Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark
PV laevade komplekteeritusse kohta on päris kriitiliselt kirjutatud hiljuti ilmunud raamatus Aviaator 2. Ehk tutvuksid ja siis loobid süüdistusi?
Saabaste osas võtan sõnad, tagasi olid 131 kopikatega (mis tõsi väga palju ei muuda pilti võrreldes sellega, mis KV laost antakse).
Haixi saapaid on ka 200seid http://www.laiguline.ee/index.php/pood/ ... /haix.html
Saabaste osas võtan sõnad, tagasi olid 131 kopikatega (mis tõsi väga palju ei muuda pilti võrreldes sellega, mis KV laost antakse).
Haixi saapaid on ka 200seid http://www.laiguline.ee/index.php/pood/ ... /haix.html
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark
Kapten Trumm kirjutas:Kui sa nt Tallinnas üritad võidusõitu teha, siis organiseerib juhtimiskeskus vastava operatsiooni, kus 2-3 patrulli mujalt panevad su tee kinni ja ongi kogu lugu. Patrullidel on ju GPS-id peal ja juhtimiskeskuses kaardil näha, mis toimub ja kuhu blokk panna. Maapiirkondades, kus terve maakonna peale on sul võib-olla 2 patrulli, on see muidugi raskem, aga seda mitte nõrkade autode, vaid napi personali pärast.
Isegi linnas annab kiire autoga eest ära panna, Tallinnas küll pikalt inimesed eest ära sõitnud ja pole mingeid suuri blokaade.
siin ka ehe näide rootsist https://www.youtube.com/watch?v=HT7mcmjevdw
Ja miks sa jääd ainult linna peale? Tarvitseb vaid linnast välja minna ja maanteel saad kõvasti talda anda.
Muideks uued superbid kiirendavad 7,6 sekundiga.
Vana Skoda octavia tippkiirus oli 200, uue superbi oma 230, ehk siis 30 km/hvahet.
Sulle võivad need vahed väikestena tunduda, aga need on määrava tähtsusega, et saada kätte auto, mille kiirendus on 7,8 sekundit ja juht suudab saavutada tippkiiruse 220 km/h.
Liiga lahjad politseiautod tekitavad selle, et hakatakse eest ära põgenema tihti lihtsalt.
Me saame kokku hoida mitme muu asja pealt, aga mitte nii tähtsa organisatsiooni nagu politsei. Kõvaketaste näide pädeb hästi, sest, kui sul on vaja suuremat kõvaketast, tuleb see ka osta.
Sinu loogika järgi võiksime ju sõjaväelastele ka anda kätte odad, sest nii on ju odavam.
Vormiriietuse asemel anname rannarätikud, sest nii on ju odavam.
Nelikveoliste kiirabi mikrobusside asemele ostame ka esiveolise Dacia Logan MCV ja paneme aiakäru sisse, paitsientide vedamiseks, sest nii on ju odavam.
Ostame tuletõrjele Dacia Logan mcv-d ja paneme sisse ühe 200l vaadi, sest nii on ju odavam.
Või anname piirivalvele Dacia Dusterid esiveolised variandid, sest nii on ju odavad.
Need kõik on väga tähtsad organisatsioonid, mille pealt me lihtsalt ei saa kokku hoida.
Kokku hoida võime muude asjade pealt, mis ei ole nii elutähtsad.
Näed, siin aeti Tallinnas pikalt taga, kus sul need rohked teesulud siin on?
https://www.youtube.com/watch?v=EiZAxYv1qZ8
Hilisõhtune aeg, tühjad teed, nüüd mõtle, kui selle asemel oleks olnud mõni kiire auto ja kaine ning osav juht. Näiteks mõni kiire subaru wrx sti? Siis oleks see kenasti eest ära pannud ja olekski kõik olnud.
Riigi siseturvalisus on kõige alus, sealhulgas piisavalt kiired politseiautod.
Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark
Kapten Trumm kirjutas:PV laevade komplekteeritusse kohta on päris kriitiliselt kirjutatud hiljuti ilmunud raamatus Aviaator 2. Ehk tutvuksid ja siis loobid süüdistusi?
Saabaste osas võtan sõnad, tagasi olid 131 kopikatega (mis tõsi väga palju ei muuda pilti võrreldes sellega, mis KV laost antakse).
Haixi saapaid on ka 200seid http://www.laiguline.ee/index.php/pood/ ... /haix.html
PPA laevade nigel seis isikkoosseisuga oli loetud aastaid tagasi ja ehk jääb ajastusse, mil Iila raamatu kirjutamisega alustas. Aeg on edasi tiksunud ja seda positiivses suunas. Võid ju aeg-ajalt kasvõi Marinetrafficu lahti võtta ja kaeda. Kas ikka on pidev sadamas molutamine või mitte.
Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark
Superb ise oli ikkagi Mondeost odavam.See mudel, mida Soome politsei tollal kasutas (1,8 bens käsikast sedaan), maksis Info-Autos 18 tuhat eurot jaehinnas. Eelmise põlve Suberbi tippmudelid maksid tollal kõik üle 30 tuhande (samuti jaehinnas).
http://www.honestjohn.co.uk/carbycar/skoda/superb-2002/
http://www.honestjohn.co.uk/carbycar/fo ... -iii-2000/
Siit tuleb välja, et 2002-08 Superbi hinnavahemik oli inglismaal £14,100–£22,920 ning 2000-07 Mondeo hinnavahemik £15,010–£24,830.
Kui Eestis oleks olukord, kus pooled elanikud on kindlustatud varjendikohaga ja piirivalvel on selgelt arusaadav sõjaline ülesanne, siis nagu ütlesin, minupoolest võivad patrullid kasvõi E-klassi mürsuga sõita. Soomes selline olukord valmisolekus on (kindlasti ka politseis, ma lihtsalt pole kursis), Eestis pole? Seega kas Eesti saab endale lubada Soome moodi teha jooksvates kulutustes?
Jällegi, see jama ei puuduta kuidagi konkreetset hanget. Äkki peaks siis üldse politseinikud autota jätma? Sõitku enda omaga, tuleb palju odavam!Teiseks, igal jõuasutusel on rahu-aja ja sõja-aja ülesanded. Eestis on sõja-aja ülesanded siseministeeriumi haldusalas praktiliselt täitmata (erinevalt Soomest).
Me räägime antud juhul 54 patrullauto nõuetest, mis sulle kohe mitte kuidagi ei meeldi. Ma olen juba mitmeid kordi sulle demonstreerinud, et valitud mark on kõige odavam pakutavatest. Sinu ainuke probleem saab seisneda just nende patrullautode nõuetes. Peamised hinda tõstvad nõuded on diiselmootor, automaatkast ja nelikvedu. Diiselmootor teenib tõenäoliselt ennast vähemalt tasa, sest PPA sõiduautod läbivad aastas keskeltläbi 20 miljonit kilomeetrit (pluss veel seisuaeg). Automaatkast on patrullijatele elementaarne nõue, sest lihtsustab oluliselt politseinike tegevust ja on ilmselt ohutum, arvestades et nad peavad samal ajal käsitlema terve hulga muid seadmeid. Nelikveo üle võime vaielda, kuigi ühes soome artiklis kirjeldasid politseinikud ise, et "tippkiirusest olulisem on teel püsimine". Kuna politsei peab tegutsema väga erinevates oludes - vihmas, lörtsis, korralikult hooldamata külavaheteedel jne - siis see nõue ei tundu sugugi "pompöösne" nagu sa väidad. Ja soomlased ise kasutavad selle tõttu, lisaks muule tehnikale, R32 Golfe. Vot see on küll pompöösne.
Esiteks, nii väikeseid kõvakettaid ei ole olemas. Teiseks, vahel nii ongi. Oleneb puhtalt sellest, mis ühendusega, kui kiire, kui suur (st kuhu sobib) jne. Ja kõvaketaste puhul on veel eriti kehtinud brändi väärtus/kvaliteet. Osade eest ollaksegi puhtalt sellepärast valmis rohkem maksma, sest tegu on kvaliteetse tootjaga. Serverite koostajad panevad seda just eriti veel tähele.Sa ei maksaks ju 750 kB kõvaketta eest 80 eurot, kui 500 kB kõvaketas maksab 40 eurot.
EDIT:
Sinu rendimaksed ei ole kuidagi võrreldavad selle hankega. Seal hankes on veel lisaks väikebussid (mis on raudselt sõiduautost kallimad) ning igasugune eritehnika ja -varustus ning, ümberehitused (see on tehnilises kirjelduses selgelt olemas). See neli aastat renti kehtib ainult nendele 54 patrullautole, teised on renditud viieks aastaks. Lisaks käivad need patrullautod tõenäoliselt oluliselt tihedamini hoolduses, sest nende tööintensiivsus on mitu korda kõrgem.No siin väidetakse, et 6,4 miljonit oli 138 autot. Keegi väitis ees, et oli keskmiselt neli.
Sain aru, et rendiperiood on 4 aastat. 4 miljonit jagada 4 aastaga jagada 138 autoga jagada 12 kuuga teeb 604 eurot rendimakseks kuus auto peale keskmiselt.
Enamik teist ju maksab kindlasti liisingumakseid ja teab, palju kulub hooldusele, arvutage ise edasi, kas on odav või kallis.
Mina sõidan kuskil 30 tuhat km aastas, liisingu kuumakse on 194 eurot ja hooldusele kulub umbes 200 eurot aastas (17 eurot kuus).
Kütust see 604 eurot ei sisalda, kütuse ostab PPA eraldi riigihankega.
Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark
Mina pole Soomes patrullidel kunagi herr Trummi viidatud Ford Mondeot näinud. Võib-olla on nad eravärvides... või pole patrulli kasutada... või sõida siinkandis. Nii Helsinkis kui läänerannikul on silma jäänud ainult VW Transporterid. Igal juhul nii Mondeost kui Superbist kallimad ja igasugust kola mahub sisse üksjagu. Taga on kuut ka, juhuks kui viinakurat kellestki võitu on saanud. Mõnikord sõidetakse lihtsalt mööda linna ja vaadatakse kõrgelt kahele poole, et ega neegrid kuskil ülekäte pole läinud või midagi. Mingite 30-ne märkide taga fööniga passimist ja trahviplaani täitmist nagu Eestis pole täheldanud.
Politsei peabki soliidselt ja aukartustäratavalt mõjuma. See on umbes samasugune asi nagu et teatrisse minnakse ülikonnas, olenemata sellest, et kallis on.
Inglismaa 66 kw Opel Astrad pole siinkohal mingi eeskuju. Minumeelest seal riigis tavapolitseid polegi - on mingid relvastamata vaatlejad.
Ükspäev oli siin keegi foori taga liinibussi kergelt koksanud ja klaasipuru teele ajanud. Seda tulid vaatama politsei (uus VW Passat) , kiirabi (uus MB Sprinter ) ja tuletõrje (Scania) Politsei tundus olema mitte patrull vaid avariigrupp vms. Võib-olla on nendel kunagi Mondeod olnud, mis nüüd vanadusesurma surnud?
Tagaajamisetemaatikat ei pea minagi eriti prioriteetseks: esiteks on põgenemisi suht vähe ja teiseks sõidetakse ära tavaliselt mõne külakonstaabli eest kellel pole nagunii Superbi istumise all. Vast kümmekond aastat tagasi oli politseil vaid paar silmi kuid nüüd on elektroonika kõvasti arenenud ja öösel saab ka vastutulija numbri kaamerasse. Pole mõtet taga ajada, sest ega põgeneja sõita ju nagunii ei oska ja rikub ähmis peaga mõne puu ära. Sandimal juhul ajab kellegi alla. Autonumber on olemas ja edasine taktika peaks ikka olema autoomaniku "lõhkilöömine". Või kui just on huvi taga ajada siis öösel ja inimtühjadel tänavatel. Pärast maksab kindlustus plankaia kinni.
Üksikud kallid autod, mis väljamaal politsei kasutuses on, kipuvad olema mitte riigi ostetud vaid kingitused. Soome politseile kinkis minuteada Tehnikamaailm CLS klassi Mercedese, Saksamaal on Porschesid jne. Jällegi, tegu pole kuldsüdamete seltsiga vaid riigi maksusüsteemi eripäraga. Kui raha nagunii ära võetakse on vast õigem see sihtotstarbeliselt politseiautosse või tanki või haiglasse panna - saab ehk mingi kuldtähtedega nimeplaadi ka ukse siseküljele.
Eesti maksumaksjal seevastu tekib igati õigustatud küsimus, et miks peaks?
Politsei peabki soliidselt ja aukartustäratavalt mõjuma. See on umbes samasugune asi nagu et teatrisse minnakse ülikonnas, olenemata sellest, et kallis on.
Inglismaa 66 kw Opel Astrad pole siinkohal mingi eeskuju. Minumeelest seal riigis tavapolitseid polegi - on mingid relvastamata vaatlejad.
Ükspäev oli siin keegi foori taga liinibussi kergelt koksanud ja klaasipuru teele ajanud. Seda tulid vaatama politsei (uus VW Passat) , kiirabi (uus MB Sprinter ) ja tuletõrje (Scania) Politsei tundus olema mitte patrull vaid avariigrupp vms. Võib-olla on nendel kunagi Mondeod olnud, mis nüüd vanadusesurma surnud?
Tagaajamisetemaatikat ei pea minagi eriti prioriteetseks: esiteks on põgenemisi suht vähe ja teiseks sõidetakse ära tavaliselt mõne külakonstaabli eest kellel pole nagunii Superbi istumise all. Vast kümmekond aastat tagasi oli politseil vaid paar silmi kuid nüüd on elektroonika kõvasti arenenud ja öösel saab ka vastutulija numbri kaamerasse. Pole mõtet taga ajada, sest ega põgeneja sõita ju nagunii ei oska ja rikub ähmis peaga mõne puu ära. Sandimal juhul ajab kellegi alla. Autonumber on olemas ja edasine taktika peaks ikka olema autoomaniku "lõhkilöömine". Või kui just on huvi taga ajada siis öösel ja inimtühjadel tänavatel. Pärast maksab kindlustus plankaia kinni.
Üksikud kallid autod, mis väljamaal politsei kasutuses on, kipuvad olema mitte riigi ostetud vaid kingitused. Soome politseile kinkis minuteada Tehnikamaailm CLS klassi Mercedese, Saksamaal on Porschesid jne. Jällegi, tegu pole kuldsüdamete seltsiga vaid riigi maksusüsteemi eripäraga. Kui raha nagunii ära võetakse on vast õigem see sihtotstarbeliselt politseiautosse või tanki või haiglasse panna - saab ehk mingi kuldtähtedega nimeplaadi ka ukse siseküljele.
Eesti maksumaksjal seevastu tekib igati õigustatud küsimus, et miks peaks?
Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark
Tahtsin Jeesust appi kutsuda. Vaatasin taeva poole ja nägin täiskuud, see seletab nii mõndagi siin foorumis toimuvat.Kapten Trumm kirjutas:http://www.postimees.ee/3779233/politse ... -autoparki
No siin väidetakse, et 6,4 miljonit oli 138 autot. Keegi väitis ees, et oli keskmiselt neli.
Sain aru, et rendiperiood on 4 aastat. 4 miljonit jagada 4 aastaga jagada 138 autoga jagada 12 kuuga teeb 604 eurot rendimakseks kuus auto peale keskmiselt.
Enamik teist ju maksab kindlasti liisingumakseid ja teab, palju kulub hooldusele, arvutage ise edasi, kas on odav või kallis.
Mina sõidan kuskil 30 tuhat km aastas, liisingu kuumakse on 194 eurot ja hooldusele kulub umbes 200 eurot aastas (17 eurot kuus).
Kütust see 604 eurot ei sisalda, kütuse ostab PPA eraldi riigihankega.
Võta lahti riigihangete register ja loe sealt, et rendiperiood on 5 (loe: viis) aastat ning 6,4 miljonit oli planeeritud selleks kuluks aga tegelik kulu tuleb alla 4 miljoni. Üle 2 milli säästetud/maast leitud.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark
Ka 450 eurot auto kohta kuus on väikse ja suht vaese riigi nagu Eesti kohta päris karm. Aga see selleks. Tunnistan pattu, et sõidan igapäevaselt autoga, mille kuumakse on 190 eurot ja koos hoolduste-remontidega tuleb ehk 220 eurot kuus, mis on poole vähem.
Rääkides välistest mõjudest, tundub mõnikord mulle, et Eestis tehakse teatud rahakulutuse otsuseid
1. täiskuu ajal/jooksuajal - kõrge testosterooni mõju all
2. peale mõne Lion shokolaadi konsumeerimist- reklaamis nähtud illusioon, et ollaksegi lõvi
3. või kõige proosalisem ehk - lihtsalt joovastavate jookide mõjul - alkoholi mõjul tekkinud ägeduspuhangu mõjul.
Viimane näib tõenäolisim - eriti kui vaadata, millised idanaabri jaoks hõlpsalt rakendatavad augud kaitsesse sisse jäänud on (need pole ju tekkinud viimaste aastate rahahädas, vaid süsteemselt, aastate jooksul).
Iroonia ja musta huumori lõpp.
Rääkides välistest mõjudest, tundub mõnikord mulle, et Eestis tehakse teatud rahakulutuse otsuseid
1. täiskuu ajal/jooksuajal - kõrge testosterooni mõju all
2. peale mõne Lion shokolaadi konsumeerimist- reklaamis nähtud illusioon, et ollaksegi lõvi
3. või kõige proosalisem ehk - lihtsalt joovastavate jookide mõjul - alkoholi mõjul tekkinud ägeduspuhangu mõjul.
Viimane näib tõenäolisim - eriti kui vaadata, millised idanaabri jaoks hõlpsalt rakendatavad augud kaitsesse sisse jäänud on (need pole ju tekkinud viimaste aastate rahahädas, vaid süsteemselt, aastate jooksul).
Iroonia ja musta huumori lõpp.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark
Trumm, kui samasugust loogikat laiendada, siis Päästeametile uute autode ostmine on samuti "ülimõttetu" raha raiskamine. Saksamaal ju lademetes saada 1980 aasta Mersudel ja ka Unimogidel põhinevaid autosid, mida ca 10 -15 000 tükk euri eest annaks kohalikule Päästeametile osta. Leidsid ka endale mugava vastase, klemmika, kellega vaielda, sest tema argumendid piirduvad tagaajamistega. Aga ülejäänud foorumlaste teksti, kus on ka rohkem fakte, on lihtsalt mugav eirata ja oma joru ajada.
Veel paremini sobiks ju haukuda ka kiirabi masinate üle. Miks ometi "nii kallid" Mersu Sprinterid, mida kohapeal veel hirmsa raha eest ümber ehitatakse, saaks ju poole odavamalt Toyota Hiace busse või sinu lemmikuid UAZ -kuid, läbivus oleks missugune ja mingi tava kiirabitöötaja "lolli arvamust ja vingumist" lihtsalt ignoreerime, et kitsas on, ei saa teha toiminguid ja patsiendi jalad kipuvad vaat et uksest välja jääma. Huvitav küll, miks küll Tallinna Kiirabi vahetas välja oma "säästukiirabi" 90-ndatel Lõuna-Korea ostetud bussid, kuid asemele hankis Wolkaril ja Mersul põhinevaid suuremaid busse?
Veel paremini sobiks ju haukuda ka kiirabi masinate üle. Miks ometi "nii kallid" Mersu Sprinterid, mida kohapeal veel hirmsa raha eest ümber ehitatakse, saaks ju poole odavamalt Toyota Hiace busse või sinu lemmikuid UAZ -kuid, läbivus oleks missugune ja mingi tava kiirabitöötaja "lolli arvamust ja vingumist" lihtsalt ignoreerime, et kitsas on, ei saa teha toiminguid ja patsiendi jalad kipuvad vaat et uksest välja jääma. Huvitav küll, miks küll Tallinna Kiirabi vahetas välja oma "säästukiirabi" 90-ndatel Lõuna-Korea ostetud bussid, kuid asemele hankis Wolkaril ja Mersul põhinevaid suuremaid busse?
Unforeseen consequences
Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark
Mis sulle sellest osast segaseks jäi?Ka 450 eurot auto kohta kuus on väikse ja suht vaese riigi nagu Eesti kohta päris karm.
Kõik info on avalik ja saadaval.Seal hankes on veel lisaks väikebussid (mis on raudselt sõiduautost kallimad) ning igasugune eritehnika ja -varustus ning, ümberehitused (see on tehnilises kirjelduses selgelt olemas).
See, et sul puudub arusaamine või isegi soov veidi sügavamalt aru saada mis iga numbri taga on, ei kajasta kuidagi hankega seotud inimeste lõvipudru lembust.
Toon näite tehnilisest kirjeldusest:
10. Kinnipeetavate ruum (vt. 3D mudeli joonis):
10.1. Ruumis pikkus tööruumi/kinnipidamisruumi vaheseinast kuni kambriukseni (võreuks) minimaalselt 900 mm.
A5 Patrulli väikebussi (AV, 1+5+eraldi ruum, 125 kw) tehniline kirjeldus.
6
10.2. Tööruumi ja kinnipeetavate ruumi vahel hermeetiline vahesein.
10.3. Ruumis puuduvad väljaulatuvad detailid ja kättesaadavad elektriseadmed, -valgustid või –juhtmestik. Samuti puuduvad kõikvõimalikud restid tuulutuse ja kütte tarbeks.
10.4. Kõik liite- ja ühenduskohad veekindlad, sisepinnad ja põrand vastupidavad, mittelibedad ja survepesu taluvad.
10.5. Põrandal paremas ja vasakus servas pikki auto telge 2 kiirkinnitus relssi, fikseerimaks vajadusel teisaldatava koera puuri.
10.6. Põrandalt pesuvee väljajuhtimiseks tagada vee väljajuhtimine isevoolu teel võreukse alt.
10.7. Valgustus võreukse tagant suunaga kinnipeetavate ruumi 2 reguleeritava suunaga LED kohtvalgustit (spot):
10.7.1. Eraldi juhi- ja tööruumi valgustusest;
10.7.2. Lülitus ukse kõrval ja dubleeritult juhi juures.
10.7.3. Püsitoide valgustuse lülitile
10.8. Eraldi ventilatsioon, lülitus juhi kohalt. Püsitoide ventilatsiooni lülitile. Ventilatsiooni puhe võreukse tagant.
10.9. Eraldi küte ja konditsioneer, lülitus juhi kohalt. Kütte väljapuhe võreukse tagant.
10.10. Paremas külgseinas ühekohaline kastiste, istmepadja laius min. 420 mm ja seljatoe kalle 10º. Istmel peab olema kiirkinnitusega eemaldatav 2`he punkti turvavöö.
10.11. Vasakus külgseinas ühekohaline klappiste, mis käändub automaatselt seinale, kui keegi seal ei istu.
10.12. Kastistmes, kinnipeetavate ruumi väljastpoolt, võreseina tagant siinidel väljatõmmatav sahtelpanipaik, mis on jagatud kaheks osaks. Siinid peavad kannatama vähemalt 25 kg raskust. Selle kohal, võreseina küljes kergesti eemaldatav käepidemega korv kinnipeetavate asjade hoiustamiseks.
10.13. Ukse juures vasakul pool käepide.
10.14. Vandalismikindel võreuks, avatav vasakule poole:
10.14.1. Ukse suurus vähemalt 900 mm.
10.14.2. Metallist või komposiitmaterjalist raami ja võrega (keevisvõrk 2,5 mm materjalist, min. 20 mm ava suurusega);
10.14.3. Fikseeritav avatud asendis;
10.14.4. Fikseeritav kinnises asendis kolmes punktis (lukk keskel ja riivid üleval/all), ei tekita sõidu ajal loksumise müra;
10.14.5. Eraldi suletav ja seestpoolt avamise võimaluseta.
10.15. Videovalvesüsteem:
10.15.1. Vandaalikindel kaamera ja kaabeldus
10.15.2. Kaamera paigaldatud võreukse taga, vaate nurk suunaga kinnipeetavate ruumi;
10.15.3. Objektiivi vaatenurk vähemalt 120º;
10.15.4. Kaamera signaal jälgitav juhi juurest multimeedia seadmest DIN2;
10.15.5. Mälumaht vähemalt 32 GB (mälukaart või ird- või kõvaketas);
10.15.6. Pidev automaatne salvestamine;
10.15.7. Salvestusmahu lõppemisel algab automaatselt ülesalvestamine samale mälule;
10.15.8. Andmeside- ja elektritoitekaablid paigaldatud vandalismikindlalt;
10.15.9. Elektritoide sõiduki 12V alalisvooluallikast.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark
Päästeameti viimane auto-ost oli minuteada keskkonnarahade eest, millest PA maksis vist midagi 20%. Kui 20%-ga saab uue auto, siis tuleb osta.Roamless kirjutas:Trumm, kui samasugust loogikat laiendada, siis Päästeametile uute autode ostmine on samuti "ülimõttetu" raha raiskamine. Saksamaal ju lademetes saada 1980 aasta Mersudel ja ka Unimogidel põhinevaid autosid, mida ca 10 -15 000 tükk euri eest annaks kohalikule Päästeametile osta. Leidsid ka endale mugava vastase, klemmika, kellega vaielda, sest tema argumendid piirduvad tagaajamistega. Aga ülejäänud foorumlaste teksti, kus on ka rohkem fakte, on lihtsalt mugav eirata ja oma joru ajada.
Veel paremini sobiks ju haukuda ka kiirabi masinate üle. Miks ometi "nii kallid" Mersu Sprinterid, mida kohapeal veel hirmsa raha eest ümber ehitatakse, saaks ju poole odavamalt Toyota Hiace busse või sinu lemmikuid UAZ -kuid, läbivus oleks missugune ja mingi tava kiirabitöötaja "lolli arvamust ja vingumist" lihtsalt ignoreerime, et kitsas on, ei saa teha toiminguid ja patsiendi jalad kipuvad vaat et uksest välja jääma. Huvitav küll, miks küll Tallinna Kiirabi vahetas välja oma "säästukiirabi" 90-ndatel Lõuna-Korea ostetud bussid, kuid asemele hankis Wolkaril ja Mersul põhinevaid suuremaid busse?
Samas pole sul Roamless mingeid argumente, kui hakkama rääkima minu lemmikust - sõja-aja võimekusest, kus sisejulgeoleku koormus vähemalt 10 korda tõuseb.
Seal on 10 tuhandesed vanad mersud küll asja eest (aga neid meil pole).
Sinu jutus on hästi näha Eesti riigisektori mõtlemine - teeme rahuaja asju kenasti ja sellest piisab.
Kui me räägime ustest, kuhu Narvas rohelised mehikesed koputavad esimesena, siis need oleksid...?
Et sellele küsimusele mitte vastata, algavad teemas süüdistused "teisele teemale minekus". Ei ole teine teema, kogu tegevus toimub siseministeeriumi eelarvest ja asjade mittetegemisi põhjendatakse justnimelt rahapuudusega. Kui kodus napib kuu lõpus toiduraha, kas peaks äkki odavama autoga sõitma?
Aga tulles tagasi autode juurde, siis neid 10-tonniseid pääste ja medevaci Unimoge meil sisejulgeolek ei osta. Raha pole.
Mina küll ootan huviga, millal keegi julgeb tunnistama hakata kunagi eksisteerinud SA võimete likvideerimise rumalust.
Muideks KV, kellelt nõutakse SA võimeid, on oma igapäevavarustuses hulga tagasihoidlikum, 139 euroseid Haixi saapaid ei jagata isegi kaadrile ja sõiduautod on kaunis elementaarsed.
Kuid nagu ütles Mati Iila oma raamatus, liiga palju on lammutatud, lõhutud ja lollusi tehtud, et teistmoodi tehes seda tunnistama hakata.
Viimati muutis Kapten Trumm, 10 Veebr, 2017 10:43, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark
See on puhas demagoogia Trumm ja sa tead seda. Selle asemel, et faktidega või vähemalt korralike argumentidega oma arvamust toetada, asud lihtsalt teemat mujal juhtima.
Politsei peamine ülesanne ongi sisejulgeolek.
Neid "rahuaja asju" on ka siin riigis vaja teha.
Politsei peamine ülesanne ongi sisejulgeolek.
Neid "rahuaja asju" on ka siin riigis vaja teha.
Tee siis täpne ja konkreetne arvutus, kus võtad arvesse kõik tehnilised nõuded ja lepingust tulenevad kohustused ja ütle meile kui palju raha sa meil säästaksid. Seni oled ainult tunde järgi suvalisi arve välja loopinud, enamus neist valed.Ei ole teine teema, kogu tegevus toimub siseministeeriumi eelarvest ja asjade mittetegemisi põhjendatakse justnimelt rahapuudusega.
Viimati muutis nimetu, 10 Veebr, 2017 10:47, muudetud 1 kord kokku.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark
Politseid, päästeametit või piirivalvet ei vabasta mitte keegi oma ülesannete täitmisest, kui metall õhus lendab.
Vastavad jutud, justkui oleks "sisejulgeolek" ainult rahuaegne võitlus kuritegevusega on oma teadmatuse halastamatu demonstratsioon.
Kui Narvas tulevad rohelised mehikesed üle jõe ja koputavad uksele, saavad esimeste hulgas olema kohalik piirivalvekordon ja kohalik politseijaoskond (ja kohalik KL baas).
Seal edasi juhtuvast sõltub üsna palju. Kui vene lennukid pommitavad Tallinna ja tekitavad seal 20 sellist põlengut nagu Mustika Prisma (mis tõmbas terve linna pääste kuivale), siis lihtsalt jääb 18 neist tegelemata. Olgu autod kuitahes moodsad.
Vastavad jutud, justkui oleks "sisejulgeolek" ainult rahuaegne võitlus kuritegevusega on oma teadmatuse halastamatu demonstratsioon.
Kui Narvas tulevad rohelised mehikesed üle jõe ja koputavad uksele, saavad esimeste hulgas olema kohalik piirivalvekordon ja kohalik politseijaoskond (ja kohalik KL baas).
Seal edasi juhtuvast sõltub üsna palju. Kui vene lennukid pommitavad Tallinna ja tekitavad seal 20 sellist põlengut nagu Mustika Prisma (mis tõmbas terve linna pääste kuivale), siis lihtsalt jääb 18 neist tegelemata. Olgu autod kuitahes moodsad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark
Ja kuidas see erineb rahuajast? See metall võib lennata õhus ka praegu, see ongi osa politseinike tööst, ka rahuajal. Ja nende töö jätkub täpselt samamoodi ka sõjaajal,kus nende peamine ülesanne pole mitte vastase tankidega võitlemine kusagil metsas, vaid ikka sisejulgeoleku tagamine. Või arvad, et Ukrainas on järsku kõik politseinikud muutunud reasõduriteks? Ei ole nii. Neil endiselt omad ülesanded.Politseid, päästeametit või piirivalvet ei vabasta mitte keegi oma ülesannete täitmisest, kui metall õhus lendab.
Vastavad jutud, justkui oleks "sisejulgeolek" ainult rahuaegne võitlus kuritegevusega on oma teadmatuse halastamatu demonstratsioon.
Nii et lõpeta demagoogitsemine ja räägi asjast. Kui argumente ei ole, siis võid teema lõpetada, arvuti kinni panna ja vahelduseks pikali heita.
Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark
Nimetu, kas politsei ja päästeteenistuse rahastamine toimub erievatest allikatest?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark
Jällegi, kuidas see puudutab konkreetset hanget?Nimetu, kas politsei ja päästeteenistuse rahastamine toimub erievatest allikatest?
Argumenteerige enne selgelt ja faktipõhiselt kus see ilge "pompöösne" raiskamine selle hanke puhul toimub ja alles siis tulge tuututama rahapuudusest.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline