Mõttetu võrdlus. Sama hästi võiks öelda et õhukaitseks sobivad 50-ndate hävitajad kuna samast ajast pärit pommitaja B-52 on endiselt rivis.
Küsimuse vastus sõltub ka sellest kes on vaenlane ja mis ülesandeid eeldatakse.
Eesti suurtükivägi tegi taassünni läbi ka suuresti tänu soomlaste kingitud 105 mm haubitsatele, need piiratud omadustega Talvesõja-perioodi relvad oleks tänase suurtükiväe kontekstis mõistagi vanaraud. Samamoodi alustas merevägi omal ajal DDR Volksmarine puust keredega miinitraaleritega (see, miks traalerid, miks mitte raketikaatrid - on ise teema).
Muide, selle soome haubitsa tähis H61-37 tähendab number 37, et tegemist on 1937. a mudeliga (rootslased nimetasid seda 1940. a mudeliks), toodeti need II maailmasõja ajal.
Sellest, mismoodi hinnatakse vana laeva taastamiskõlblikkust, olen eespool vist kolm korda kirjeldanud.
See on insener-tehniline, mitte mingi humanitaarharidusega lauaülemate küsimus.
Isikud, kes pole laevaehitust natukenegi tudeerinud ja näinud, kuidas laevakere kontrollitakse, ei peaks siin "roostest" kaagutama.
Taolise kasutusega allveelaevadel on vahepealsel ajal tekkinud 3 uut asja:
Esiteks elektroonika ja sonariasjandus - on vajadusel paigaldatav (isegi lihtne töö, sest hiigelsuuri vaakumlampidel aparatuuriblokke asendavad moodsad digitaalsed, pooljuhtidel jne). Juhtmeid on vähem, elektritarve väiksem, müra vähem (jahutamine!).
Teiseks jõuajam (kasutatakse kinnise tsükliga mootoreid - Foxtrot saab diislite all sõita vee all ainult snorkliga) - väikestel kaugustel baasist (Must meri on Foxtroti autonoomsuse mõistes konnatiik) on see üle elatav.
Kolmandaks heli neelav kate - see on kõige kaalukam uuendus tegelikult - võimaldab sõita väiksema müraga (sinna käivad ka vintide uuendused jne). Samas, kaldalähedastes operatsioonides on taktikaga teatud ulatuses kompenseeritav (näiteks sõidetakse vee all mõne pealveelaeva all/sabas).
Selleks , et sukelduda Naissaare ja Aegna vahele merepõhja, hoida reziimi "vaikus" (meeskond käib sokkis ja mittevajalikud mehed vedelevad koikus) ja nagu esimene Andrease plaguga vene pealveelaev nina pistab, lasta mõned akustilised torpeedod välja ja tekkinud segaduses tõmmaga elektrimootoritega vaikselt uttu - saab see laev kindlasti hakkama. Eriti hea on, kui ligidal on piisavalt vanu laevavrakke, magnetiliste vahenditega üles ei leia.
Kas see eur/kill suhtelt on hea või mitte - eraldi küsimus (sama puudutab ka meie miinitõrjelaevastikku muide).