www.militaar.net

Jah, sellega lõpetame ka ajaloolise ekskursiooni Soome vabadussõtta.

Martin Peeter kirjutas:Hakkame sellest peale, et jäägrid olid soome-rootslased

See on nüüd küll täiesti lambist väide. Jäägrite koosseis (~2000 mehe seisu juures) oli üsnagi kirju, väga palju talupoja- ja töölispäritolu. Lausa olemas mõiste "punajääger"...

Rahvuslikku koostist hetkel ei leia, aga vaadates nimekirju:
https://fi.wikipedia.org/wiki/Luokka:J% ... k%C3%A4rit
ei saa niimoodi mingil juhul väita. Seda tundub küll, et rootsikeelseid oli jäägrite seas protsentuaalselt rohkem kui Soome elanikkonnas - aga - nt druuse on IDF-s oluliselt rohkem kui protsentuaalselt Iisraeli elanikkonnas - kas sellepärast saab väita, et IDF koosneb druusidest?
Rootsi- ja soomekeelsete pingetele on viidatud siin:
https://demokraatti.fi/vajaasta-2-000-j ... llissotaan

Martin Peeter kirjutas:Soome Vabariik on suuresti rootsikeelsete tehtud. Sealt ka nende kaks riigikeelt, ehkki rootsikeelseid on alla 5%.

Soome kaks riigikeelt on ikka palju kaugema tagapõhjaga. Ametlik kakskeelsus algas 1863, selle taust ilmselt oluliselt kaugem ja 1809. aasta lepetes ka olulise kohaga

Martin Peeter kirjutas:Aga kisub ikkagi OT.

Ehk siis viia teema kuskile Soome ajaloo alla?

Lugupeetud (või siis pe(a)etumatu) kprl Trumm unustab ära ühe pisikese asja. Iga hõivamise järel on saba. Hõivamise järel selle meeskonna elushoidmiseks vajalik saba. Ja siis järgmiseks - selle meeskonna lahingvõimelisena hoidmiseks vajalik saba.

Ja see kõik ei saa toimuda lihtsalt K-Kesko või muude supermarketite hõivamise teel. Eriti see lahinguvõimelisena hoidmise saba...

Kui küsimus on operatsioonis, mille eesmärk on Turu sadam kaheks nädalaks kasutuskõlbmatuks muuta (nt laevade uputamisega laevateede kitsaskohtadesse), siis seda teostava (eri)üksuse "saba" ongi nendes majades, laohoonetes ja koobastes, mida sealt saarestikust leiti ja mis tühjad olid. Me räägime üksusest, mille jaoks on vajadusel normaalsus 200 km jalgsirännak läbi võõra maa "omade" juurde. Operatsioon, mis viiakse läbi 24 tunniga sõjalises vaakumis, ei vaja just palju järelvedu. Kopterite maandumisplatsid ja kaid laevadele olid seal AR objektidel juba ehitatud (et ära sõita). Ühesõnaga, see mis vaja, on kohale toodud juba varem, nt Ahvenamaa konsulaadi diplomaatilise puutumatuse varjus ja ladustatud samadesse AR hoonetesse.

Kui küsimus on suurema sõjalise rünnaku ettevalmistamises, siis järgneb mõne tunni pärast hõivatud lennuväljadele ja kaide äärde peajõudude maabumine, kes toovad sellele ettevalmistusgrupile vajaliku juba kaasa ja viivad vajadusel selle grupi ka minema.

Loomulikult on soomlased neid asju ka ette näinud ja mitte juhuslikult ei asu pool Soome laevastikust seal samas Turu ligidal. Samas saarestiku eristaatus tekitab siin Soomele teatud probleeme ja venelased näikse seda ära kasutavat.

Illike kirjutas:Oot oot, jälle uued tegurid. Alles olid mingid väiksed grupid ja mõned uputatud laevad, nüüd juba raketid. Me räägime teemast, juhul kui on Ahvenamaa varustuskanal on kinni siis, on ka teisi varustuskanaleid. II maailmasõja ajal ei olnud Ahvenamaa kinni. Kas järgmiseks hüppab tank nurga tagant välja?

Soome varustuskanalid on mineviku sõdades välja kujunenud. Tänapäeval sisaldub sellele veel raske õhutransport, mis on kõige lihtsamalt läbi lõigatav ja lisaks pole soomlastel neid suuri transportereid ka võtta.
Soomlaste meretransport on Lõuna-Soome sadamatesse toiminud ainult siis, kui punalaevastik sakslaste poolt Leningradi ära blokeeriti (lisaks ehitati Naissaare ja Porkkala vahele 1943 allveelaevavõrk). Kui punalaevastik uitas Läänemerel vabalt, siis käis merevedu just sama Ahvenamaa varjus või kaugemal Põhjalahel. Teine kanal oli raudteevedu ümber Põhjalahe. Ei ole laevadest palju kindlam (mis juhtus raudteedega Valgevene metsades sakslaste tagalas nt 1944 operatsiooni Bagration eel?). Põhja-Jäämere äärde Soome territoorium enam ei ulatu ja lisaks tuleb arvestada võimalusega, et venelased lõikavad Soome territooriumi keskelt pooleks, selle juhtumine välistab igasugu raudteesõidu Rootsist ja põhjapoolsed sadamad.

Soomlased hoidsid WWII perioodil ja hoiavad ka täna arvestatavat osa oma laevastikujõududest Põhjalahel. Kellega nad seal sõdiksid? Rootsiga?

Kapten Trumm kirjutas:mis juhtus raudteedega Valgevene metsades sakslaste tagalas nt 1944 operatsiooni Bagration eel?

Saboteeriti partisanide poolt. Palun teemasse jääda, suvalisi näiteid vältida.

Aga midagi need N Liidu ja Venemaa allveelaevad seal Rootsi ja küllap ka Soome vetes ju tuuseldavad. Mingeid süvavee pommegi neile loobitud ilmse sooviga mitte pihta saada.Kas ainult valmistumine mingiks globaalseks konfliktiks? Või ikka selle Läänemere sulgemine koos oma A2/AD tugevdamisega just Eesti-Läti suhtes? Eks venelased vaatavad Rootsit ja Soomet (viimast küll vähem) selles osas kahtlustavalt, et sealtkaudu võib Baltikumile abi tulla, mis võib isegi tõeks osutuda. Näiteks tolles kurikuulsas Randi uuringus oli ette nähtud õhutugi Rootsi lennuväljadelt. Või mingi meresõja spetsiifiline kaalutlus?

Siin on kättesaadaval vaba kasutusega merekaart http://map.openseamap.org/
Minge sellel kaardil sinna Turu saarestikku. Sadamasse läheb üksainus faarvaater ja viimane 60 km on totaalne labürint.
Oludelt analoogne sellega, mida Stockholmi laev läbib Rootsi vetes viimased 6-7 tundi.
Keegi võiks selle Airiston Helmi "tugikohad" ka panna samale kaardile, äkki joonistub juba muster välja, mida seal teha taheti.

Kas ma saan õigesti aru: pannes kinni Turu sadama, on Soome varustusteed läbi lõigatud?

http://map.openseamap.org/

Kui pöörata tähelepanu värvilistele sümbolitele, mis tähistavad laevu, siis mereveod käivadki seal 2 sadama kaudu - Turu ja Helsinki.
Pori, Vaasa, Hamina, Kotka - no pole seal taolist liiklust. Helsinki jt Soome lahe sadamad on merelt suht avatud ja seetõttu olukorras, kuis Soome on üksi Vene vastu, lihtsalt blokeeritav.

Võiks küll nii öelda, sõjaolukorras ongi Turu Soome peamine järelveo sadam. On ka praktikas olnud - selleks on mitmeid põhjuseid. Tänapäeval võib sinna lisada veel võimaluse paigutada Põhjalahe suudmes olevale saarestikule rakettrelvastus (ÕT ja laevatõrje) ning sellega hoida kaubavedu "vihmavarju" all.

Soovitaks veelkorra vaadata kaarti ja kujutleda end selle järelveo kaubalaeva kaptenina, kumma sa valiksid, kas Ahvenamaa kaudu või mõne lageda mere otsa?
Ei maksa ka unustada, et soomlased valmistuvad sõjaks VF vastu üksi. St tõenäoliselt hakkavad Soome lahte ja Läänemere keskosa kontrollima vene sõjalaevad ja kaugmaa õhutõrje.
Soomlased topivad kitsad väinad miine täis, kuid lagedat merd päris ei mineeri.
Lisaks tuleb arvestada, et venelased võivad Soome territooriumi pooleks lõigata, sellega kaovad kohe raudteeühendused ümber Põhjalahe ja põhjapoolsed sadamad.
Vedada on vaja mitte ainult AMRAAMe, vaid ka kütust, toiduaineid jms, mida hästi lennukiga vedada ei saa.

Kas küsimusele saab vastata jah ja ei. Ma saan aru, et Sinu vastus on jah, blokeerides Turu sadama on Soome varustusteed läbi lõigatud.
Sain ma õigesti aru?

Liiklus liikluseks, aga kas ei oma tähtsust, et mis tüüpi liiklus? Turku liikluses vast ülekaal reisi, kruiisi ja muudel lõbusõidulaevadel ja sellest ka see kaart värvilisem. Samas näiteks Kotka-Hamina kõikvõimalikele liikidele kaubavedudele spetsialiseerunud.

Illike kirjutas:Kas küsimusele saab vastata jah ja ei. Ma saan aru, et Sinu vastus on jah, blokeerides Turu sadama on Soome varustusteed läbi lõigatud.
Sain ma õigesti aru?

Vastates samas stiilis, koerarakendiga üle polaarjoone saab ka moona vedada, järelikult ei lõigata.
Soome logistika merel Talvesõja 105 päeva jooksul oli ca 400 kaubalaevatäit, millest punalaevastik suutis uputada üksikuid (ühekohaline %).
Kui natuke mõelda, kuidas võivad areneda sõjalised sündmused Soomes, suureneb arusaam Turu elutähtsusest veelgi.

Samas näiteks Kotka-Hamina kõikvõimalikele liikidele kaubavedudele spetsialiseerunud.

Kotkast ja Haminast võimaliku sõjategevuse korral Venemaaga varustussadamat planeerida? Tõsiselt???

Tänan. Seega Sinu väide, et

1. et alustati sealt näitab piirkonna absoluutset kriitilist tähtsust Soome sõjavõimele.

ei ole tõsiseltvõetav. Nagu Sa isegi tunnistad, on olemas teisi alternatiive.
Ahvenamaa olulisus seisneb mitte Turu sadama blokeerimises, vaid nagu AKF Leo kirjutab:

Turu saarestik ja Turku ning Naantali sadamad ongi kriitilised sellepärast, et sealt on Rootsi suhteliselt kõige vähem maad, samuti Läänemerele. Kui Venemaa Ahvenamaa üle võtaks, siis oleks Soome laevade tee Läänemerele kinni ja kogu logistikat peaks korraldama juba läbi Rootsi ja Norra, kas üle mere (Venelased võivad põhjal lasta) või mööda maanteed autode-rongidega. seega sõltutakse otseselt nende riikide heatahtlikusest. Äkkrünnaku peamine kriteerium on see, et väikest üksust on kerge liigutada, kuid see suudab ainult loetud tunnid, äärmisel juhul mõned ööpäevad hakkama saada, enne kui padrunid ja toidupakid otsa saavad ning selleks ajaks peab abivägi kohal olema, muidu antakse alla.

Seega peaks sinna saatma suuremad üksused, mitte

mille eesmärk on Turu sadam kaheks nädalaks kasutuskõlbmatuks muuta (nt laevade uputamisega laevateede kitsaskohtadesse),

Suuremate üksuste sinnasaatmine toimub aga juba piki Soome rannikut, kus Soomlastel on võimalik Balti laevastikule tekitada korralikke kaotusi.

Suuremate üksuste sinnasaatmine toimub aga juba piki Soome rannikut, kus Soomlastel on võimalik Balti laevastikule tekitada korralikke kaotusi.

Loetleb nüüd need "suuremad üksused", mida sinna (st Ahvenamaale) saadetakse piki Soome lahte....?
Selliseks ülesandeks spetsialiseeritud üksus koos selle veoks mõeldud maabumislaevadega asub Kaliningradis ja tekib sinna Ahvenamaa ette suuresti soomlaste käeulatusest väljaspool.