sööb? Samamoodi võiks ju paekiva süüa. Kuigi seen "välja tulles" on väliselt sarnane sellele kui ta sisse söömisel oli, siis sisemiselt ta enam samu aineid ei sisalda.
Organis puhastub ka muul viisil aga see muu on ikkagi analoogne lahend seenetele. Seened on effektiivsed vahendid, seega ütelus, et "organism puhastub ka..." siis kas ta puhastub piisavalt, ta puhastub "ka" kas see "ka" on aga alati piisav puhastumise kiirus.