www.militaar.net

Oli veel karauuliväeosa (ka polgu koosseisus), nii me teda nimetasime, kuigi tõesti ei tea kas tal eraldi number oli. Rohkem väeosi nagu ei tea et oleks olnud meie linnakus. Melitopolis endas aga oli neid hulganisti, sest linnas asus palju igasuguste vägede staape ja erinevates vormides sõdureid jooksis seal ringi karjakaupa. Selles ma ei kahtlegi et kokkuvõttes kogu linna ja selle lähiümbruse peale oli väga palju erinevaid väeosi.
Kuidas polk ja selle allüksused mujal toimisid (Tartu, Panevezis, Ukureja, Orenburg, misiganes) - ei tea. Olid neil eraldi väeosad mis ei kuulunud polgu koosseisu või mitte, vahet pole (üksik tuletõrjeväeosa; toitlustusväeosa; ilmajaamväeosa; kultuurimajaväeosa; lennujuhtimiskeskusväeosa jne) peaasi et nad toimisid. Teadnuks ma, et erinevate struktuuride tundmine tulevikus kasuks tuleb (kuidas mujal elatakse ja kes kellele allub ja koosseisu kuulub), oleks ma sellele komandeeringutes rohkem tähelepanu pööranud. Kuid olen päris kindel, et ka siinse foorumi liikmed, kes NA-s sarnastes üksustes, mistahes väeliigis, erinevates kohtades teenisid, ei kohanud 100% sarnast struktuuri. Erinevatel väeosadel, kuigi samas liigist, olid erinevad ülesanded sõltudes paljudest teguritest. Näiteks sisemaal oli hoopis teine olukord kui piiri ääres jne. Kindlasti oli osadel hämmastus suur, kui nad ühest väeosast teise jõudes hoopis teistsuguse süsteemi sisse sattusid. (Täiesti eraldi teema näiteks on erinevate väeosade kodukord ja muud nüansid).
Aadressidest niipalju, et kahjuks mul pole nii head mälu et postiaadresse ja muid numbreid 18-20 aastat hiljem mäletada. Kindlasti oli Melitopolis sõjaväestatud tuletõrje olemas – suur linn ju ometi (lennuväljal oli oma tuletõrje). Ja sõjaväelaste elamurajoone oli seal kindlasti rohkem kui üks.

Teenistus SA nimelises privaatorganisatsioonis aastatel 1979-1981,esmane pool aastat Tsernovtsõ linnas Lääne-Ukrainas,õppepolk numbriga 44758(krt,jupp aega andis mõelda,mis number oli,siis lasin ajud laiali ja üritasin vene keeles numbrit öelda-töötas küll)Sadgora oli koha nimi,enne meid oli miski autopat seal,ära minnes tehti nii puhas töö,et lüliteid ja seinakontakte ka paika ep jäetud,aint juhtmeotsad tolknesid seinast.Elu käis valemiga kaks nädalat kasarmus,nädal polügoonil,lasta sai igatsugu asjadest,kaasa arvatud tol ajal suht vähetuntud AGS-17,polügoon ise oli kohas nimega Storozinets.Õpetati siis jaokomandörideks,masinateks BTR.Samas linnas oli ka teine õppepolk,kus sõidukiteks BMP-d(bratskaja mogila pehhotõ).Ja järgmine poolteist aastat Sambori linnas,75043 ürituse nimi,ametlikult art.rem. masterskie,hoovi pääl oli kaks 76 mm suurtükki ka mi kaks korda aastas pidulikult nurgast nurka sõidutati.Tegelikult oli tegu raketibaasiga,mis oli nii kuramuse salajane,et isegi väeosa numbrit kui sellist polnud,põhi -tenika oli kilomeetreid eemal metsas,kutsuti teist teh.territoorium,ülepäeviti karauulis käimise rõõm,inuke pluss oli,et aeg läks suht kiiresti,kaks päeva õhe eest

Teenistus selles kadunud riigi armees aastatel 1980- 1982 oli järgmine:
s/o 21131´G´´üksik sidepolk Kaluuga linnas Moskva oblastis õppepataljonis 6 kuud
s/o 21131´´A´´ RMP tegelesime tuumarakettide sahtidele tõkke aedade tegemisega ( süsteemid:žit, radiaan, šetka 100)
1,5aastat möödus komandeeringutes
Valgevene Slutžk-10 s/o 22361 ´´0´´
Perm 75 s/o 75450´´C´´
Mari ANSv Joskar Ola 89512´´C´´
Ukraina NSV Pervomaisk-14( 8 RD)
väeosa number pole meeles(pole märkmikus alles) sest kirjad lasime nõudmiseni kirjutada ( rekonstrueeriti 20 sahti ,kahte rajooni.). kirovogratskaja obl. novoukrainskii rajoon Timošenko asula(p/o)

ghost kirjutas:Mingi aeg oli seal küll kaks polku, kuid siis arvati et ühel lennuväljal paiknedes peaksid nad siiski ühise nimetaja all olema ja nii saigi kahest üks.

Minu teada oli seal siiski kaks polku: 175 втап - s/o 30143 (kutsuti Strõi polguks, kuna oli seal pommituslennuväepolguna formeeritud, kolis Melitoopolisse 1959.a)
ja 25 Гвардейский Московский втап - s/o 21822.
175. polgu saatsid laiali alles ukrainlased 1994.a.
Lennuväelinnaku aadress oligi Melitopol-7.

Kolmas 7. diviisi polk oli Džankois (369. Punalipuline Jassõ ehk Iasi polk, s/o 22528).
Siin on ka üks pilt Melitopoli ("Sosnovõi") lennuväljast 2005.a:
http://www.letchikleha.info/aa/m1.jpg .

Siblisin ka internetis ringi, ja leidsin igalt poolt erinevaid andmeid. Kirjutasin sellest, mis sellel hetkel oli, kui ma seal viibisin.
Mul ei ole selle 175 polgu kadumise ja ilmumise aja kohta küll kusagilt infot välja kraapida aga võibolla on seletus, mis ei pruugi muidugi õige olla, järgmine.
Melitopolis asuv 25 polk oli transpordilennuväe üksus, mis teostas veoste vedusid Taškendist Afganistani ja tagasi. Võimalik, et struktuuri ühtlustamiseks ja suurema hulga lennukite kaasamiseks ühe polgu koosseisus reformiti 175 polgu lennukid 25-da koosseisu, mille tagajärjel jäi 175 polk alles ainult paberile 0 lennukiga ja pärast vägede väljaviimist-toomist Afganistanist teostati paberil tagasitõstmine.
Nii paistabki eri allikates, olenevalt ajajärgust 175 polk erinevalt välja.
Muud seletust ma ei oska selle kohta leida. Vahest on kellelgi parem versioon.
Järgnevast tabelist näiteks ei paista 175 polk üldse kusagilt välja ja tema asemel 7. diviisi koosseisus, muidu üksik, 708 polk. Samal leheküljel on ta (175 polk) millegipärast kokku kahest kohast puudu. Ülejäänud kohtades olemas.
Väljavõte tabelist http://www8.brinkster.com/vad777/sssr-89-91/vvs/vta.htm
Üldiselt päris hea leht väeliikide kohta http://www8.brinkster.com/vad777/glavn.htm

По данным книги СОВЕТСКАЯ АРМИЯ В ГОДЫ "ХОЛОДНОЙ ВОЙНЫ" (1945-1991)
№ Авиационные дивизии и полки, входящие в состав Почетные наименования и награды, в скобках - год сформирования для полков, созданных после войны Дислокация (штаб, аэродром) Техника на вооружении, в скобках - количество
194 гв овтап Волгоградско-Брянский краснознаменный им.Н.Ф.Гастелло Фергана Ил-76, Ан-22
334 овтап Берлинский Псков Ил-76, Ан-22
374 овтап Тула Ил-76, Ан-22
566 овтап Солнечногорский краснознаменный ордена Кутузова Сеща Ил-76
овтап Ульяновск Ил-76, Ан-22
овтап Кировокан Ил-76, Ан-22
3 гв военно-транспортная дивизия Смоленская ордена Суворова, Кутузова Витебск
103 гв втап Красносельский краснознаменный Смоленск Ил-76, Ан-22
110 втап Новгоррд Ил-76
235 втап Сеща Ан-124
339 втап Ордена Суворова Витебск Ил-76, Ан-22
6 военно-транспортная дивизия Кривой Рог
37 втап Запорожье Ан-22
338(?) втап Кривой Рог Ил-76, Ан-22
7 военно-транспортная дивизия Мелитополь
25 гв втап Мелитополь Ил-76, Ан-22
369 втап Джанкой Ан-22
708 втап Таганрог Ил-76

Seekordse jutu lõpuks võin öelda, et N-liidus oli palju väeosi ja vastavalt ka numbreid, millede isikkoosseis oli 0-X. Need olid ettenähtud mehitamiseks mobilisatsiooni korras.

ghost kirjutas:Mul ei ole selle 175 polgu kadumise ja ilmumise aja kohta küll kusagilt infot välja kraapida aga võibolla on seletus, mis ei pruugi muidugi õige olla, järgmine.

Kas seda oled lugenud:
http://www.avia.ru/cgi/discshow.cgi?id= ... 2&mode=all ?

Arvan ,et see ei ole teema, mille üle vaielda, eriti neil, kes kohapeal ei olnud. Aastatel 1986 sügis – 1988 suvi, olid kõik lennukid IL-76 Melitopoli lennuväljal 25. polgu koosseisus (tegelikult ei olnud kunagi kõik lennukid kodulennuväljal – osad viibisid alati erinevates komandeeringutes). Oli 175. polgu lennukoosseis 25.-dasse ümber tõstetud või komandeeringu nime all 25. koosseisus, pole seega üldse tähtis. Loeti seda kõike 25. polguks. Tähtis on see, et minu sealoleku ajal ei hukkunud meie polgust Afgaani missioonidel ükski ekipaaž.
Väike mööndus siiski – kolm AN-12, mis seisid juhtimiskeskuse ligidal olid staabilennukid ja ei olnud polgu koosseisus.
Kõik IL-id olid Aerofloti värvides, Aerofloti numbritega. Sõbralikesse välislähetustesse minnes monteeriti kahurid maha ja lendurid olid siis ka tsiviillendurite riietuses.

Ega ma vaielda tahagi, lihtsalt paarkümmend aastat nende sõjaväevärkide vastu huvi tundnuna on mul kujunenud mingi pilt sellest väest. Seal kehtis teatav loogika ja sissetöötatud organisatsiooniline kord, millest kõrvalekaldumiseks polnud põhjust.

Nii näiteks ei tea ma ühtegi lennuväepolku, mille ülesandeks olnuks ka lennuvälja tagalaküsimustega tegelemine (sh lennuvälja hooldamine) ja lendude raadiotehniline teenindamine. Liiga erinevad olid need asjad. Minu teada olid igal sõjaväe püsilennuväljal nende ülesannete täitmiseks eraldi väeosad (üksikeskadrillides roodud). Isegi mehitatud varulennuväljadel, mida hooldas vaid paarkümmend meest (nagu meil nt Nurmsi ja Obriku), olid tagala (nn lennuväetehniline komandantuur) ja side-raadiotehnika lahus, eraldi väeosade alluvuses. Ja isegi kui lennuväljal baseerus kaks või enam üheliigilist polku (Eestis oli nii näiteks Ämaris 1977--84), teenindas iga polku oma teenindusväeosade paar.

Sellest võimalikust "anomaaliast" on tingitud ka mu kõrgendatud huvi Melitoopoli vastu; teine põhjus on see, et see on üks neid väheseid kohti väljaspool Eestit, kus mul on õnnestunud ära käia. Nimelt meie asutus muretses endale Sapaka ja minul tuli see Zaporožje tehasest ära tuua. Sõitsin kõigepealt lennukiga Dnepropetrovskisse ja sealt kahe bussiga Zaporožjesse, ümberistumisega Melitoopolis.

Küsiksin veel mõned "suunavad küsimused", mis ehk aitavad valgust heita selle "anomaalia" olemusele:

Mis allüksustes seal ajateenijad olid? Karauuliväeosa (õieti allüksuse --
roodu?) nimi oli valverood (rota ohranõ)? Siis veel TETš + mõnikümmend(?) igas eskadrillis? Mitmes kasarmus need 200 sõdurit paiknesid ja mitmes kubrikus? Oli seal veel teisi kasarmuid? Kas eskadrillid kandsid kindlalt järjenumbreid 1-7? Kas lennuvälja ääres oli üks või mitu sõjaväelinnakut?

Kas samas linnakus oli ka selliseid allüksusi nagu avtotehnitšeskaja või aerodromno-tehnitšeskaja rota (obato's üks, ATB-s kaks), aerodromno-ekspluatatsionnaja rota? Viimased koos valve- ja keemiakaitserooduga kuulusid reeglina obato või ATB koosseisu. Obs rto koosseisu kuulusid kaks raadiotehnilist roodu ja siderood (tavaliselt ka veel neljas -- varulennuvälja raadiotehnilise teenindamise ja side rood). Diviisi komandopunkti teenindas diviisi sidesõlm või -pataljon, mis oli samuti eraldi väeosa.

See vist läheb teemast juba täiesti mööda aga mis siis ikka (peaks vist olema teema «Struktuur väeosas kus sa teenisid» vms).
N-Liidus oli olemas väga erinevaid struktuure sama väeliigi piires. See sõltus paljuski ülesannetest, millised olid mingile üksusele antud. Sellest ka konkreetsed põhjused, et kõik ei olnud igal pool ühene. Lennuväes näiteks oli polkusid, milliste elu seisnes ainult treeningutes ja rutiinsetes õppehäiretes. Aga ka selliseid, kus olid konkreetsed igapäevased ülesanded (riigipiiri patrull õhust, «jõudemonstratsioonid» naaberriikide territooriumi äärealadel jne). Ekstreemsem ja arusaadavam näide oleks ehk x väeosa Afgaanis võrreldes x väeosaga keset Venemaad. Kardinaalselt erinevad. Meie polgul oli konkreetne ülesanne ja selle nimel kõik töötasid, et seda täita. Seega oli küllaltki põhjust niinimetatud anomaaliaks. Kuigi meie jaoks see polnud mingi anomaalia. See oli igapäevaelu. Samas ma ise ei kujuta küll ette olukorda, kus iga tegevuse peale oleks olnud eraldi väeosa. See läheks kirjumaks, kui mustlase kampsun ja juhtimisstruktuurilt nii kohmakaks, et selle aja peale, kui selline väeosade kompott sünkroonselt liikuma hakkab on sõda ammu läbi.

Kõigepealt tahaks öelda, et baasis ehk Melitopolis, viibisin pooleteise aasta jooksul kokku umbes kolm kuud. Ülejäänud ajal viibisin komandeeringutel paljudes erinevates kohtades, milledest mõnesid ei suuda enam isegi korralikult meenutada (vist ei kaasnenud nendega mingeid huvitavaid sündmusi). Seega võivad mu teadmised mitte päris täpsed olla.
Katsun siis meenutada seda struktuuri niipalju kui mäletan. Võibolla jääb midagi kirja panemata.

Ajateenijad olid tegevad järgmistes kohtades:
Karauuliväeosa – valvasid lennuvälja, ladusid (mehitatud valve).
Auto-tehniline rood – autojuhid transpordimasinatel inimeste veoks lennuväljale ja tagasi ning igapäevased tavaveosed; tehniliste erimasinate juhid-tehnikud, millised otseselt lennukite teenindamisega seotud (elektriseadmed, erinevad gaasid, õlid, kütus, tjagatšid (ei tea eestikeelset vastet) ning kütuselao ja akujaama tehnikud.
Lennuväljarood (aerodromnaja) – autojuhid lennuvälja maandumis- ja ruleerimisradade hooldusmasinatele.
Meditsiiniline teenistus – elasid haiglas-polikliinikus.
Tuletõrje – elasid depoos.

Lisaks neile kokku umbes 30 eraisikut erinevate masinate juhte.
Eraisikuid oli veel autopargis, lennuväljal paljudes erinevates ametites (näiteks: elektrikud, lennukite remont, ladudes), sööklate personal, linnaku infrastruktuuris (post, kultuurimaja, kauplused jne).
Ohvitserkoosseis tegeles kõigi ülejäänud aladega, mida ma eespool ei nimetanud ajateenijate all ja lisaks veel mõnede aladega, millega ka ajateenijad tegelesid.

Kasarmuid oli 2 – neljakordne, mille ülemised kaks korrust olid tühjad (seal pesitsesid aegajalt kursandid) ja kahekordne kasarmu, kus asus karauuliväeosa ning neljakordne ühiselamu üksikutele ja õnnetutele. Ei tea kuidas karauuli meeste kasarmu seest välja nägi. Meil oli 1 korrusel kasutada osa korrusest 1 tuba elamiseks + pesuruum, tualett ja teisel korrusel 2 tuba elamiseks + pesuruum, tualett, lenkomnata, relvad, telekatuba ühes bõtovkaga (jälle eesti keelt ei oska – mine või eesti kroonu) ja tuba riiete ning muu varustuse jaoks.
Lennuvälja piirides (see pole päris õige termin) asus üks linnak. Paljud aga elasid linnas eramajades.

Eskadrille oli polgus 7. Numbriliselt nimetati kindlasti 1-6. AN-e ei tea kuidas nimetati, sest nendega enamjaolt keegi ei lennanud ja sellest tulenevalt ka ei tegelenud. Arvatavasti olid lihtsalt igaks juhuks olemas.
Tagavaralennuväljale minnes võeti kogu elamine sõna otseses mõttes kaasa. Selleks puhuks oli igal inimesel teada punktipealt, mida ta tegema peab. Kõik, mis ei mahtunud lennukitesse läks maad mööda järele. Tagavaralennuväljal oli kohapealne isikkoosseis, mis ei olnud arvatavasti meie diviisi alluvuses.
Mis puudutab diviisi staapi ja seda teenindavaid üksuseid, siis selle kohta ma küll midagi ei tea.

Aitäh, et vastata viitsisid!
Seda mäletad, kas kõik need ajateenijad olid ühe väeosanumbri all? Väeosa nimetust teie eest salajas ei hoitud? (Mina näiteks "oma" väeosa -- Valgevenes asunud Lida seniitraketibrigaadi -- tegelikku ehk nn suletud nimetust ei teadnud, ega tea siiamaani...)

Kõik need allüksused, mida loetlesid (s.t kus teil ajateenijad olid), kuulusid reeglina nn obato (üksik lennuväljatehniline pataljon) või bato alla ning neil oli polgust erinev väeosanumber.

Sinu loetelust jäid välja side ja raadiotehnikaga tegelenud allüksused, kas need olid karauulirooduga ühes kasarmus? Kas eskadrillides ja polgu TETšis ajateenijaid ei olnud?

Kui suured teie "elutoad" olid, kas igaüks roodu jaoks mõeldud (nagu tavaks oli) või väiksemad (nt rühma jaoks)? Kas teie kasarmul oli üks või kaks trepikoda ja kas II korruse eluruumid olid omavahel ühendatud või mitte?

Kas staabihooneid oli üks või mitu ja kui suur(ed)? (Tavaliselt oli tagalal eraldi staap, kui mitte lausa eraldi hoones, siis eraldi korrusel või hoonetiivas -- see oligi obato või ATB või atp staap.)

Kus see tagavaralennuväli asus?

Väeosanumber oli arvatavasti üks, sest kirjad toodi postist korraga ja jagati siis üksuste kaupa ära. Komandeeringus olles tulid kirjad esmalt väeossa ja sealt saadeti edasi lennuki pardanumbri järgi sinna, kus parajasti asusin.
Side-raadiotehnika üksus oli kindlasti olemas, aga ilma ajateenijateta. Telefoniside keskjaamas tegutsesid eraisikud (ohvitseride naised suuremas osas – neile oli ju ka tööd vaja). Lendude side ja juhtimine toimus lennuväljal asuvast lennujuhtimiskeskusest – sinna poleks vist kunagi ajateenija tööle sattunud. Lennudispetšer pole mingi lihtne amet. Mujale lennates aga oli side lennukitega nii nagu igal pool. Sõjalised lennud sõjaliste lennujuhtimiskeskuste juhtida, tsiviilotstarbelised tsiviil-lennujuhtimiskeskuste juhtida. Lennuvälja maapealne side kantavate raadiosaatjatega.
Eskadrillides ja TETŠis ei olnud ühtegi ajateenijat. Tavasõdur ei oleks seal lihtsalt hakkama saanud. Isegi autodel asuvate spetsagregaatide remont teostati ohvitseride poolt.
Elutoad olid nii suured, et ca 32 voodit mahtus lahedalt ühte tasapinda ja nende ümber sai vabalt liikuda. Teise korruse eluruumid olid ühendatud. Trepikodasid oli kaks – kolmandale ja neljandale käidi teisest uksest.
Staapide kohapealt ei tea suurt midagi. Oli üks ühekordne maja, kus suuremad ninad sebisid, aga kas see polgu staap oli, või mitte, seda ei tea. Kuidagi liiga väike tundus selle jaoks. Igal eskadrillil aga oli lennuväljal oma maja, kus nad pesitsesid.
Üks tagavaralennuväli asus kusagil 500 km kaugusel Venemaa suunas (nime ei tea), teine Araali mere ligidal.

Kas see Lidas asuv raketivägi oli seesama:
Ракетные войска стратегического назначения 34 РД (50 РА) Лида, Белоруссия
гвардейская, Станиславско-Будапештская Р-12. Kaitseliin Vilnius-Lida-Kobrin.

ghost kirjutas:Kas see Lidas asuv raketivägi oli seesama:
Ракетные войска стратегического назначения 34 РД (50 РА) Лида, Белоруссия
гвардейская, Станиславско-Будапештская Р-12. Kaitseliin Vilnius-Lida-Kobrin.

Ei, mina teenisin 1978-80 õhukaitse seniitraketibrigaadis Lidas (s/o 07032) ja selle tehnilises divisjonis Žoludokis (S-75, millel olid ka tuumalõhkepead). Analoogilised divisjonid olid Eestis Raudalus, Udrikus ja Dejevos.
RVSN-i raketidiviisi juhtkond, selle juures asunud allüksused ja KP asusid aga samas linnakus (nn Severnõi gorodok), ainult eraldi territooriumil ja eraldi kasarmutes. Lida nn Južnõi gorodokis asus lennuvägi. Muide, ka Žoludoki alevi külje all oli üks mahajäetud lennuväegarnison, mille väeosad olevat lahkunud Poola.

Kas PVO SV ka huvi pakub? Olin 87-89 Bogoduhovis Harkovi all. Ossa kompleks, Tor kompleks jne. Õppekeskus. Ümber- ja täiendkoolitus. Meie juurest edasi Embale laskma... V/o 63148, samas oli POUP (22016 vist kui mälu ei peta) ja midagi veel + kolm nz-d-väeosa. Ümberõppel üsna pidevalt 2 külalispolku või partisanid, samuti ofitserski sostav, ükskord olid isegi võśi ofitserski-partisanski sostav ehk kõrgemad parteigenossed oma sõjalisi võimeid arendamas.
Esimesed Torid tulid Iźevskist 1988 otse meile ja teisele samasugusele keskusele, nendest tehti õppematerjal ja alles seejärel hakati jagama vägedele.

Ütlen siis oma teenistuskoha numbri ka ära, kuigi ei tea kas see siia tõsiste väeosade vahele sobib. 1778 OCTБ elik otdelnõi stroitelno tehnitsheski bataljon, asukohaga Tshornõi Jar, Astrahani oblast. Pole õrna aimugi kelle alla või mille kooseisu me kuulusime. Ainuke kord kui mingi kindral Volgogradist külas käis ajasime terve isikkooseisuga stepis plehku pannud türklast taga.Kõrge külaline jäigi nägemata.
Sõjaväega oli seal peale mundrite vähe ühist: automaati sain keskooli ajalgi rohkem käes hoida kui seal.Bataljon koosnes 3-st roodust (algselt nii 80 meest igaühes). Teist roodu nägime ainult riiklike pühade ajal, muidu viibisid nad Volgogradis, kus töötasid mastitehases. Esimene rood koosnes "vanakestest", paljud neist trahvipataljoni kogemusega. Distsipliini polnud seal ollagi, tüübid tgid mida tahtsid , ülemuste peale vilistasid.

Ise olin 3-s roodus. Palju musti (turkmeene, tadzikke jne.) 13 eestlast ja kogu roodu peale 2-3 puhast venelast. Juhendas meid kindlakäeliselt kapten Kevra.
Kliima oli seal ära ütlemata vastik - talvel tihti -30 või rohkem , läbilõikav
a tuulega . Suvel kippus jälle +40 ligi. Ja kui palavusele "mashka" (pisikesed kihulased) lisandus oli põrgu lahti. Lämbes palavuses sai ainult marlimaskiga liikuda, olime nagu vormis mesinikud.
Tööpõld oli meil väga mitmekesine . Talvel olime peamiselt asulas ehitustöödel - elumajad, pumbajaam, kultuurimaja. Suvel oli elu lõbusam. Paljud elasid suvi läbi steppis soojakutes. Nivellerisime riisipõlde, kasvatasime arbuuse , puhastasime niisutuskraave. 3 kuud olin kanalas. Siis olin tehtud mees - munad ja liha omas käest võtta. Kohalikus poes tavaliselt peale konserveeritud merikapsa midagi polnud.

Eestlased olid reeglina tehtud poisid. 2 tüüpi putitasid terve teenistusaja rooduka mosset. Tellisid talle mingeid juppe Eestist jne. Kui siis "vana " pika ootamise peale proovisõitu läks tegema tõid vennad ta sleppis tagasi - oli keset steppi lehmale sisse sõitnud. Tüüpidel jälle töö hooletu.P.S. mina nägin 2 aasta jooksul seal ainult kahte lehma.

Seal sõdisin siis mina...

Sellised väeosad allusid NSV Liidu Melioratsiooniministeeriumile (oli ka selline asutus! ).

Kas muidu automaat üldse oli ette nähtud? Kas oli ka mingi vastav erialane õppeväeosa või löödi kohe pataljoni?