Frantzuse nurgake

[frantzus]

Mina jälle ei saa aru sellest liipriteemast, tänapäeval on nende liiprite kasutamine rangelt keelatud, kuna sisaldavad väga mürgist kreosooti ja pole võimatu, et lisati veel midagi, arseeni või midagi sellist. Rauteepati meestel söövitas käsi.

noh mis siin ikka aru saada, kõrbes polnud ju kivegi, puudest rääkimata, aga talvel vaja sooja ka saada, plohvi ja leiba küpsetad aasta läbi. ega sõnnikut ka põllule veetud, kõik läks kütteks. duhi aeg sai isegi kohaliku sohvoosi karjalaudas käidud sõnnikut välja viskamas, tegelikult oli see töö nagu paemurrus, kangiga tagusid kinni tallatud sõnnikut betoonpõrandalt lahti parajateks plaatideks ja ladusid õue kenasti virna nagu halud, kivikõvaks kõik kuivanud, labidaga polnud miskit teha, sõnnikuhargiga ammugi mitte. puit oli valuuta eest, seda ei vedelenud kuskil, prapporite põhiline äriartikkel kuna läbi sõjaväe seda liikus ikka kas ehitusmaterjalina või pakendi näol. väeosa kõrval olid mahajäetud raudtee harud perevalbaasi aegadest, relsid alles aga liipreid mitte, isegi mädanenuid mitte , kõik põlev asi varastati kohalike poolt ära ja mitte sauna ehitamiseks, jaanitulest rääkimata , ja asi toimus eelmisel aastatuhandel kohas kus elati veel 13. sajandis, nende jaoks polnud Mendelejev veel sündinudki, targemad mehed olid paremal juhul Avicennast miskit kuulnud, ikkagi kaasmaalane...

P.S. kang on nagu metalltoru, aga ilma auguta . vene keeles kõlas paremini kui frantzus küsis seeru käest et mis asi see "lom" on mis vaja kaasa võtta . eto kak truba, no bez dõrki

P.P.S mul ema sündinud Pätsu ajal a.d. 1934, ja meenutab ikka aeg-ajalt et lapsepõlves pidid nad talus kõik hobusepabulad paljakäsi kokku korjama ja sigadele söötma, ja pärast pidid nad sea ka ära sööma ; no kujutage ette et praegu ilmub delfis uudis et hobusekasvataja sunnib lapsi paljakäsi pabulaid korjama, üleriigiline skandaal...

[frantzus]

Mul tekkis jutustajale küsimus.

Kuidas teda kõigi nende juhtumite ajal kõnetati? Ma mõtlen, enam-vähem võrdsete, mitte kõrgemate jõudude poolt?

Oletame näiteks, et soldat Peeter Pauli poeg Metsalill veereb autokesega niimoodi töökoja taha ja hakkab seal poistega läbirääkimisi pidama. Kuidas teda kõnetatakse? Petja? Palõtš?

heal lapsel mitu nime , ja väeosa oli meil ikka väga väike, tegijad kõik omavahel tuttavad . omadele olin frantzus kui räägiti kolmandas isikus, ka siis kui ise seltskonnas olin, kui isiklikult minu poole pöörduti siis tavaliselt ikka eesnime järgi, seda ei saanud kuidagi väänata kah slaavipäraselt, pikk vokaal tehti vast lühemaks, "Toomas" on mu päris nimi . ainult eestlasest kaasvõitleja ütles mulle Tomm, seda teised ei suutnud välja hääldada . ohvitserid kes mu nime teadsid(enamus) lähenesid ikka perekonna nime järgi, ilma tiitliteta( nt reamees, voditel), minu alias "frantzus" oli ka enamusele ohvitseridele teada, kasutasivad ka seda seljataga, kuulsin salaja vahest kui minust juttu oli nende vahel, ise arvasivad et ega keegi aru saa kellest jutt on , ega ma pahaks pannud, kuna sihuke nimi juba külge oli jäänud, juba duhhi ajast. ja eks nad olid ohvitseride koolis salaja piiblit ka tudeerinud, ja seal ju kirjas et " jumala nime ei tohi sina asjata mitte suhu võtta". olid mõned ohved ja prappor kellega kättpidi tervitasime, muidugi mitte keset platsi, ikka nurga taga nemad mind eesnimega ja mina neid ees-ja isanimega omas keskkonnas( töökojas-laos). nooremteenijad kes mind juba näinud olid aga nime ei teadnud ja kui isegi oleks teadnud siis kasutada ikka poleks tohtinud lähenesid ainult äärmisel vajadusel, ametipõhiselt : " seltsimees emalendur"!

[frantzus]

Mina jälle ei saa aru sellest liipriteemast, tänapäeval on nende liiprite kasutamine rangelt keelatud, kuna sisaldavad väga mürgist kreosooti ja pole võimatu, et lisati veel midagi, arseeni või midagi sellist. Rauteepati meestel söövitas käsi.

minu viga, ei saanud küsimuse mõttest aru alguses . vot liipri teema mõte oligi selles et et seda grilli hakkavad ju ohved sööma, aga kui naised-lapsed mängu tulid siis frantzus loobus sellest, tglt andsin ka piisavalt vihjeid...

[kalleb]

Ma usun et enamus nõukogude sõdureid suhtusid ohvitseridesse ja prapporitesse negatiivselt , neid kutsuti isegi hüüdnimega shaakalid

Ja hea meelega oleks enamik neist teinud mingi seatembu , näiteks kusnud või sülitanud kompoti või tee sisse või midagi sellist kui võimalus oleks olnud

Nõukogude armee ohvitser oli sõduri arvates orjapidaja ja seda nad tegelikult olid ka , sõdureid kasutati tasuta tööjõuna , kodumaa kaitsmisega oli sellel kammajaal väga vähe pistmist, enamus armeest oli pakazuhha

[Illike]

Ma usun et enamus nõukogude sõdureid suhtusid ohvitseridesse ja prapporitesse negatiivselt , neid kutsuti isegi hüüdnimega shaakalid
Ja hea meelega oleks enamik neist teinud mingi seatembu , näiteks kusnud või sülitanud kompoti või tee sisse või midagi sellist kui võimalus oleks olnud
Nõukogude armee ohvitser oli sõduri arvates orjapidaja ja seda nad tegelikult olid ka , sõdureid kasutati tasuta tööjõuna , kodumaa kaitsmisega oli sellel kammajaal väga vähe pistmist, enamus armeest oli pakazuhha

Minu kogemus ütleb, et ei olnud nii. Eks oli igasuguseid lollakaid, seal oli ju läbilõige ühiskonnast. Samamoodi oli erinevaid lollakaid sõdureid. Kui ikka ise ei keeranud mingit suuremat sorti jama kokku, siis vähemalt meil suhtusid ohvitserid sõduritesse inimlikult. Kombat või mõni muu asjapulk karjus oma karjumised ära ja kui tema ei saanud kõrgemalt poolt piki päid, siis ei juhtunud ka allpool midagi. Arvestades seda missugust kaadrit nad pidid haldama, siis mina saan nende käitumisest aru. Orjatööd ei mäleta.
Reeglina käkid mis sai kokku keeratud olid ikka iseenese poolt põhjustatud.
Minul näiteks oli see kui ma rooduka saapad ära kõrvetasin.
Elasime telkides ja noor oli ahjuvalves. Kes on olnud sellises situatsioonis mäletab vast väga selgelt sellist aega, nii kui tagumik maha saab, nii on silmad kohe kinni. Nii ka minul. Hommikuks olid sellised mingid kõvad saapa moodi asjandused ainult alles. Jama oli suur, kuid et sellele oleks mingeid erilisi ektsesse järgnenud, ei mäleta.
Sai ka ohvitseritele hiljem barakkidesse tube ehitatud. Mürsu ja gradi moona kastid löödi laiali ja sai toa kenasti laudadega üle löödud.
Vahet ei olnud ju, midagi pidi sõdur tegema, parem oli seda tuba ehitada kui kuskil narjaadis tolgendada.

[kalleb]

Jah eks oli olemas ka inimlikult sõduritesse suhtuvaid ohvitsere aga üldiselt olid ikkagi niinimetatud shaakalid

Isikkoosseisu kasvatamisega eriti keegi ei tegelenud , razvoodidid muidugi toimusid ning ka poliittzanjaatied ent keegi eriti neile tähelepanu ei pööranud

Kohati oli ikkagi selline suhtumine nagu orjatööjõudu , sõdur pidi ära kannatama kõik raskused mis talle ette anti kas olid need töö või mõne muu ülesande vormis

Ja eks igaühele jõudis varsti kohale rahvatarkus et töö pole jänes

Isegi pärast armeeteenistuse läbimist tekkis mõnd ohvitseri linna vahel nähes tunne nagu oleks koera sita sisse astunud

[Illike]

Mina jään eriarvamusele selles küsimuses. Meil ohvitserid hoolitsesid sõdurite eest. Otse tulle ei saadetud kunagi ja mägedes positsioonil käidi kõik mehed läbi ning hoolitseti selle eest, et keegi pihta ei saaks st, et keegi ilmaasjata peanuppu välja ei pistaks. Samuti söök. Eks me paras lasteaed ka olime nüüd tagantjärgi mõeldes, selline 6B tase. Ei mäleta ka Liidus mingit nööki ohvitseride poolt. Jamad mis toimusid olid ikka enda poolt põhjustatud.

[Väino]

Paistab, et laevad on jälle sõitma pandud

EDIT:

...pole ju poolteist kuud koju saanud...

[kalleb]

Eks ohvitseride hoolitsus isikkoosseisu eest sõltus paljugi ka väeosast ja ohvitseride inimlikkusest

Meil väljendus inimlikkus mõnikord laupäeval kui zampoliit korraldas saunas pesemist pealelõunal

Rivistas ja kiitis et partei laseb teil ennast täna puhtaks pesta ja isegi puhtad portjankad , maika ning trussikud antakse

Samas ilma zampoliidita loivas iga mees ise sinna nii kuidas tahtis ja pesi ennast nii palju kui tahtis , polnud ju tarvis rivi sammul 100m kaugusele asuvasse kotsegarkaga ühes hoones asuvasse sauna minna

Aga ohvitseride poolt oli ka igasugu huvitavaid asju

Näiteks

1)Kivisöe laadimine öösiti , podjomiks jõudis komanda töölt tagasi ja sunniti võimlemisele ja razvoodile minema mitte et välja puhkaks
2)Pühapäevahommikune krossijooks kus väeosa komandör podpolkovnik Gess sõitis uazikuga sõduritel järel ja sõimuga ärgitas jooksma
3)Demblite minemasaatmine poolkõrbest ( oli õppuste aeg ja demblitest oli vaja lahti saada , olid ju teised toidul, ei kõlbanud isegi väeosasse tagasi tuua)
4)Tundidepikkused rivistused koos sõimuga 50 C kuumas seistes
5)Prapporite poolt toiduainete virutamine ja mahaparseldamine ( sõdurid sõid isegi sea sööki)

Neid asju oli ilmselt veel hulganisti aga kohe ei tule meelde

Lahingväeosades mis tegelesid sõdimisega oli ilmselt selliseid mõnitamisi vähem sest sõdur võis ju ohvitseri lahingus poolkogemata maha lasta

[frantzus]

Paistab, et laevad on jälle sõitma pandud

EDIT:

...pole ju poolteist kuud koju saanud...

kaks kuud täis, ja koju veel ei lähe, sel nädalavahetusel laevapilet autoga edasi-tagasi sama kallis kui mu igapäevane töölkäimise auto, ja tegu ikka preemiumklassi autoga... . odavam on kohalikust lahvkast õlut-suitsu osta . karta on et hoian trükimasina ka soojas...
l

[Väino]

Mina kartsin, et akf frantzus on frantzuusenka juures ja tuleb pikem nädalalõpp ilma memuaarideta.
See rubriik ei jää miskit moodi alla Lemeti ja Radist86 kirjatöödele, eriti veel kui peategelane ise kirjutab. Ootan kannatamatult järge.

[kalleb]

[frantzus]

oh keeruta-lennuta linalakkneidu

[frantzus]

jama jah, omaarust sai eile veits kribatud aga täna avastasin et oma nurk tühi, pidin juba modedele kaebekirja kirjutama aga õnneks avastasin et ma hoopis võõrast teemat solkinud . ikka juhtub, aga luban ennast parandada. kopin-pasten siia ka koos täiendustega, siis mu kodustel järelvaatajatel ka lihtsam mu hingeseisundil silma peal hoida .

stingeritest, nii palju kui frantzus nendest teadis. esimene info et miskit tõsist seal taevas lendamas oli kuulis frantzus aastal 1985 suve lõpu poole mitte ametlikult willises enne kui hospidali sattus, peale seda oli infoliin kinni. aastal 1986 sügis. itogovaja proverka, mida tehti iga poole aasta tagant, st et meie väeosa asjapulk zampotehi isikus käis kontrollimas teise väeosa automajandust, seekord Nilki lennubaasi automajandust, vastavalt pädevusele, auditeerimine tänapäevaselt. juba hommikul oli sealne rahvas veits ärevil, kuna luurelennuk kahe mehega pardal kadunud. ma ei tea mis tehnikat seal kasutati, arvatavasti mingi SU oli. järgmine info oli et polgukomondör läks isiklikult meeskonda otsima, lennukiga muidugi, järgmine info et komandör ka pildilt kadunud . lõuna käes, frantzus koos kapteniga lõunatamas lendurite sööklas nagu kontrollijatele ette nähtud, valgete põlledega tibid teenindamas. kapten oli rahvusel korealane, vene keelt pani puhtalt, nimi oli ka mingi Kim-Il jne, nad vist kõik suht sama nimega; lendurite sööklas neljased lauad, muidugi selleks et kahekesi laua taha mahuks, ühel toolil oli kapteni furaschka ja teisel frantzusi panama . lendab siis tibi menüüga lauaäärde, aga ega valikut polnudki, ikka pervoje-vtaroje i kompott. toodi siis supp lauale, suht kiirelt sai see manustatud; aga siis toodi vtaroje, ja lusikas viidi ka ära; kotlett kartulitega, ja lisaks veel nuga-kahvel . kapten muidugi segaduses, tõmbas oma varrukast pulgad välja aga nendega ju kotletti ei sae! vot siis frantzus tõsise eurooplasena tuletas endale meelde kuidas noa-kahvliga toitu manustada, ja õpetasin kaptenile ka, too oleks muidu nälga jäänud mingi hetk keegi hõikab et " komandira naschli" ja söökla jookseb tühjaks lenduritest. kuna frantzus lendur ei olnud, pigem "zaljotsik", sõin oma prae rahulikult ära, ja siis läksime kapteniga välja uurima mis toimub. vot mehed, seda pilti oleks tahtnud filmida! miski kümne minuti pärast lendab MI-8 kohale ja maandub, ja teda turvavad kaks " krokut", ronib siis pealik kopterist välja ja kukub kõike kallistama, endal kiiver peas, õnneks frantzus oli suht kaugel . ma ei tea miks need lennukid alla kukkusid, Taschkenti nad vaevalt pommitamas käisid, ja kivikirvega neid alla ei too..

P.S. samal lennuväljal nägin kuidas "krokud" harjutasid varbapeal õhkutõusu suvel . kuna lennunduses olen ikka päris turakas siis äkki keegi seletab selle õhkutõusmise tehnika lihtsamalt ära; " varbapeal tõusmine" on minu leiutatud terminoloogia, aga kõrvalt vaadates nii oligi , ja kasutasid seda just "krokud", MI-8 läks kohe vertikaalis üles...

P.P.S. nõukogude armees oli sööklas ainuke tööriist lusikas; ja sellega pidid isegi kala sööma

[Kriku]

Kas autolugu sai läbi? Mulle tundub, et jutt läks kaugemale uitama ja tagasi ei tulnudki - et kuidas siis edasi kulges auväärt jutustaja kadedusttekitav karjäär polkovnik Raganovi autojuhina?

Viimati sai autojuhile vormi selga ning masina enam-vähem korda, aga suure inspektori kannikad pole selle istmeid veel oma puudutusega austanud?

Siin siis: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 28#p621328