NATO kiirreageerimisüksus harjutab Hiiumaa vabastamist

[Kapten Trumm]

See ongi laiem probleem - kauaks oma toolidele jäänud inimesed arvavad omavat lõpliku tõe monopoli ja jumalikku õigust jagada inimesi omadeks ja vaenlasteks.
Eile õhtul Kolmeraudses ütles Marju Lauristin väga kenasti välja selle Eesti probleemi, kes aru sai, see sai ja kel kriitikameelt pole, hakkab ajama sotside jahu.

[mx77]

Muide, Toe Nõmm on ajaloolane ja ministeeriumiametnik.
Kuid, miks ei usaldaks sa teda EKV-le uut käsirelva valima.?

sorry, aga kui mina oleksin kaitseminister, siis ma kahtleks küll väga selle mehe võimekuses.

[ermot]

Kui ma võiksin nüüd väljendada oma muret NATO osas, siis ma ei kahtle sõjaväelaste võimekuses ja professionaalsuses. Kui see käsk tuleb, nad teevad selle ära ja senise põhjal on alust arvata, et hästi.

Muret tekitabki see poliitilise otsuse tegemise pool. 28 liiget peavad andama konsensusliku nõusoleku Eesti aitamiseks kriitilises olukorras. Kett on niisama tugev kui seda on selle kõige nõrgema keti lüli tugevus. NATO-s on 28 liiget ja meie palavalt armastatud Botnia on meister igasugustes kokkulepetes ja lubadustest. Viimaseid ehedaid näiteid on Ukraina loobumine EL assotsieerunud liikme staatusele kandideerimisest ilmselt Venemaa survel. 28 riigi hulgas leiab neid, kellel puudub Venemaaga ühine piir, aga kellel on üht-teist võita (Saksamaal gaas, Prantsumaal relvatarned, Islandil laen kriitilises olukorras või tulus sõjaväebaas USA lahkunud sõjaväeosa asemel jne). Kui ka see murdmatu liit jääb ühtseks, on võimalik arutelu just parasjagu niipalju venitada, et sellest piisaks Eesti okupeerimiseks. "Shit happens, You know! It was just too quick offence to respond, but we definitely learned from this! If there will be next time, we will respond earlier, I promise!"

Mul ei ole tarvis meelde tuletama hakata, kui palju erinevaid mitte-kallaletungi pakte ja kokkuleppeid sõlmiti ennem II MS. Ülla-ülla, üks neist oli Eestil Venemaaga. Ok, seekord oleme targemad, Venemaaga lepingute tegemine on puhas ajaraiskamine. Neid me enam ei usalda. Kahtlemata nüüd kuidagi meie juhtiva partei mõistuseas, aus ja südametunnistuse ning meie usinate kaitseväe ametnike võimekuses- kas need teised kokkulepped olid kuidagi paremad ( 29. septembril 1938 sõlmitud Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe Tsehhoslovakkia alade kohta vms). Fakt on see, oma särk on ihule ligemal ja kui häda käes, vaatab igaüks ise, kuidas saab.

Lõppeks, miks arvata, et keegi niiväga ihaleb meie vabadust tulla kaitsma? Meile oleks see lõpp lahe ja ilgelt mõnus, aga no tegelikult ka? Ma kardan, et rehepapi panemine selles tundlikus valdkonnas osutub pagana lühinägelikuks- ega keegi ju meie mängu ei oska läbi näha, me oleme lihtsalt nii s***a-kanti kavalad ja über-super poliitlised manipulaatorid, eks ole? Mulle poliitikuna muidugi meeldiks sõdida nii, nagu britid Monte Cassino all - viimse poolakani, aga mis hinda maksid poolakad selle ohvri eest? Ikka leppisid suured omavahel kokku ja Poola ennastsalgavad väed asustavad siiani Edinburghi ümbrust.

Ma usun, et nii mõnigi toodud näidetest on enamal või vähemal määral vaieldavad. Ajalugu ei ole must valge, selge see. Sõnadest rohkem maksavad teod ja minu eesmärk oli õppida ajaloost ja selle põhjal konstrueerida tulevikku. Meil ei ole paremat moodust, ehkki nii mõnigi väidaks hea meelega vastupidist. Kui nii, siis võiks osaleda selgeltnägijate konkursil ja tõestada miljonite televaatajate silmade all oma pädevust hiromantia alal.

[Poti soldat]

Noh, muidugi 100% kindlust et sulle vaenuliku suurriigi vastu appi tullakse ei ole mitte kunagi, on lihtsalt mingi tõenäosus seal nulli ja saja vahel, ja siis erinevad faktorid kas suurendavad või vähendavad seda tõenäosust. Aga ma ei saagi nüüd aru, kas see "NATO meile niikuinii appi ei tule" rahvas pooldab siis NATOst välja astumist?

[ermot]

Aga ma ei saagi nüüd aru, kas see "NATO meile niikuinii appi ei tule" rahvas pooldab siis NATOst välja astumist?

Miks küll? Mida rohke turvavõrke, seda vähem võimalust põhja kukkuda. Küsimus on pigem selles, kas me saame ainult üht turvavõrku usaldada, mida me päriselt ei saa kunagi kontrollida, ennem kui saatuslik hetk käes. Äkki peaks ikka ise ka mingi võrgu valmis punuma, mille peale loota võiks, see on see küsimus. Teate küll, tankid, õhuvägi, keskmaa õhutõrje, rannakaitse jne. Kallis? Kallis, aga mis kasu on kokkuhoitud rahast okupatsiooni tingimustes?

Muuseas, tehnikas on printsiip, et väga vastutusrikkaid süsteeme vähemalt dubleeritakse, kui mitte ei tripleerita (lennundus näiteks). Mis on meie teine ja kolmas turvavõrk, kui NATO kaitse ei realiseeru?

[tommy]

Kallis? Kallis, aga mis kasu on kokkuhoitud rahast okupatsiooni tingimustes?

Mis sinu loodava partei nimeks ka muidu saab??
See partei, mis seab oma lipukirjaks "riigikaitsele 10% SKP-st.
Kardan, et siis saab ka selgeks, mida ülejäänud ühiskond asjast arvab.

Ja tuleb edasi toimetada sellesama 2%.ga.
Super, kui seegi alles jääb.

[Kapten Trumm]

Oot, ma ei saanud nüüd aru, kes sulle tommy on mandaadi andnud ühiskonna nimel sõna sedasi võtta?
On selle "ühiskonna" käest seda üldse küsitud?
Ei ole....

Ja veel - täiesti lapsik on sellise haritud inimese sulest see levitatav 2% SKP mütoloogia.
Justkui RE tohutu teene oleks. Ma küll julgen sügavasti kahelda, kas täna ükski koalitsioonivõimeline partei omab julgust minna Eesti peamise välispoliitilise instrumendi ehk parim ja tublim kõiges, mis Brüsselist tuleb - kallale. Sestap pole mõtet sellist jama siia sisestada. RE on täna lihtsalt üks tugevamaid (ka kriitikavabamaid) paipoisi imago pooldajaid. Selle tagant otsida lunastust palgaarmee teema pärast vms - lapsikuse tipp

See 2% on üks järjekordne number, mis on saadud arhitektuursel meetodil ja kui see arv oleks Brüsselist hõigatud näiteks 0,89%, siis suure tõenäosusega kilgataks täna, et 0,8 jäi just seljataha, hea et seegi tulevikus jääb....

[tommy]

No ma ju ütlen, et tehke ära.
Sina Trumm oma lapsemeelsuses vist tõesti usud seda meeletut edu, mis saadaks erakonda, kes propageeriks sadade ja sadade miljonite äravõtmist sotsiaalist, haridusest või tervishoiust.
Või "Kreekat" teha.

[ermot]

Sina Trumm oma lapsemeelsuses vist tõesti usud seda meeletut edu, mis saadaks erakonda, kes propageeriks sadade ja sadade miljonite äravõtmist sotsiaalist, haridusest või tervishoiust.

Ja hopsti oleme jälle poliitikas. Kõnealune väide on RE ja KE lemmiktrikk ja põhineb vastandumisel stiilis "kas pensinärid tahavad meie väikeste lastega peredelt nende viimast toetust ära võtta?!?". Inglise keeles on selle kohta väljend "bootstrapping" ehk iseenda kinnisidumine omaenda kingapaeltega. Samas oluline küsimus, diskuteerin sellel teemal meelsasti, aga hetkel läheks väga teemast välja. Räägiks parem asjast ehk kuidas üldse oleks muutuvates oluldes võimalik Eesti sõltumatus garaneerida, siis võtaks finantsid ette ja arutaks, kust neid saada. First thing first.

Ja miks eeldada, et rahvas ei ole nõus kaasa mängima? Soomes viidi Talvesõja ajal läbi korjandus, mille käigus inimeste kullast abielusõrmused vahetati hõbesõrmuste vastu. Äkki inimesed väärtustavad oma vabadust ja õigust oma teenitud vara iseendale pidada rohkem kui hüvesid, mida poliitikud nende endi teenitud raha eest ühiskonnale näpuotsaga tagasi anda lubavad?

[tommy]

Ja hopsti oleme jälle poliitikas.

Riigikaitse, sealhulgas selle rahastamine ongi poliitika.
Emotsionaalse nutulauluga pole siin suurt midagi teha.
Kui juba tahame mingeid võrke punuda.

Teate küll, tankid, õhuvägi, keskmaa õhutõrje, rannakaitse jne. Kallis? Kallis, aga mis kasu on kokkuhoitud rahast okupatsiooni tingimustes?

[ermot]

Emotsionaalse nutulauluga pole siin suurt midagi teha.
Kui juba tahame mingeid võrke pu

Hästi. Tulista, finantsgeenius. Mida on siis vaja, et iseseisev kaitsevõime luua, osade kaupa ja hinnalipikud küljes. Isiklik hinnang, üldjoontes, emotsioonidesse langemata.

[ermot]

Seni, kuni Tommy oma halvimat haudub, natuke jutustusi meie kodumaa ajaloost ehk kust saada raha riigikaitse finantseerimiseks. Publiku tungival soovil, teemast kõrvale kaldumise süüdistused palun suunata Tommyle. Valdkond 1, riigieelarve kujunemine.

Aasta 1999. Mart Laari teine valitsusaeg. Riigieelarve kippus tasakaalust välja minema, uus valitsus võttis kasutusele uuemas Eesti ajaloos drastilised meetmed- vähendada riigieelarve kulusid 10%. Märt Rask kustub Justiitsministeeriumis koosolekule Vanglate Ameti juhtkonna ja kõikide vanglate direktorid. Selline paras saalitäis inimesi. Märt Rask informeerib kõiki osalisi valitsuse kurjadest kavatsustest ja jääb ootama tagasisidet. Mis saabub üsna viimsepäeva vormis- pumbad peame välja lülitama, alumised majad upuvad ära, ülemised jäävad veeta, vangid hakkavad mässama, vangid põgenevad ära ja mis hullu kõik veel juhtuma hakkab. Märt Rask kuulab kõik mured ära ja jääb eelarvekärbetele kindlaks. Ja ime küll, aasta läheb mööda, majad polegi uppunud, vangid mässama hakanud ja isegi minister on veel paigas.

Aasta 2000. Teie alandlik teener, koostamas väikese kuid olulise mutrina ühe ministeeriumi ühe osakonna eelarvet. 2 ellujäämise reegli riigiametnikele, kuidas koostada riigieelarvet:
1. tuleb eelmise aasta eelarve taotlusele lisada otsa 10%;
2. kõik senised rahad tuleb aastaga ära kulutada, sest muidu ei ole võimalik täiendavate summade nõudmist põhjendada. See toob kaasa iga aasta lõpus intensiivseima kulutuste laine, millest eelistatuimad on koolitus ja seadmete hange.

Sama aasta. Börsimulli lõhkemine, maailma vapustab üle hulga aja väikene majanduskriis. RE rahandusminister Siim Kallas püüab reformida riigieelarve koostamist, viia kuluarvestus teenuste põhiseks. Selleks peavad kõik ministeeriumid koostama teenuste loetelu, mida nad osutavad Eesti riigile. Plaanis on viia eelarvestamine kulupõhiselt eelarvestuselt vajaduste põhiseks, et oleks võimalik hinnata riigieelarve kasutamise efektiivusus jms. Kriis möödub üllatavalt kiiresti, reformikavad vajuvad minevikku, riigieelarvestus toimib edasi endiselt kulupõhiselt valemiga eelmise aasta riigieelarve pluss 10%.

Aasta 2001. Teie alandlik teener, nüüd juba kõrges riigiametis struktuuriüksuse juhina, koostamas esimest korda oma elus eelarvet oma majandusüksusele. Nii, seadmete amortisatsioon selline, kulud sidele sellised, arendusprojektid kavas läbi viia selline, kokku summa X. Järgneb eelarve kaitsmine komisjoni ees. Komisjon, tutvunud riigieelarve ettepanekuga, teeb kiiresti otsuse: saad X-50%. Ehk siis täpselt kaks korda vähem, kui vaja. Kuidas nii, ma ei tule toime? Komisjoni minu mure ei huvita, struktuuriüksus elab aasta ka kuidagi üle. Õpitud tarkus- puhu eelarve kaks korda suuremaks, niikuinii võetakse pool eelarvest maha. Lisaks järgmised õpetussõnad: tee järgmine kord hästi hale nägu pähe, äkki hakkab komisjoni liikmetel kahju?

Kokkuvõtvalt: Aastal 1995 oli riigieelarve suurus ~20 miljardit eesti krooni (1,20 miljardit eurot). On riigi ülesehitamise aeg, tohutus summad kuluvad riigiasutuste remontimiseks ja kaasaegsete seadmetega varustamiseks. Päästeamet on praktiliselt igas külas, meditsiiniteenus on tasuta, hambaarsti eest ei pea kuigi palju maksma jne.
Aastal 2013 on riigieelarve suurus 7,8 miljardit eurot (121 miljardit krooni), 100 miljardit krooni suurem. Riik on õhukuseseks muudetud, tasuta meditsiin peaaegu kättesaadamatuks tehtud, päästeamet on esindatud ainult suuremates linnades, riigi tegevus on efektiivsemaks muudetud tänu arvukatele e-teenustele jne. Mõju avaldanud elukalliduse hinnanguliselt u. kolmandik lisandunud summast, küsimus – kuhu auku on kadunud ~65 miljardit eesti krooni?

[tommy]

Uh.
Ma väljendasin oma suhtumist emotsioonidesse uppuvasse nutulaulu küllaltki selgelt.
Milleks süüdistada mind selle produtseerimises?

[ermot]

Valdkond 2, riigieelarve suurendamine. Kõige paremini selguvad asjad ikka võrdluses.

Eesti, pindala 45 227 km², elanikke 1 286 540 (2013), SKT 25,784 miljardit USD (2011)

Iisrael, pindala 20 770 km², elanikke 7 745 000, SKT 219,43 mld USD (2011).

Aastal 1973, riik on vaene, Yom Kippur sõja päevil on riigi suurim eksproditulu allikas datlid ehk põllumajandus. Iisrael mõistab, et ilma tugeva kaitsesüsteemita hävitatakse riik varem või hiljem. Järgneb üks muljetavaldavaim innovatsioonile rajatud majanduskasv (looduslikud ressursid on väga limiteeritud), hetkel võib majndussaavutusi lugeda järgnevalt.

Iisraeli peetakse üheks kõige arenenumaks riigiks Edela-Aasias majandusliku ja tööstuse arengu põhjal. 2010 aastal liituti OECD-ga. Riik on regioonis kolmandal ja maailmas 38.-ndal kohal Maailmanga Lihtsa Äritegemise Indeksi (World Bank's Ease of Doing Business Index) põhjal ning ka Maailma Majandusfoorumi Globaalse Konkurentsiraporti (World Economic Forum's Global Competitiveness Report) põhjal. Riik on edukate start-up firmade arvestues teisel kohal maailmas (USA järel) ning suurim hulk börsil noteeritud ettevõtteid väljaspool Põhja-Ameerikat. Olgu öeldud, et Iisraelil üksi on börsil noteeritud ettevõtete arv suurem kui kogu Eurpoopas kokku .

2010 on Iisrael arvatud 17-ndaks majanduslikult kõige arenenumaks rahvaks maailmas (IMD's World Competitiveness Yearbook). Iisraeli majandust on hinnatud kõige vastupidavamaks maailma tabanud majanduskriisis ning esimeseks RjaD kesksete investeeringute osas. Muuseas, datli ekspordi kogus on jäändu samaks.

Sõjalises valdkonnas kahjuks ei ole ekspert, loodan siinkohal teiste poolt lisatud andmetele.

[ermot]

Uh.Ma väljendasin oma suhtumist emotsioonidesse uppuvasse nutulaulu küllaltki selgelt.

Mida oligi karta. Ja millisel argumendil põhineb siis veendumus, et me ei saa sellist luksust endale lubada? Oludes, kus me isegi ei oma ülevaadet riigikaise üleseehitamiseks vajalikest resurssidest? Sellegipoolest on täiesti kindel, et see on liiga kallis? Jajaa...