www.militaar.net

WWII aegsed Meteorid olid kasutusel V-1 allalaskmiseks. Ta oli vaatamata oma mootoritele ebaõnnestunud masin (piltidelt jääb silma nr röögatu tiivapind), mis polnud nt Griffoni mootoriga Spitfirest eriti kiirem.

262 eelis oli juba mingisuguse noolsusega tiib. Kõik muud masinad olid kas kolbmootoriga lennuki plaaneri kohandamised või oli lihtsalt reaktiivmootori pandud propimasina peale - Jak-15 oli reaktiiv-Jak-3 ning F-84 Thunderjet oli reaktiivmootoriga P-47 Thunderbolt.

Venelastel oli ka pärast sõda saksa V-2`sid, lennukite reaktiivmootoreid ja
Saksamaalt välja veetud vastavate alade teadustöötajaid ning insener-
tehnilist personali. Esimene relvastusse võetud ballistiline rakett oli sisu-
liselt V-2. Vene esimesed reaktiivhävitajad JAK-15 ja JAK-17 ning MIG-9
omasid Venemaal tootma hakatud saksa reaktiivmootoreid Jumo 004B,
millised oma võimsuselt jäid alla inglise Nenele ja Derventile. Need siis osteti inglastelt (olen kunagi ammu kuskilt lugenud, et saadi 400 mootorit)
Nene järgi hakati tootma mootorit VK-1, hiljem juba täiustatud suurema
võimsusega mootorit VK-2. Tänu Inglismaalt saadud mootoritele hakkas
Nõukogude lennuvägi juba 1948 aastal saama hävitajaid MIG-15.

represseritu kirjutas:Venelastel oli ka pärast sõda saksa V-2`sid, lennukite reaktiivmootoreid ja
Saksamaalt välja veetud vastavate alade teadustöötajaid ning insener-
tehnilist personali. Esimene relvastusse võetud ballistiline rakett oli sisu-
liselt V-2. Vene esimesed reaktiivhävitajad JAK-15 ja JAK-17 ning MIG-9
omasid Venemaal tootma hakatud saksa reaktiivmootoreid Jumo 004B,
millised oma võimsuselt jäid alla inglise Nenele ja Derventile. Need siis osteti inglastelt (olen kunagi ammu kuskilt lugenud, et saadi 400 mootorit) Nene järgi hakati tootma mootorit VK-1, hiljem juba täiustatud suurema võimsusega mootorit VK-2. Tänu Inglismaalt saadud mootoritele hakkas Nõukogude lennuvägi juba 1948 aastal saama hävitajaid MIG-15.

V-2, Jumo ja need muud imemasinad olid juba 1946 aastaks vananenud praht, ega seda Nene mootorit ilmasjata ei ostetud.

Samas nii Mig-9 kui Mig-15 olid venelaste endi konstrueeritud masinad ja Mig-15 oli oma aja kohta väljapaistvalt hästi välja tulnud. Lennuki omaduste juures määrab mootor ehk 30%, ka muud asjad tuleb välja mõelda. Seejuures polnud nt venelaste reaktiivlennukidisainidel suurt ühist saksa omadega. Vene lähenemine oli panna mootorid keresse, vabastada tiivad liigsest takistusest ja koormusest ning saada seeläbi paremate lennuomadustega masin.

Samas - ka tehnilise progressi lipulaevaks peetud USA lendas Korea sõjas Nene mootoritega. Too tundus üldse üks õnnestunud tükk olevat. Seejuures tundub, et inglaste mootoriehitus polnud sakslastest suurt kehvem, eriti kui vaadata nt Spitfire Griffon-mootorit.

Saatuse iroonia - Nene mootoritega esimene lennuk - Meteor oli väga ebaõnnestunud masin, seda ei viidud lahingusse Euroopas ega ka Koreas.

Meteor oli Korea sõjas täiesti kohal - leidis kasutuse austraalia õhujõudude poolt. Isegi mõni sai alla tulistatud.
Mina samuti arvan et MIG 15 oli venelaste oma konstruktsioon.. Üldiselt, minul jääb selline mulje, et aastast umbes 1944 enamusele saksa konstruktoritele-administraatoritele sai selgeks mis moodi kõik lõpeb ning nende tegevuseks oli mitte lahinguvõimelise relva väljatöötamine vaid oma lühiajalise eksistentsi õigustamine. Ühe sõnaga tegevus toimus märklause "Konstruktor Hans väga ei tahtnud sattuda idarinnele" all.
Kui vaadata saidi "Luftwaffe 1946" siis see on väga hästi näha.

No paluks siis neid oma ala proffide jutte. Viiteid otse allikale. Seni on siin foorumis pakutud ainult ühte Tehnika Maailma õnnetut artiklit, mille autor ise on tunnistanud, et kirjutas selle maha suvalistest webi materjalidest mida enam üleval pole.
Paluks allikaid. Viiteid allikatele, aga mitte mingit häma.

Hämamisest on asi kaugel! Ma küll ei tea millist artiklit Tehnika Maalima ajakirjanik silmas pidas kuid väga võimalik, et tegu oli sama artikliga. Kohe kui lugu TMs ilmus otsisn netist üles Flug Werk GmbH kodulehekülje ja seal oli hulganisti fotosid uuest FW-st ja pikk artikel kirjutatudna firma oma eksperdi poolt. Sellest artiklist oli tehtud ingliskeelne tõlge webilehel www.flying-wings.com. Nüüdseks on firma kodulehekülg juba kaks korda muutunud ja artikkel sealt kadunud ka ingliskeelne tõlge teisel webilehelt on lisana kadunud. Ja mis on läind see on läind võid nõuda nii palju kui tahad!

uusmario kirjutas:Vene sõjatehnikale paigaldatud mootorid nüüd küll täielik praht ei ole.Vene tanki diislid on koos Leo-2 mootoriga parimad tankimootorid.Nende sõjalennukite mootoridki on üsna head,kohe kindlasti paremad kui nt Hiina omad.Vene (militaar)mootorid paistavad silma oma vastupidavusega ja lihtsusega.Sõjatehnika puhul on parim lahendus see,kui masin on võimalikult lihtne.Sest mida keerulisem on aparaat,seda rohkem on tal detaile ja seda riketealtim ta on.Seda jah,tsiviilkäibes neil just erilisi tehnilisi saavutusi ettenäidata ei ole,peale selle,et tehnika on kergesti hooldatav.

Lisaks olid vene lennukite reaktiivmootorid rasked, suure kütusekuluga, tossavad ja kas ikka nii väga töökindlad.

denis23 kirjutas:Reaktiivmootorid Nene ja Dervent müüs Briti leiboristide valitsus Stalinile juba peale Churchilli Fultoni kõne, s.t. peale külma sõja algust. Ning seda täiesti seaduslikult ja avalikult. Äri on äri on äri.
Ka see et 30-ndatest viisid venelased Christie tanki salajalt USA-st välja, traktori nime all on püha bullshit. Paberite järgi oli tegemist tankidega, ainult et ilma tornideta.

Huvitav, et just salaja toomisest kirjutavad venelsed oma tankiraamatutes!

Kapten Trumm kirjutas:WWII aegsed Meteorid olid kasutusel V-1 allalaskmiseks. Ta oli vaatamata oma mootoritele ebaõnnestunud masin (piltidelt jääb silma nr röögatu tiivapind), mis polnud nt Griffoni mootoriga Spitfirest eriti kiirem.

262 eelis oli juba mingisuguse noolsusega tiib. Kõik muud masinad olid kas kolbmootoriga lennuki plaaneri kohandamised või oli lihtsalt reaktiivmootori pandud propimasina peale - Jak-15 oli reaktiiv-Jak-3 ning F-84 Thunderjet oli reaktiivmootoriga P-47 Thunderbolt.

--See on midagi uut! Oled mõnda F-84 näinud?
Mis ühist tal P/F-47? Mõlemad lennukid!

Hävitaja Gloster Meteor omas reaktiivmootorid Dervent, mitte Nene.
USA reaktiivhävitaja F-84 Thunderjet oli uus, spetsiaalselt reaktiivhävi-
tajaks projekteeritud lennuk. Oli esialgne idee kohandada kolbmootoriga
hävitaja F-84 Thunderbolt reaktiivmootori kasutamisele, kuid sellest
loobuti kui mitteperspektiivsest lahendusest novembris 1944.
Vene hävitaja MIG-15 oli maailmas esimene seeriatootmisesse läinud
noolja tiivakujuga lennuk, mille esmalend toimus juulis 1947. Tema
rivaal USA esimene noolja tiivakujuga hävitaja F-86 Sabre sooritas
esmalennu oktoobris 1947. Vene lennukikonstruktorid on loonud palju
heade lennuomadustega lennukeid ja vene militaarlennundus on tihti olnud
pioneeri rollis. 1934 aastal, kui veel kõikide riikide hävitajad olid biplaanid,
võeti NSVL-is relvastusse sissetõmmatava telikuga hävitaja monoplaan
I-16, milline Hispaania kodusõjas tõestas oma paremust vastaste hävitajate üle kuni Saksa uue Me-109 ilmumiseni.

Уже в феврале 1934 года обе опытные машины были подготовлены для первого этапа Государственных испытаний.
До конца года завод должен был изготовить 250 таких истребителей. Естественно, что этим фантастическим планам сбыться суждено не было — до конца года (1934) заводчанам вообще не удалось сдать ни одной серийной машины.

Würger 190G kirjutas: See on midagi uut! Oled mõnda F-84 näinud?
Mis ühist tal P/F-47? Mõlemad lennukid!

Olen ikka. Sirge tiivaga F-84 Thunderjeti ja P-47 suhe on umbes sama nagu Jak-15 ja Jak-3 vahe. Reaktiivlennuk on välja arendatud propellerlennukist, istutades keresse reaktiivmootori ning nudides kõiki kandepindu õhutakistuse vähendamiseks. Kuna tegemist on sama firmaga (Republic), siis ei imestaks, kui tehniliselt on pooled jupid samad. Telik, kabiin, saba vetikaalosa jne on igatahes äravahetamiseni sarnased.


Selline lennukiteadlane nagu Sina, peaks ju teadma, et F-84 oli nii sirge kui noolja tiivaga, sama margi all


Sarnasust ei leia?


Selge see, et tegemist on eri lennukitega, kuid kui võrrelda omavahel sirge tiivaga F-84 ja viimaste mudelite bubble-kabiiniga P-47, siis sarnasus on ilmne.

Lugesin nüüd ka seda TM-i artiklit salamandritest ja sain teada, et lennuk tuli relvastusse alles kevadel 1945 ja neid sai proovida vaid loetud nädalad - kas polnud mitte vara teha järeldusi tema lahinguvõime kohta? Kui oleks Me262 projekt kõrvale lükatud ja salamandrisarnaseid odavamaid riistu massiliselt tehtud? Ehk siis sisuliselt oli tegu proovimata lennukiga. Ja muidugi omamoodi teema on see, kuidas Go229 end lahinguis oleks näidanud?

Kapten Trumm kirjutas:

Würger 190G kirjutas: See on midagi uut! Oled mõnda F-84 näinud?
Mis ühist tal P/F-47? Mõlemad lennukid!

Olen ikka. Sirge tiivaga F-84 Thunderjeti ja P-47 suhe on umbes sama nagu Jak-15 ja Jak-3 vahe. Reaktiivlennuk on välja arendatud propellerlennukist, istutades keresse reaktiivmootori ning nudides kõiki kandepindu õhutakistuse vähendamiseks. Kuna tegemist on sama firmaga (Republic), siis ei imestaks, kui tehniliselt on pooled jupid samad. Telik, kabiin, saba vetikaalosa jne on igatahes äravahetamiseni sarnased.


Tõesti ära imesta! Sa vist ainuke!

Kapten Trumm kirjutas: Sirge tiivaga F-84 Thunderjeti ja P-47 suhe on umbes sama nagu Jak-15 ja Jak-3 vahe. Reaktiivlennuk on välja arendatud propellerlennukist, istutades keresse reaktiivmootori ning nudides kõiki kandepindu õhutakistuse vähendamiseks. Kuna tegemist on sama firmaga (Republic), siis ei imestaks, kui tehniliselt on pooled jupid samad. Telik, kabiin, saba vetikaalosa jne on igatahes äravahetamiseni sarnased.

Sarnasust ei leia?

Ilmselt on see järjekordne teooria, sest ka mina ei leia, eriti teliku osas. Kuidas oleks ühe inseneri poolt kinnitatud ekspertarvamusega, mis kinnitab jooniste najal, et "F-84 Thunderjeti ja P-47 suhe on umbes sama nagu Jak-15 ja Jak-3". Või kehtisid need reeglid, millest eespool juttu oli, kõikide kohta peale sinu enda?

Fighters of World War II (Grange Books, Aerospace Publishing 1998, lk 29) ka seda ideed ei toeta. Autor on insener.

Kui tegemist oli järjekordse teooriaga, siis võiks nüüd õige teema juurde tagasi pöörduda.

Kapten Trumm kirjutas:
Selge see, et tegemist on eri lennukitega, kuid kui võrrelda omavahel sirge tiivaga F-84 ja viimaste mudelite bubble-kabiiniga P-47, siis sarnasus on ilmne.

Aga mosse ja bemari mootoril sarnasus puudus. Aga lennukite puhul "silmaga sarnasus" sobib ?

Nagu ma ennist pakkusin, tooks näited mis on venelastel originaalne ? Oleks ehk lihtsam suund.