9. leht 10-st
Re: Pariisis ajakirja Charlie Hebdo toimetuses tapeti 12 ini
Postitatud: 13 Jaan, 2015 13:58
Postitas PaganHorde
https://www.youtube.com/watch?v=H6fRa65dXF4
Ega Venemaal on ka selle asjaga asjad ikka täitsa pees.
Re: Pariisis ajakirja Charlie Hebdo toimetuses tapeti 12 ini
Postitatud: 13 Jaan, 2015 14:03
Postitas aest
Ega Kadõrov siis Putinit ilmaaegu avalikult Vladimir Allahhovitsiks tituleerinud.
Re: Pariisis ajakirja Charlie Hebdo toimetuses tapeti 12 ini
Postitatud: 13 Jaan, 2015 14:40
Postitas vk1
Kas see laanemaailma suhteline hambutus ei ole lihtsalt see,et me oleme lihtsalt unustanud (voi edasi arenenud...),mida tahendab yks toeline religioon. seda ja seda ei tohi teha,muidu oled ketser jne. ,vaart porgutuld-pea maharaiumist jne
Koik teised usundid on juba joudnud mingi relativismini ",noh-jah ega see maa nyyd toesti 7 paevaga ei loodud,see nagu metafoor voi nii", nyyd aga puutud kokku toeliste usklikega, kes usuvadki,et koik ,mis kirjas,ongi prohveti sona ja kes ainukesena kogu maailmas jargivad sona-sonalt pyhakirja. ..
Re: Pariisis ajakirja Charlie Hebdo toimetuses tapeti 12 ini
Postitatud: 13 Jaan, 2015 15:11
Postitas Yks
vk1 kirjutas:Kas see laanemaailma suhteline hambutus ei ole lihtsalt see,et me oleme lihtsalt unustanud (voi edasi arenenud...),mida tahendab yks toeline religioon. seda ja seda ei tohi teha,muidu oled ketser jne. ,vaart porgutuld-pea maharaiumist jne
Koik teised usundid on juba joudnud mingi relativismini ",noh-jah ega see maa nyyd toesti 7 paevaga ei loodud,see nagu metafoor voi nii", nyyd aga puutud kokku toeliste usklikega, kes usuvadki,et koik ,mis kirjas,ongi prohveti sona ja kes ainukesena kogu maailmas jargivad sona-sonalt pyhakirja. ..
Mine käi USA's korra ära. Ka "läänemaa". Või Iirimaal. Või Nõmmel, Jehoova Tunnistajate Kojas või mis ta seal ongi.
Re: Pariisis ajakirja Charlie Hebdo toimetuses tapeti 12 ini
Postitatud: 13 Jaan, 2015 16:16
Postitas herman30
Üks näide Soome ajaloost:
http://www.vapaa-ajattelijat.fi/lehti/2 ... sista.html
Uskonnon ja uskonnottomuuden vapaus on maassamme reippaasti alle satavuotias ilmiö, jota edelsi monisatavuotinen pakkouskonto. Vuoteen 1923 saakka jokaisen tuli kuulua johonkin uskonnolliseen yhdyskuntaan. Uskonnottomalle identiteetille ei siis ole ollut kulttuurihistoriallisesti katsoen vielä kovin paljoa aikaa kehittyä, kasvaa ja kukoistaa yhteiskunnassamme ja julkisuudessa.
Ehk kuni 1923 oli soomlasele kohustus kuuluda kirikusse, olgu siis luterlik või õigeusu või mingi kolmas või neljas aga ateist ei saanud olla.
Re: Pariisis ajakirja Charlie Hebdo toimetuses tapeti 12 ini
Postitatud: 13 Jaan, 2015 18:17
Postitas diesel
kohustuslik kirikusse kuulumine oli vähemalt osaliselt vajalik ka seetõttu, et kirik täitis rahvastikuregistri ülesannet.
Re: Pariisis ajakirja Charlie Hebdo toimetuses tapeti 12 ini
Postitatud: 13 Jaan, 2015 19:28
Postitas Yks
diesel kirjutas:kohustuslik kirikusse kuulumine oli vähemalt osaliselt vajalik ka seetõttu, et kirik täitis rahvastikuregistri ülesannet.
Venemaal teostati esimene rahvaloendus, millel kirikuga mingit pistmist polnud, juba aastal 1719.
Hiljem kui kogu Soome inkorporeeriti Venemaa koosseisu, osales Soome regulaarselt nn rahvaloendustel, mis baseerusid tõsi erinevate kumbermangude ja linnade maksutulusid tõendavatel fiskaalandmetel aka Ревизские сказки(списки).
Rootsi rahvaloendused said alguse 1748.aastal, aasta hiljem loodi veel Rootsile kuulunud Soomele oma rahvastikuregister - väestötilasto.
1897.aasta ülevenemaalise rahvaloenduse (tõsi, selles ei osalenud Soome) meetodid aga olid juba märk tänasest päevast. Soomes korraldati mäletamistmööda kas samal ajal või pisut hiljem oma rahvaloendus. Meetodid samad kui 1897.aastal Venemaal.
Seepärast usun, et Soome iseseisvuse saabudes vaevalt, et toimus tagasiminek kirikunimekirjade juurde.
Soome statistikakeskus, kuhu kõik andmed elanikest lõpuks jõudsid, loodi juba 1865.aastal.
http://www.stat.fi/org/index.html
Re: Pariisis ajakirja Charlie Hebdo toimetuses tapeti 12 ini
Postitatud: 13 Jaan, 2015 20:37
Postitas Castellum
diesel kirjutas:kohustuslik kirikusse kuulumine oli vähemalt osaliselt vajalik ka seetõttu, et kirik täitis rahvastikuregistri ülesannet.
Yks kirjutas:Seepärast usun, et Soome iseseisvuse saabudes vaevalt, et toimus tagasiminek kirikunimekirjade juurde
Paraku pead ikkagi uskuma, et Soome on maa, kus kirik ei ole riigist lahutatud ja rahvastikuregistris (aga ka mujal Soome elus) on kirikul oluline osa.
Isiklik kokkupuude selline. Kui õppisin Helsingis 1992-93, pidin üliõpilasena valima endale ise registri, kus olen Soome hingekirjas. Valikuid oli neli:
soome luteri kiriku poolt peetav register (kirikuvalitsus Turus?);
soome õigeusu kiriku poolt peetav register (kirikuvalitsus Kuopios?);
rootsi luteri kiriku poolt peetav register (kirikuvalitsus Porvoos?);
tsiviilregister (peamaja Helsingis?).
Läksin tsiviili. Valik ise oli tõsi küll vaba, mingit kirikupoolset survet mulle ei olnud.
Re: Pariisis ajakirja Charlie Hebdo toimetuses tapeti 12 ini
Postitatud: 13 Jaan, 2015 21:13
Postitas Yks
Seda ma usun Castellum, et Soome on tänagi maa kus kirik ja riik kuuluvad üsnagi ühte.
Küll aga ei saa väita Soomes mingisse kirikukogukonda kuulumise nõudmise põhjuseks, et just kirik pidi rahvastikuregistrit pidama. Nagu sa ka ise mainisid, siis on olemas ka tsiviilregister. Juba üle sajandi. Kirikud vaid täiendasid seda, kuid ei pidanud iseseseisvalt enam midagi. Andmed sealt jõudsid siis ja jõuavad ka täna tsiviilregistrisse.
Põhjuseks miks sa pidid mingil hetkel hakkama Soome Vabariigis end kristlasena deklareerima läbi kogukonda kuulumise oli ikka midagi muud. 1918.aasta vennatapusõda, kus ühed end vägagi radikaalsel moel krikust ja õpetajatest distantseerisid. Sealt tuleb põhjust, miks kuni 1923.aastani nõuti enda kuhugi kinnitamist. Ei kuulunud või vedasid nö villast, hoidudes regulaarsetest kirkukülastustest - selge, teadagi mis vaated ja mis mees! 1923.aastaks tundis Soome end juba piisavalt tugevalt, et see nõue kaotada ja 1939.aastal alanud Talvesõda silus veel jäänud armid kaevikutes ära.
Re: Pariisis ajakirja Charlie Hebdo toimetuses tapeti 12 ini
Postitatud: 13 Jaan, 2015 22:40
Postitas toomas tyrk
Yks kirjutas:
Küll aga ei saa väita Soomes mingisse kirikukogukonda kuulumise nõudmise põhjuseks, et just kirik pidi rahvastikuregistrit pidama. Nagu sa ka ise mainisid, siis on olemas ka tsiviilregister. Juba üle sajandi. Kirikud vaid täiendasid seda, kuid ei pidanud iseseseisvalt enam midagi. Andmed sealt jõudsid siis ja jõuavad ka täna tsiviilregistrisse.
Soome viki andmetelseati seal maal tsiviilregister sisse siiski 1917 ning just nimelt "mittereligioossete" isikute üle arve pidamiseks.
Vuodesta 1917 lähtien ylläpidettiin erikseen siviilirekisteriä mihinkään uskonnolliseen yhdyskuntaan kuulumattomista henkilöistä
Mis siis pidi täiendama kirikute peetavat.
Sama praktika oli neil aastail muideks ka Eesti Vabariigis. Sõjaväelaste teenistuskirju lapanud inimesena võin kinnitada, et peale nime ja sünniaja oli kohe järgmine väli "usk", ja siis "kust pärit" mida täitis siis vastava usu ja kihelkonna info, kus inimese sünniaja jms sellise kohta sai vajadusel infot nõutada. Kusjuures "kust pärit" ei pruukinud tähendada sünnikohta - inimesed elasid juba ammu reaalselt kusagil mujal, olid aga kodukohas kirikukirjades ning laste sünnid pandi kirja seal. (Seda võin väita konkreetselt inimeste elulugusid uurinuna

)
Rahvaloendusi ei maksa registri pidamise toimingutega segi ajada. Need on siiski kaks erinevat asja, mis lõppkokkuvõttes peaks üksteist täiendama.
Re: Pariisis ajakirja Charlie Hebdo toimetuses tapeti 12 ini
Postitatud: 13 Jaan, 2015 23:18
Postitas Yks
Väestorekisterikeskus annab täpsustatult siiski sellise informatsiooni ehk nii ja naa hoopiski:
Vuoteen 1652 saakka henkikirjoitus oli papiston tehtävänä, minkä jälkeen se määrättiin manttaalikomissaarien tehtäväksi vuoteen 1779 saakka ja sen jälkeen henkikirjoittajien tehtäväksi. Viimeinen henkikirjoitus pidettiin vuonna 1989.
Toista väestökirjanpidon haaraa edusti kirkko. Ruotsi-Suomen kirkonkirjat kuuluvat Euroopan vanhimpiin väestökirjoihin. Turun piispa Isak Rothovius määräsi jo 1628, että pappien oli luetteloitava syntyneet, vihityt ja kuolleet. Koko maassa määrättiin 1660-luvulla kirkonkirjojenpidosta, mikä vahvistettiin kirkkolaissa 1686. Suomen ensimmäiset väestötilastot, väkilukutaulut, ovat vuodelta 1750.
Seuraava merkittävä muutos väestökirjanpidossa tapahtui vasta yli 200 vuoden kuluttua 1950- ja 1960-luvuilla. Vuosisatojen aikana muotoutuneessa kaksinkertaisessa ja hajautetussa järjestelmässä esiintyneiden ongelmien poistamiseksi otettiin tavoitteeksi väestörekisterilainsäädännön uudistaminen sekä atk-pohjaisen keskusrekisterin perustaminen.
Aga ma siiski arvan, et see Soome Vabariigi algusest kuni 1923.aastani kehtinud nõue lähtus pigem meelsusest ja mitte nõudest olla registris. Lihtsalt punane soomlane ja kirik ei käinud kokku.
Re: Pariisis ajakirja Charlie Hebdo toimetuses tapeti 12 ini
Postitatud: 16 Jaan, 2015 11:34
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Ja ongi käes - Pariisi sündmused vol.2 :
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=70574939
..Delfi kohta väga hea artikkel.. ja ütleks, et belgia salateenistuste sooritus tundub olema oluliselt parem nende prantsuse kolleegide omast - parem selles mõttes, et ennetav - mitte järelejooksev

Re: Pariisis ajakirja Charlie Hebdo toimetuses tapeti 12 ini
Postitatud: 16 Jaan, 2015 12:24
Postitas Kurjam
Re: Pariisis ajakirja Charlie Hebdo toimetuses tapeti 12 ini
Postitatud: 17 Jaan, 2015 11:03
Postitas urmas
Islamimaailm ei ole nii süütuke midagi, teisitimõtlemist ikka ei sallita ka tavainimese tasandil
http://www.postimees.ee/3059329/pildid- ... tide-vastu
Re: Pariisis ajakirja Charlie Hebdo toimetuses tapeti 12 ini
Postitatud: 22 Jaan, 2015 12:09
Postitas Smith