www.militaar.net

Keelepoliitika on küll ida poole kaldu. Asi susiseb : http://lenta.ru/news/2012/07/31/yep/
Mis puutub aga lepingut Venemaaga Musta Mere laevastiku baasiga siis seda pikendati hiljuti endise 2017. aasta asemel aastani 2042. Just-just: 2042

Olemata nüüd küll mistki geopoliitika ekspert, ei suuda leida kohta, kellega see Ukraina seal sõdima kavatseb hakata.
Kaukaasias neil mingeid silmnähtavaid huve pole, Bosporose pärast sõna võtmiseks pole nad piisavalt tegijad.
Või mis arvate?

Pakun, et nad tasakaalustavad sedasi VF Musta mere laevastiku tasapisi kulgevat tugevnemist.
Edukalt läbiviidud maabumisoperatsioon Gruusia sõjas näitas, et kuuldused TsF-i lõpust on ennatlikud.

Laiakas kirjutas:No ei tea, peale kollaste hääbumist on Ukrainal ju venekestega head suhted.

Kui Sa räägid Ukraina laevadest, kasuta ikka ukrainakeelseid nimesid:
Костянтин Ольшанський
Придніпров'я
Гетьман Сагайдачний

Praeguste tähtede seisu järgi pole võimatu, et venekeste keel saab lähiajal riigikeele staatuse Ukrainas Tänud muidugi tähelepanu juhtimast.

Hetkel vist ikka riigikeelest veel juttu pole, regionaalkeelest vaid...Donbassis võib see sisuliselt sama tähendada küll ja Krimm ongi läbi ajaloo olnud 'eripärane', aga Ukraina mereväe aluste nimed jäävad vast ikka ukrainakeelseina...

Vanarauast eemale uue tehnika poole...
Fotoseeria BTR-4 tüüpi masinate tootmisest....
http://photo.qip.ru/users/coast70/151175434/

Ukrainal polegi enam SEDA vanarauda.
http://www.postimees.ee/2736610/vene-va ... elaeva-ule

Tarmo Männard kirjutas:Ukrainal polegi enam SEDA vanarauda.
http://www.postimees.ee/2736610/vene-va ... elaeva-ule

Ei taha ka venelased seda vanarauda.

Черноморский флот России отказался от включения в свой состав бывшей украинской подводной лодки «Запорожье» проекта 641, сообщает ИТАР-ТАСС. Причиной отказа от корабля стало устаревание систем жизнеобеспечения, вооружения и средств борьбы за живучесть. По данным штаба Черноморского флота, корабль «перестал отвечать требованиям современного морского боя еще в начале 1980-х годов».

Эксплуатация бывшей украинской подлодки признана опасной для жизни экипажа. В настоящее время обсуждается возможность возвращения подлодки украинскому флоту. Источник агентства в штабе Черноморского флота рассказал, что «Запорожье» планируется перегнать в Одессу при помощи украинских буксиров. Помощь буксиров необходима потому, что корабль не может добраться до Одессы своим ходом.

Nii palju siis sellest 10-20 miljonist dollarist, mida ukrainlased sellesse roostekasti toppisid..
Muidugi, pole ju ka teada, palju sellest rahast reaalselt laeva jõudis ja palju "ära kadus"...

See, et laev praegu ei liigu, ei tähenda, et oleks raha niisama kulutatud, kui laeva katsetati, siis oli see funktsionaalne. Et see asi merel sõitis, võib igaüks veenduda, neetud internet.
Võis ka olla nii, et meeskond tegi ühte-teist kulukat lihtsalt katki enne laeva mahajätmist.
Venelased sellist altminekut mõistagi promoma ei hakka, lihtsam on tõmmata välja mingi kaalukas teema ja "oma näo" säilitamiseks kogu hädades neetud hoholle süüdistada.
http://www.youtube.com/watch?v=37qxMpitgPk

Laev on tõesti vana, vette lastud 1970, tervelt 7 aastat vanem kui Eesti MV aktiivkasutuses olev EML Tasuja.

Kuid see laev on iseseisva kaitsev6ime seisukohalt kordi t6husam, kui meie merevàe alused k6ik kokku.

Eespool sai juba öeldud, et selliste vanade laevade reanimeerimine on insenerlik probleem ja sõltub juhusest (nt milline on laevakere seisukord). Võib olla nii ja naa.
Kui kuskilt oli kätte jäänud laotäis varuosi - jällegi samm edasi (tegemist on üsna vana laevatüübiga).
Mitte mingite vene/ukraina foorumite teadmameeste teema (need ei tea laevaehitusest midagi).
Näiteks Linda Line sõitis hulka aastaid Helsinki vahel NSVL-s toodetud tiiburlaevadega, millele olid pandud Mercedes-Benz diiselmootorid.
Nende laevadega oli vähe probleeme, NSVL laevaehitajate töö oli üldiselt täiesti rahuldav - probleemid algasid "uue Venemaa" toodanguga.
(vahejuhtumid, kus laev mere peale jäi). Raha võidi ka kõrvale panna (iseäranis palju on slaavi kultuuris kombeks siis kõrvale panna, kui raha saaja veel välismaalt on).

Selline laev on kindlasti ohtlik, kui ta täies korras ja relvis on. Iseäranis siis, kui ta on moodsa akustikaaparatuuriga ja torpeedodega varustatud.
Uued asjad on kergemad- väiksemad - mida mahub sinna kõvasti panema. Diiselelektriline allveelaev on nimelt üllaltavalt vaikne, kui masinad seisma panna ja meeskond vakka on, siis võib juhtuda, et passiivse sonariga ei suudetagi avastada. Aktiivse sonariga (pingimisega) aga reedab pingide allikas sellega ka enda asukohta (millele võib järgneda see heli, mis kaasneb torpeedoaparaatide veega täitmisega).

Kapten Trumm kirjutas:Laev on tõesti vana, vette lastud 1970, tervelt 7 aastat vanem kui Eesti MV aktiivkasutuses olev EML Tasuja.

Mõttetu võrdlus. Sama hästi võiks öelda et õhukaitseks sobivad 50-ndate hävitajad kuna samast ajast pärit pommitaja B-52 on endiselt rivis.

Kuid see laev on iseseisva kaitsev6ime seisukohalt kordi t6husam, kui meie merevàe alused k6ik kokku.

Milleks siis see laev suuteline on..??
Mida ukrainlased oma tosinajagu miljoni eest siis said.??

Poti soldat kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Laev on tõesti vana, vette lastud 1970, tervelt 7 aastat vanem kui Eesti MV aktiivkasutuses olev EML Tasuja.

Mõttetu võrdlus. Sama hästi võiks öelda et õhukaitseks sobivad 50-ndate hävitajad kuna samast ajast pärit pommitaja B-52 on endiselt rivis.

Ega Luftwaffe pole Balti õhuturvet F-4 ega rumeenlased MiG- 21 tegemas käinud, kohe kindlasti mitte...kui nüüd millegi sobivusest või mittesobivusest pajatada.

tommy kirjutas:

Kuid see laev on iseseisva kaitsev6ime seisukohalt kordi t6husam, kui meie merevàe alused k6ik kokku.

Milleks siis see laev suuteline on..??
Mida ukrainlased oma tosinajagu miljoni eest siis said.??

See laev on suuteline meie merevàe k6ik alused àra uputama.

Noh praktikas ei suutnud see laev iseennastki uputada enne kui vaenlase lipp masti tõmmati. Ma saan aru et inimesed on meie mereväkke pandud mitte kõige targematest rahapaigutustest nördinud, aga Ukraina mereväe mingi positiivse näitena esile tuua on puhas huumor. Kui rauda ei suudeta hoida isegi vaenlase kätte sattumast, siis on sinna pandud raha maha visatud ning oleks pidanud kuskile mujale kulutama.

Mõttetu võrdlus. Sama hästi võiks öelda et õhukaitseks sobivad 50-ndate hävitajad kuna samast ajast pärit pommitaja B-52 on endiselt rivis.

Küsimuse vastus sõltub ka sellest kes on vaenlane ja mis ülesandeid eeldatakse.
Eesti suurtükivägi tegi taassünni läbi ka suuresti tänu soomlaste kingitud 105 mm haubitsatele, need piiratud omadustega Talvesõja-perioodi relvad oleks tänase suurtükiväe kontekstis mõistagi vanaraud. Samamoodi alustas merevägi omal ajal DDR Volksmarine puust keredega miinitraaleritega (see, miks traalerid, miks mitte raketikaatrid - on ise teema).

Muide, selle soome haubitsa tähis H61-37 tähendab number 37, et tegemist on 1937. a mudeliga (rootslased nimetasid seda 1940. a mudeliks), toodeti need II maailmasõja ajal.

Sellest, mismoodi hinnatakse vana laeva taastamiskõlblikkust, olen eespool vist kolm korda kirjeldanud.
See on insener-tehniline, mitte mingi humanitaarharidusega lauaülemate küsimus.
Isikud, kes pole laevaehitust natukenegi tudeerinud ja näinud, kuidas laevakere kontrollitakse, ei peaks siin "roostest" kaagutama.
Taolise kasutusega allveelaevadel on vahepealsel ajal tekkinud 3 uut asja:
Esiteks elektroonika ja sonariasjandus - on vajadusel paigaldatav (isegi lihtne töö, sest hiigelsuuri vaakumlampidel aparatuuriblokke asendavad moodsad digitaalsed, pooljuhtidel jne). Juhtmeid on vähem, elektritarve väiksem, müra vähem (jahutamine!).
Teiseks jõuajam (kasutatakse kinnise tsükliga mootoreid - Foxtrot saab diislite all sõita vee all ainult snorkliga) - väikestel kaugustel baasist (Must meri on Foxtroti autonoomsuse mõistes konnatiik) on see üle elatav.
Kolmandaks heli neelav kate - see on kõige kaalukam uuendus tegelikult - võimaldab sõita väiksema müraga (sinna käivad ka vintide uuendused jne). Samas, kaldalähedastes operatsioonides on taktikaga teatud ulatuses kompenseeritav (näiteks sõidetakse vee all mõne pealveelaeva all/sabas).

Selleks , et sukelduda Naissaare ja Aegna vahele merepõhja, hoida reziimi "vaikus" (meeskond käib sokkis ja mittevajalikud mehed vedelevad koikus) ja nagu esimene Andrease plaguga vene pealveelaev nina pistab, lasta mõned akustilised torpeedod välja ja tekkinud segaduses tõmmaga elektrimootoritega vaikselt uttu - saab see laev kindlasti hakkama. Eriti hea on, kui ligidal on piisavalt vanu laevavrakke, magnetiliste vahenditega üles ei leia.

Kas see eur/kill suhtelt on hea või mitte - eraldi küsimus (sama puudutab ka meie miinitõrjelaevastikku muide).