www.militaar.net

Vaidlen vastu - sama lehekülg, erinev rõhuasetus. Ses mõttes, et mul on vahest võimalus anda oma teadmisi edasi vähemteadlikele, sh Rahe osas ka. Ja täpselt samu "pisiasju" kipun am välja tooma ka, sest vähemteadlikud kipuvadki valesti kasutama asja. Selleks ongi normaalne koolitus-harjutamine kellegi kogenuma käe all, kes ei lähe väljaõppele peale suhtumisega "teeme ära", vaid "teeme ära nii, et siit läheme koju paremana". Siukseid jobusid veel leidub õnneks.
Vägedes, jah, tööpäev, kellaajad jne, muidugi ei keskenduta lihvimisele, vaid kaelast ära saamisele (ja palun tõesti mitte vastu väita, sest teadupoolest pole valetamine ilus). Vabatahtlikega on teine, näiteks, nad ei lasegi instruktoril olla, sest tahavad teada, miks ja kuidas. Mis ongi õige, kui on londo instruktor. Ka kogenumal õpetajal on hea, kui küsitakse, saabki nii enda kui teiste taset hoida või parandada.

Kokkuvõtvalt sellel leheküljel - on hea relv. Vortex on pask, sest staabiohvitseridel ei tohiks lubada "põllutaseme" otsuseid teha. Holosuni kandiline sihik on okei; Mepro samuti, kuigi on siiski natuke parem. Mehaaniline sihik kärab, aga aktivist ostab endale Magpuli või isegi UTG 45-kraadise (mis on üllatavalt hea). Rihm kärab, aga on (kõvasti) paremaid. Relv töötab, tõrkeid on vähe ja kui tõrgubki, siis enamjaolt on tegu siiski kasutaja erroriga tõenäoliselt lukupea/padrunipesa hooldusel. Salved 5+, aga 2 aasta pärast vaatame, kuidas need "huuled" kulunud on ja see on siis ka okei, kui ongi salvesid vaja välja vahetada.
Drillid on intuitiivsed ja sooritatavad isegi 45-kilostele plikadele. Erinevalt AK/AG või isegi Galili platvormist, mis on isegi veidi imelik, sest ma olen tollega põrganud 15+ aastat..

Kaitseliidu kontekstis - hea püss, loodetavasti on varsti 90% rahedest kodusel hoiul (kui nad kunagi meiteni jõuavad siin Põhja-Eestis), tõstab ka liikmete aktiivsust ja venelane väriseb veel rohkem. Lisaks paraneb tapmisvõimekus pühapäevasõduritel kordades. Muidugi eelistaksin, et õpetatavast võetakse kaasa kubemesse/reide/kõhtu tulistamise mõte, sest kohene surm on liiga lihtne ja ei mõju sibula jaokaaslastele nii hästi kui rögisev vabastaja..


EDIT: täpsuse kohta ka: 300m on 5,56 moona kohta väga hea tabavus. Rohkem pole proovinud ja sõduri relvalt ma otseselt ei ootakski sellest kaugemale muu pihta kui džiip, veoauto vms pehme laskmine ja tabamine. Ilma suurenduseta (ja eelistatult harkjala/toeta) siis.

Täpsusega siis selline kala, et tuleb teada oma relva nulli ( normaaljooksu distantsi) ja sellele vastavaid tabavuspunkte. Ja soodsate ilmaolude puhul saab päris pikkadele distantsidele pihta. Too 600 m oli ilma suurenduseta, toeks oli mingi kast või tsink, rihmaga oli püss ümber keha pingul.
Mina eelistan iga kell 50/200 normaaljooksu ning soovitan sama teha. Aga sellisel juhul tuleb hakata 300 pealt pähe sihtima.

Instruktorivärgi koha pealt vaielda ei tahaks, kuid igasuguseid on nii meil, kui ka teil. Õpetatav koosseis on meil erinev. KL-s kõik vabatahtlikud ja see on neile nagu hobi. Armee, seevastu on aga ühiskonna peegel ja see mõjutab ka instruktoreid.

Püssi õpetamise koha pealt on R20 muidugi oluliselt lihtsam. Esimest korda Eesti armee ajaloos saab püssi sõdruni järgi seadistada. Aga tegu on profi relvaga. Relv võimaldab läbi oma tehnilise täpsuse ning ergonoomika lasta ülimalt kiiresti väga täpselt. Meeles peab lihtsalt pidama, et see püss oma kasutajale vigu ei andesta. Hooldasid natuke liiga sitasti- tõrge. Toppisid oma liivase kämbla avatud hestaheiteava juurde- tõrge. Jätsid midagi suletud kestaheiteava luugi ette- isotõrge ehk padrun luku kohal (loodan et seda tõrget on õpetatud, see kõige hullem). Täägikinnitus jääb kuskile vastu- ei saa pihta jne.

Kondid kirjutas:Instruktorivärgi koha pealt vaielda ei tahaks, kuid igasuguseid on nii meil, kui ka teil. Õpetatav koosseis on meil erinev. KL-s kõik vabatahtlikud ja see on neile nagu hobi. Armee, seevastu on aga ühiskonna peegel ja see mõjutab ka instruktoreid.

Kõik õige, aga KL pole hobi vabatahtlike jaoks! Need inimesedon märksa motiveeritumad kui arvata võiks. Võibolla osade tegevväelaste jaoks, kes KLis pensionini tiksutavad, on tõesti tegu võimalusega "hobi" nime all aega surnuks lüüa, neidki on, jah. Ainid on "vastikult" aktiivsed ja püüdlikud ning koolitajatel on pigem rohkem tööd, sest nad imetakse infost kuivaks

Nõus, selle pärast kirjutasingi NAGU hobi.

Kondid kirjutas:Meeles peab lihtsalt pidama, et see püss oma kasutajale vigu ei andesta. Hooldasid natuke liiga sitasti- tõrge. Toppisid oma liivase kämbla avatud hestaheiteava juurde- tõrge. Jätsid midagi suletud kestaheiteava luugi ette- isotõrge ehk padrun luku kohal (loodan et seda tõrget on õpetatud, see kõige hullem). Täägikinnitus jääb kuskile vastu- ei saa pihta jne.

Omamata ise antud relvaga kokkupuudet, tekib mõte, et rõhutatud omadus on ju reservarmee relva jaoks pigem miinuseks? Kui mopiga tulevad kokku kokad, õhtujuhid, keevitajad ja it-neegrid siis neile võib ju üritada dresseerida, et "veendu, et täägikinnitus bla bla bla bla", aga kui juhtub see hetk, et aparaati päriselt kasutada ON VAJA siis üsna suure tõenäosusega jääb too kuuldud targutamine hirmu ja adreka kuhja alla peitu ning kui seda täägikinnitust on käepärane kuskile toetada, siis see sinna ka toetatakse. Või ma eksin?

manjabes kirjutas:Või ma eksin?

Õnneks julgen väita, et sa eksid
Nö tavakasutaja jaoks on see relv intuitiivne ja mugav. Igasugu spetsialistid ja operaatorid, sealhulgas ka isehakanud, leiavad kindlasti pisiasju, mida välja tuua, aga tahaks näha, mis relval seda teha võimalik ei ole. Pole ma AKSU, M-14, AK4, AG3, G36, pumbad, Galil, USP, Negev, MG3 jne jne puhul veel leidnud, et vot see on nüüd see on see täiuslik. Kõigil on oma kiiksukesed, mis õpetatut järgides ei oma relva efektiivsuse juures erilist rolli, eriti kui on õpetamise ajal ka välja toodud, et vot seda ei tasu teha, see mõjutab täpsust-töökindlust.

Aa, vabandust, üks relv siiski on, mis on lollikindel. See on see nugatääk, mis auvahtkonnal kasutada ja nüüd ka R-20 komplekti kuulub. Toimib ja on ohutu - st nii nüri, et lõigata ei kannata ja torkamiseks peab mitu meetrit hoogu võtma. Lukustigi puruneb alles pärast kümneid tuhanadeid kordi auvahtkonnas tääk-kinnita-tääk-eralda protseduuride tõttu, aga see on okei.

Tegelt see aeg tuleb väljaõppe puhul tänu relva ergonoomikale tasa. Ehk ei ole hullu, kui mehele relva nüansid ja reeglid selgeks teed.

Kondid kirjutas:Kas see on koht kuhu raha suunata? Kahepoolne oli ta enne ka. Umbes sama mis see täägikinnituse juurde aretamine - meeletud summad pandi alla selleks, et see ainult ees oleks ning toelt laskmist segaks.

Relvarihma kohta julgen vaielda, rihm on ülikõva. PPA maksis oma püsside kabade eest mingi kümneka rohkem ja sai rihma kiirkinnitusega kabad. Olen katsunud ning proovinud - väga hea on. Kühvel on selles pigem, et kas seda rihma ka kasutada osatakse. pildid.mil.ee-st vaadates ütleks, et pigem ei osata, ei taheta, või ei viitsita nõuda.

Selles osas olen nõus, et täägi kinnitus oli halb otsus. Reaalselt ei anna see küll lahingolukorras mitte midagi juurde, vaid segab pigem. KV-s pole minu teenistuse jooksul mitte kunagi tääkide kasutamist isegi mitte õpetatud (v.a miinide sonkimine). Aga suures plaanis on see ikkagi pisiviga ja oluliselt pole kunagi häirinud. Parem oleks muidugi ilma.

Mis puudutab relvarihma, siis QD kinnitustest hakatakse vaikselt üldse eemale liikuma. Kena on, kui nad relval olemas on, aga nende puudumine midagi olulist ei mõjuta. Kabast ei pea relvarihma läbi põimima, aitab tavaline paracordist tehtud aas. Ei kolise (QD kinnituste suurim häda ongi see, kui valjud nad on), ei maksa suurt midagi, ei kahjusta relva, hoiab tugevalt ning on üsna lihtne lahti päästa. BFG relvarihma kohta suurt midagi öelda ei oska, ise kasutan seda https://eu.directactiongear.com/en/carb ... r.html#AGR (relvad.ee poes müügil). Suurepärane relvarihm. QD kinnituste ainus eelis on, et nendega on rihma väga kiire relva küljest ära võtta või ümber tõsta, aga tegelikkuses kui relva rihm on õigesti kinnitatud (tagumine osa pära paremale küljele, eesmine osa laesääre ees vasakul küljel) ja relva rihma õigesti kasutada osata, ei ole peaaegu mitte kunagi vaja rihma relva küljest üldse ära võtta või seda ümber tõsta.

Ka selles osas olen nõus, et paistab, et KVs ei õpetata relva rihma õiget kasutamist. Enamus meestel ripub relv nii, nagu parajasti juhtub. Tegelikult võimaldab õigesti reguleeritud ning kinnitatud relvarihm relva lasta mõlemast õlast nii, et relv on keha külge kinnitatud ja ei tolkne ega peksa kottidesse nagu ühepunktirihmad. Lisaks võimaldab see relva üsna hõlpsasti seljale panna, kui on vaja näiteks kannatanuid liigutada või muud raskemat tööd teha. Kõige koledam asi on see, kui kontakti sattudes hakatakse relva rihma keha küljest lahti mähkima, et siis tulele reageerida. AK4ga oli see vältimatu, kuna kästi relva NATO stiilis rinnal kanda, aga rihm seda ei võimaldanud. Uutel relvadel võiks aga ikka osata rihma õigesti kasutada.

mongol kirjutas:Leegisummuti "töö" pildid on tõesti jõhkrad tulepallid - pole näinud sellist tulemerd.

Pildilt ei tuvasta muidugi ära relvaraua pikkust. Eestis peaks olema ka 12 tollise rauaga Rahesid. 12 tollise rauaga 5.56 tulepall on ka parimate leegisummutite korral üsna sarnane, püssirohi lihtsalt ei jõuagi ära põleda. Selliste relvade suudmeleeki summutab efektiivselt vist ainult helisummuti.

Kondid kirjutas:Tulemus on soti pealt mööda

Mis tähendab "mööda"? Kui just täielik legendaarne ambaal pole, ei tohiks olla võimalik rauda niivõrd palju ära painutada, et puhtalt ainult selle tõttu 100m pealt alfa asemel delta tuleb. See oleks VÄGA kriitiline viga relva ehituses. Üldiselt õpetatakse toega laskmisel ikkagi mitte rauda suruma toe vastu ehk pigem on tegemist ikkagi kasutaja veaga.

Kondid kirjutas:Mind hämmastas selle viguri täpsus.

See on killer jah. Punatäpiga saab üsna kergelt 100m pealt grupi sedasi teha, et augu servad on sisuliselt koos. Kuna tagasilööki põhimõtteliselt polegi, saab sellise täpsusega ka väga kiiresti lasta. 300m pealt Sirgalas Galiliga läks juba silueti pihta saamine raskeks (kulunud raua süü peamiselt), R20 pole mingi mure kõik alfasse taguda. AK4ga oli selle kauguse pealt sihiku kirp laiem, kui SM siluett. Täpsus ka siis vastav (loe: väga sitt). 600 meetri peale 14 tollise rauaga 5.56 lasta on muidugi juba efektiivsest laskekaugusest tublisti väljas, aga tore teada, et tehtav on. Ergonoomika on ka tal ikka üle prahi, relva kaalu jaotus on nii hea, et teda käes hoida ja ebastandartseid laskeasendeid sisse võtta pole mingi mure. AK4ga oli lamades sisuliselt võimatu lasta galvi linda kuulivestiga. Salve vahetused on ka üli kiired (eeldusel, et relva kasutada osata) ning kuna umbes 5-10 protsenti võitlejatest on vasakukäelised, siis kahepoolne tuleümberseadur, lukuriiv ja salveriiv on meeletult hea. Soomusest jalastuda on palju parem, linnalahingus olla on palju parem, põhimõtteliselt kõik on oluliselt parem, kui eelkäijatel.

Kondid kirjutas:Salved 5+, aga 2 aasta pärast vaatame, kuidas need "huuled" kulunud on ja see on siis ka okei, kui ongi salvesid vaja välja vahetada.

Salved tegelikult ongi relvade kuluvahendid. Enda isiklikul tulirelval vahetangi ma salved välja umbes iga 2 aasta tagant. AK4 ja Galili salved olid meil ikka sama vanad, kui relv ise. Ime ka siis, et salvedest põhjustatud tõrkeid nii palju esines. Ühesõnaga, KV saab ilmselt ühe Rahe salve alla kümne euroga ehk salvede välja vahetamine ei tohiks mingi kulu olla, arvestades, mis maksavad suitsu- ja õppegranaadid jms.

Kondid kirjutas:Eesti armee

Palun ärge mitte kunagi sellist väljendit Eesti Kaitseväe kohta kasutage. Armee on ikkagi tbladel ja muudel imperialistidel ja anastajatel. Meie tegeleme enda maa ja rahva kaitsega, mitte vallutamise ja hävitamisega.

Põhimõtteliselt nõus. Täägikinnituse häda on lihtsalt selles, et ta ulatub laesäärest alla ning nõuab kasutajalt rohkem tähelepanu. Teema ei ole selles, et keegi relvarauda painutaks, vaid raud liigub ning paindub lasu ajal päris palju.

Selle rihma puhul kiirkinnitus erilist müra ei lisa, kui rihm keha küljes. Paracord on üks okei variant, teine on ka nipukatega rihma enda ühepunkti kinnituse jubin kaba külge konnitada.

Armee koha pealt vabandan, kui kedagi solvasin. Tegemist siis kõnekäänu või slängiga. Väldin seda edaspidi.

Piltidel kõik relvad standardpikkusega 14 tollised. Ka see testrelv, mille leegi asemel üksikuid sädemeid on näha. See viga tänaseks paremaks muutunud.

Salvede kohta ei oska mina ühtegi halba sõna ütelda.

Kondid kirjutas:Kühvel on selles pigem, et kas seda rihma ka kasutada osatakse. pildid.mil.ee-st vaadates ütleks, et pigem ei osata, ei taheta, või ei viitsita nõuda.

vaad kirjutas:Ka selles osas olen nõus, et paistab, et KVs ei õpetata relva rihma õiget kasutamist. Enamus meestel ripub relv nii, nagu parajasti juhtub. Tegelikult võimaldab õigesti reguleeritud ning kinnitatud relvarihm relva lasta mõlemast õlast nii, et relv on keha külge kinnitatud ja ei tolkne ega peksa kottidesse nagu ühepunktirihmad. Lisaks võimaldab see relva üsna hõlpsasti seljale panna, kui on vaja näiteks kannatanuid liigutada või muud raskemat tööd teha.

Aga õpetage siin teisi ka, kuidas õigem oleks

Miks just 12.5" ja 14.5" pikkuse rauaga mudelid osteti? Kas pole mitte nii, et sellised lühikese rauaga kompaktsed karabiinid on vist rohkem igasugu eriüksuste teema kes peavad võitlust lähidistantsilt hoonestatud alal? Kaevikusse taolised lühikese rauaga isendid eriti hästi ikkagi ei sobi?

paalberg kirjutas:Miks just 12.5" ja 14.5" pikkuse rauaga mudelid osteti? Kas pole mitte nii, et sellised lühikese rauaga kompaktsed karabiinid on vist rohkem igasugu eriüksuste teema kes peavad võitlust lähidistantsilt hoonestatud alal? Kaevikusse taolised lühikese rauaga isendid eriti hästi ikkagi ei sobi?

Miks just sina vingud igas teemas nagu eit? Kas pole mitte nii, et sinusugusega ei taha keegi üheski kaevikus koos olla, olgu relva raud 12,5" või 14,5" või 16,5"?

Näiteks kus Ukraina näitel enamasti sõditakse?

interneedus kirjutas:

Kondid kirjutas:Kühvel on selles pigem, et kas seda rihma ka kasutada osatakse. pildid.mil.ee-st vaadates ütleks, et pigem ei osata, ei taheta, või ei viitsita nõuda.

vaad kirjutas:Ka selles osas olen nõus, et paistab, et KVs ei õpetata relva rihma õiget kasutamist. Enamus meestel ripub relv nii, nagu parajasti juhtub. Tegelikult võimaldab õigesti reguleeritud ning kinnitatud relvarihm relva lasta mõlemast õlast nii, et relv on keha külge kinnitatud ja ei tolkne ega peksa kottidesse nagu ühepunktirihmad. Lisaks võimaldab see relva üsna hõlpsasti seljale panna, kui on vaja näiteks kannatanuid liigutada või muud raskemat tööd teha.

Aga õpetage siin teisi ka, kuidas õigem oleks

Disain järgmine: tagumine kinnitus kaba külge, paremale. Eesmine kinnitus ette vasakule, kui suurem mees, siis keskele vasakule.
Rihma pikkus peab olema selline, et vasaku käe ja peaga rihmast läbi pugedes ning kiir regulaatori kõige lühemaks reguleerides tekiks rihmast relvale lisatugi. Põhimõtteliselt võiks relva õlga võttes jääda relvarihm pingule nagu kitarrikeel. Sellise variandi kasutamisel väheneb oluliselt lasust taastumise aeg, relv ei tolkne, ei peksa põlve ega ka munadesse.

davidsoniharald kirjutas:Miks just sina vingud igas teemas nagu eit? Kas pole mitte nii, et sinusugusega ei taha keegi üheski kaevikus koos olla, olgu relva raud 12,5" või 14,5" või 16,5"?

Mina ei vingu üheski teemas, lihtsalt pikema rauaga mudelid annavad pikematele distantsidele paremaid tulemusi ja sobivad ehk armee standarkäsitulirelvaks paremini. Sa võid ju erinevate riikide raudade pikkusi ka ise võrrelda, enamasti on need siiski vähemalt 16.5″ või isegi pikemad.

Effective firing range: kirjutas:11″: 300 metres (330 yd)
14.5″: 500 metres (550 yd)
16.5″: 600 metres (660 yd)
20″: 800 metres (870 yd)