www.militaar.net

Mis kraater see siis oli, see pidi huvi äratamiseks päris värske auk olema, on sellest ka pilte enne kui ekskavaator seal lammutama hakkas?

Runkel kirjutas:Kas saab järeldada, et kui tükke ei leitud, siis pole see seal ka kraatrit, mis kraatri moodi nägi välja ja mille pealmine maakiht andis palju valesignaale? Otsides uusi raketi ja/või raketiosade maandumiskohti, mis kummaline paik siis läbi kammiti?

"Kuna pinnasekihis oli palju valesignaale, siis koorisime ekskavaatori abil ligikaudu poolemeetrise pealispinna kuni savikihini ja jätkasime otsinguid süvadetektoritega," ütles otsingutöid juhtinud kaitseväe demineerimiskeskuse ülem kapten Karmo Saar, kelle sõnul ei leitud ka kuni kuue meetri sügavusele näitava detektori abil raketile viitavaid signaale.

https://www.err.ee/853146/senisest-otsi ... -ei-leitud

Järjekordne ULO/UCO (Unknown Landed/Crashed Object) ...
Kui lugeda kommentaare ja vaadata kellaaegu ning kohti kus pauke kuuldi, oli sel perioodil Tartu kandis vist pisem sõda lahti.

Oligi nagu natuke lihtne. Iseasi, kuidas selline tossav plats sinna tekkis?
Aga kui ka peaks kusagil tõsises mülkas või järvepõhjas vedelema, ei saa sellest ühest nüüd seda enamikus sõja ajast vedelevat paukrauda nüüd oluliselt rohkem. Eesti on üsna hõreda asustusega, mitte midagi sellest ei juhtu.

Misasjad need valesignaalid olid pinnases?
Kuskil karumustikas on maa tina täis WWII ajast?
Kui ilmkärakas käis 20 m kõrgusel maapinnast, siis ei leiagi sealt muud kui shrapnelli tükikesi.
Muu kergem värk lendas kaugele-kaugele ja pisikesteks juppideks, et nende leidmiseks tuleb vähemalt 15 hektarit metsaalust ajada läbi sõela.

Buk-i shrapnelli killud on nt mõõdult jõhvika ja karusmarja suurused:

Pisikesed-pisikesed on need asjad.

Hetkel jääb vist kehtima eileõhtune ennustus - kui tegemist oli õhuplahvatusega, ei leita suurt midagi (kui neid tuhandeid kantmeetreid metsaalust ei hakata just kullaotsijate kombel läbi sõeluma), on vaid üks veits põlenud lapike maad, mõned murdunud puud/oksad ja ei rohkemat käega katsutavat. Leiate netis mõne AIM-120 tükkide fotosid (neid on sõjas kasutatud oi kui palju)? Sidewinderi omi?

Riigiduuma saadik Nikolai Kovaljov: „Moskval on tõsine alus kahelda, et Hispaania hävitaja tulistas raketi Eesti kohal välja kogemata.“
http://www.interfax.ru/russia/624683

Riigikogu saadik (reformierakond) ja erukindral Ants Laaneots: „Venelastel kukkus viimase 3 nädala jooksul 2 helikopterit alla. Ühes 2 surma, teises 15 surma. Aga keegi ei räägi midagi, kõik vaikivad sealpool. Ah, nende tuumasaadikute plära kuulata. Neil kukuvad iga kuu lennukid alla - keegi ei piiksugi üldse. Loogiline on see, et rakett lõhkes pisikesteks kildudeks ja seda on nüüd raske leida.“
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=83320385

Mind huvitab, kas raketi arvatava lennutee piirkonnas kohalikke elanikke ka ukselt uksele küsitleti või loodeti üksnes meedia kaudu väljastatud teatele, et kes miskit nägi või kuulis, andku teada? Maal elavad enamasti eakamad inimesed ja nende suhtumine on, et riigi, eriti selle jõuorganite asjadesse on parem oma nina mitte toppida. Kui keegi ka midagi kuulis või nägi, hoiab ta selle pigem enda teada, sest muidu pärast käi ja anna aru. Samas kui ühel hetkel ikka paar mundris meest värava taga on, lahkesti tervitavad ja jõudu tööle soovivad, siis vaevalt, et mingi aiamaal müttav mammi neile näkku valetama hakkaks. Saaks teada kasvõi selle, kas sealkandis raketi ülehelikiirusest tingitud pauku kuuldi või ei. Ja edasi polegi muud kui lihtsalt kaardile ära märkida, kuskohas inimesed veel pauku kuulsid, kus enam mitte. Ja olekski teada, kust piirkonnast otsida. Hetkel tundub, et see metsapõleng raketi oletatavas maandumiskohas oli lihtsalt juhuslik kokkusattumus.

Aga mets süttis alles järgmine päev kui juba 95% raketi asupaik teada oli,

Antud kobamine viib mõttele, et ega sellist pisikest sihtmärki, eriti kui see on eemalduval kursil, vist radarid hästi ei näita (intsident toimus ju Tõikamäe radariposti külje all, sest Pangodi on mõni km Otepääst).

Ja vene riigimeedia saab peagi üllitada järjekordse dessandi-bojeviku, kus spetsnaazikud, 250 kg rakett kukil, läbivad joostes 4 tunniga 160 km ja jätavad aeglase ja saamatu otsingumeeskonna pika ninaga. Viimane lahkuja veel klikkab välgumihklit ja suudab metsaaluse sambla, et jälgi varjata

Martin Peeter kirjutas:Oligi nagu natuke lihtne. Iseasi, kuidas selline tossav plats sinna tekkis?
Aga kui ka peaks kusagil tõsises mülkas või järvepõhjas vedelema, ei saa sellest ühest nüüd seda enamikus sõja ajast vedelevat paukrauda nüüd oluliselt rohkem. Eesti on üsna hõreda asustusega, mitte midagi sellest ei juhtu.

Tundub, et raketi täpne kurss polnud teada, lennukiga seda taga ajada ei saa (rakett on kordi kiirem) ja ju siis radarid ei näinud. Sestap õhuluurega (Robinson soojuskaameraga) leiti see tossav koht ja täiesti loogiliselt alustati sealt. See võis olla kuid võis ka mitte olla. Igal juhul tuli otsida.

Jah, võimalik, et satuti peale täiesti tavalisele algusjärgus metsatulekahjule.

---

Tegelikult mingit AMRAAM raketti kunagi lendu ei lastud. Ära kaotati tuumarelv ja kõik ülejäänu on veesegamine. Küsige reptiilidelt üle, kui mind ei usu.

Kohekohe on algamas rahvuslik tipphooaja operatsioon "Seen", mis osalejate arvukuselt võib küündida sinna operatsioon "Siil" kanti ja kui ligipääsetavas metsaaluses kuskil miskit on, siis vbl midagi ka enne talve leitakse...

Jõustruktuurid ilmselt otsivad praegu siiski vaiksetviisi ka edasi, kui sellel mingit mõtet on. Kas on, see peaks olema selgunud hispaanlaste jt AMRAAM spetside poolt laekunud spetsiifilisest infost. Eile AK-s EKV spets ütles, et mootoriosa peaks olema enamvähem ühes tükis ja mingi meetri (ütles vist meetri?) pikkune

Ilmselt on päevad sisustatud ka siinsetel mitteintegreerunud droonilennutajatel...

*

Huvitav, kas hispaanlane tegi pärast raketi väljalennutamist 180 kraadise pöörde ja lendas lihtsalt minema, või üritas nii kaua kui võimalik kuidagi jälgida/fikseerida võimalikult täpselt kuhu see julkar lendab...

Endiselt on IMHO põhiküsimus miks ja kuidas see sündmus üldse juhtuda sai.

Manurhin kirjutas:Mind huvitab, kas raketi arvatava lennutee piirkonnas kohalikke elanikke ka ukselt uksele küsitleti või loodeti üksnes meedia kaudu väljastatud teatele, et kes miskit nägi või kuulis, andku teada? Maal elavad enamasti eakamad inimesed ja nende suhtumine on, et riigi, eriti selle jõuorganite asjadesse on parem oma nina mitte toppida. Kui keegi ka midagi kuulis või nägi, hoiab ta selle pigem enda teada, sest muidu pärast käi ja anna aru. Samas kui ühel hetkel ikka paar mundris meest värava taga on, lahkesti tervitavad ja jõudu tööle soovivad, siis vaevalt, et mingi aiamaal müttav mammi neile näkku valetama hakkaks. Saaks teada kasvõi selle, kas sealkandis raketi ülehelikiirusest tingitud pauku kuuldi või ei. Ja edasi polegi muud kui lihtsalt kaardile ära märkida, kuskohas inimesed veel pauku kuulsid, kus enam mitte. Ja olekski teada, kust piirkonnast otsida. Hetkel tundub, et see metsapõleng raketi oletatavas maandumiskohas oli lihtsalt juhuslik kokkusattumus.

Täpselt nii. Asustus on sealkandis hõre. Minu sugulane kuulis ka seda pauku, aga ei hakka ju mingi tühja-tähja pärast vanem inimene kuhugi helistama, kel vaja tuleb ja küsib.

Mingi põleng oli Alam-Pedja looduskaitsealal ka üsna hiljuti, välgutabamusest, varemalt oli teavitatud, et Jõgevamaa eriti tuleohtlik ala.

Katalaanist lendur maksis kätte/saatis sõnumi Eesti eesistumise ajal aetud ühtse Hispaania poliitikale?

Lõhkeaineta demoplahvatus asjaosaste tähelepanu ja ressursside köitmiseks ajal, kui punktis B kogutakse materjale diplomaatilise posti jaoks?

Aspelund kirjutas:Lõhkeaineta demoplahvatus asjaosaste tähelepanu ja ressursside köitmiseks ajal, kui punktis B kogutakse materjale diplomaatilise posti jaoks?

wikist vaadates on asjandus nö. poole maailma relvastuses. huvilistel peaks olema mitu suurusjärku lihtsamaid mooduseid aparaadi siseeluga tutvumiseks.