www.militaar.net

Natuke arva ka https://www.err.ee/1609127771/kaitsemin ... e-paremaks kutsuti 13200 tuli 7300

Osalus on KV reservväelaste puhul ootuspärane. Ilmselt mängib siin rolli ka õppuse pikkus ja reservi vanus, nädalavahetuseks saaks kokku ehk rohkem. Viimane aasta on KL vabatahtlike üksused saavutanud siiski tunduvalt kõrgemaid protsente. Kuid eks kuskilt tule alustada.

Proovin anda mõned vastused.
Esiteks ei õppinud me UKR sõjast seda, et Maakaitse (Teroborona) on vajalik. Seda me teadsime enne ka. Samuti ei õppinud me ammugi, et Maakaitse otsustas seal näiteks Kiievi kaitse. Seal olid ka eriüksused ja regulaarüksused ja õhutõrjujad ja pikamaa relvad jne.

Mida me Maakaitse osas õppisime, oli see, et isegi kui pole olemas kogu vajalikku varustust ja 10 päevase väljaõppega ei saavuta kõiki eesmärke, siis esimesel võimalusel tasub see struktuur organiseerida elementaarsel tasemel. Mõistlik on see teha ära rahuajal, siis kui elementaarsed vahendid on olemas ja esmase väljaõppe saame ära teha.
Seega kui eelmisel aastal saime piisavad rahalised vahendid (mida enne ei olnud ja mida nüüd anti halvenenud julgeoleku pärast), tekkis võimalus see ära teha. Muuseas, selle sammu pärast on meil suuri väljakutseid juba olemasolevate üksuste riidevarustuse ja kandesüsteemidega - keegi ei suuda meie nõudmisele vastava kiirusega toota. ScP, EOVJ, KVA ja KL pidi oma tegevuse mõneks nädalaks kui mitte täielikult, siis suures mahus seisma panema. KRA ja KL personal on pingutanud peamiselt uute üksustega, mitte olemasolevatega. See kõik oli minu arvates tulemust väärt. Isegi kui veel suvel peeti seda vaat et kahjulikuks.

Kui täna oleks Maakaitset vaja, siis oleks meil välja panna vähemalt 7300 Maakaitseringkondade Malevate all rühmadesse organiseeritud reservväelast. Neil on olemas individuaalvarustus ja AK4. Me saame neile anda TT miine ja kaitselaenguid. Me saame neile anda C90 ehk Instalaza granaadiheitjaid. Tegelikult on meil varustust 10 000 jaoks, seega saaks kaasta õppustelt puudunuid, järgmisi reservväelasi või vabatahtlike.
Neile kõigile on olemas ülesanded funktsioonis, struktuuris ja konkreetsel territooriumil.

Seda allajoonitud lõiku pidi ukrainlased korraldama sõja esimestel päevadel ja nädalatel. Sõja tingimustes. Meie saame juba järgmise aasta õppekogunemistega väljaõppega edasi minna.
Operatsioon Ussisõnad on muidugi suurem kui ainult õppekogunemine või üksuste kokkupanek. Algusest peale on mõeldud nende üksuste toetus korraldada nö kohaliku keskkonna baasil. Me täna ei mänginud läbi transpordivahendite läbi sundkoormiste kasutusele võtmist, kuid nii see läheks. Samas me planeerisime ning katsetasime majutuse ja toitlustuse korraldust kohaliku ressursi baasil. Sellega läks hästi. KL on teinud head tööd ja jätkab sellega.
Väga palju tõkestuse ja kindlustuse vahenditest ja isegi tehnikast leiab oma tegevuspiirkonnast. Seda on vaja edasi arendada. Me katsetasime erineval moel formeerimist. Me ladustame varustuse MKR territooriumidel ja tulevikus hajutame seda veelgi.
See kõik on minu jaoks piisav (vastutustundlik), et saata maakaitse oma ülesannet täitma.

Loomulikult on mõistlik hankida/lahenda raadioside, öine nägemine, vaatlusvahendid, erivahendid erialade arenguks (Pion, SP, Log, Med, vms). Jõudumööda seda ka teeme. Aga kui Maakaitset oleks vaja järgmisel aastal, siis on see meil organiseeritud (suurendatud 20 000ni).

kuido20 ja mongol - Öövaatlust ja sidevahendeid ei pidanudki veel olema. Tegelikult ei olnud minu jaoks vastutegevus üldsegi mitte kriitiline. KLPd Tallinn-Tartu maanteel ja mujal elava liiklusega teedel oli suurepärane MKRide initsiatiiv. Kui nad pidasid õigeks teha selliseid asju rühmades ja jagudes "meeskonna" loomiseks, siis oli see nende "õigustatud" otsus. Kuid ma olen kindel siiani, et oleks saanud ka selleta.

Jao- ja rühmaülemad/vanemad olid teadmistel ja hoiakutelt sellisel tasemel nagu ootasime. Palju tähtsam oli kujundada nende hoiakuid kohe õppuse alguses. Õigupoolest tehti sellega algust juba enne õppusi. Nemad on oma üksuse juhid. Nad kas hakkavad juhtima või ... me kaotame nende vastutusalades sõja. Teadmised ja oskused + esmane väljaõpe oli aga piisav selleks, et oma ülesandeid täita. Hoiakutega üllatasid aga mitte ainult ülemad, vaid valdav osa koosseisust kõiki tegevväelasi ja kaitseliitlasi. Samas oli see ka õnnestumise pant, mida ma nimetasin 2022 aastal juulis kirjalikult - ülemate hoiakud.

Katsun oma filosoofiat selgitada meeskonnaaladega spordis. Igal õhtul mängitakse Eesti jalg-, võrk- ,korv- ...palli, hokit jm ilma igasuguse ettevalmistatud treenerita. Kõikjal on liidrid ja kõikjal on "nõunikud", kes nii platsil kui riietusruumis ütlevad kuidas peaks. Ja nädalavahetusel mängitakse kohalikes liigades. Miks ei peaks me siis sellist "harrastaja taset" saavutama sõjapidamises? Mina ei näe mingit põhjust peale "puuduliku hoiaku - saame hakkama".
Kõik need liidrid kutsume juba järgmisel aastal õppekogunemistele. Mitte enam 10ks päevaks aga näiteks 1ks või 2ks. Allüksustena kutsume aga reservväelastest maakaitsjaid (ussisõd(n)alasi) kord kolme aasta jooksul. Kõigil neil on lisaks võimalus osaleda KL poolt läbiviidavas väljaõppes ka siis kui nad KLi ei astu.
Seega oli eesmärk harrastajate tasemel võistkonnad luua. Selle põhjal on võimalik edasi minna treenerite, kaptenite, väravavahtide, taktika, üldfüüsilise, tehnika jms koolitusega. Aga kuid meeskondi pole, siis ... jääb ainult filosoofia. Risk oli, et ülemad tunnevad end tankistidena. Reservväelased kõike ajaraiskamisena ... Kuid mulle tundub, et süsteem töötas.

Selle alternatiiv oleks olnud teha kõik "palju parema ettevalmistusega", võib olla parema varustusega, pikema aja jooksul ... järgmine või ülejärgmine aasta. Võimalikule sõjale lähemal ja ilma teise või kolmanda õppekogunemiseta nendele üksustele ... enne seda sõda.

Ja lõpetuseks - ma tean mida nendele üksustele vaja on. See on rohkem laskemoona nendele relvadele mis täna kasutusel olid. Siis vaatlusvahendeid. Siis öövaatlust. Siis sidevahendeid. Ja siis veel kõike seda ja palju muud. Aga täna on kriitiline samm tehtud. Kõige keerulisem on tehtud. Nüüd tuleb lihtsalt termosihikuga kuulipildujad ja droonid osta

Alustagem soomustläbistavast moonast 5,56 ja 7,62 kaliibris, mis kasvõi puutumatu lahingkomplektina olemas on, ülejäänu on rohujuureinitsiatiivilgi tehtav.

Seega oli eesmärk harrastajate tasemel võistkonnad luua. Selle põhjal on võimalik edasi minna treenerite, kaptenite, väravavahtide, taktika, üldfüüsilise, tehnika jms koolitusega. Aga kuid meeskondi pole, siis ... jääb ainult filosoofia.

Tuleks vaid “suunamudijad”, saatejuhid jms noorte hulgas jälgitavad tegelased selle algatusega kaasa - militaarsport Eesti rahvusspordiks. Oleks lisaks riigikaitselisele aspektile ka suur panus rahvatervise arengusse. Igatahes minule see filosoofia meeldib, edasi kentuki-poisid !

Mongol - ei ole päris minu asi aga ma mõtlen aina enam, et igal sõduril peab olema üks salv laetud trasseriga ja soomustlastläbistavad padrunid laadimiseks. Nii et läheb "moona" alla.

Madal level jah, rohkem minu tase, lp KVJ ei peagi tegelema, lihtsalt näppu pulsil hoidma, et hankesüsteem ei võtaks asju excelis kuvatava hinnasildi järgi. Head ja töötavad asjad maksavadki..
Harjutamiseks on tavaline moon 5+, lahingkomplekt soomustläbistavate ja paari salve jagu trasseritega on lihtsalt hea mõte. Võib saata ka mu juurde need hankijad, kui on vaja demoda, mis vahe on soomustatud vastase laskmisel odava "tavamoonaga" versus selleks mõeldud moonaga..

Lihtsalt küsimus, miks meil ei kutsuta Ussisõnadele mehi, kes pole ajateenistust läbinud ja pole kunagi relva käes hoidnud. Kas ei oleks vaja just selliseid õpetada mingil kasvõi algsemal moel? Vaatan oma lähikonnast, et kõvasti üle poolte meeste pole nuusutanudki sõjaväe lõhna. Kas pole natuke hilja tegeleda selliste meestega, kui juba s..t ventikas on?

Küsimus oleks vast vist, et mida nendega teha. Nädalaga, ega ka lühemate põksudega, ei lahenda väljaõppe puudumise probleeme. Pigem on mõistlik töötada olemasoleva ressursiga, st reservväelased kellel on väljaõpe, ning teha saadud raha eest neist midagi söödavat. Süsteem nende jaoks, kes ajateenistust läbinud pole on ka muidugi olemas kuid see eeldab enda sidumist vähemalt selleks perioodiks KLiga.

See on probleem jah, samas näen omast käest, et neil huvi oleks, samas see äkki paneks nii mõnegi mehe liituma KLga, on vaja väikest tõuget ja see annaks ka signaali, et teid on vaja meile. Samas kriisisituatsioonis antakse neile relv ja 10 päevaga oled rindel. Ega see ettevalmistus parem pole. Pigem annaks neile rahuajal võimaluse nuusutada veidike süsteemi, muidu on neid nn. paadipõgenikke kordades rohkem.

jannor kirjutas: ↑11 Okt, 2023 8:39 See on probleem jah, samas näen omast käest, et neil huvi oleks, samas see äkki paneks nii mõnegi mehe liituma KLga, on vaja väikest tõuget ja see annaks ka signaali, et teid on vaja meile. Samas kriisisituatsioonis antakse neile relv ja 10 päevaga oled rindel. Ega see ettevalmistus parem pole. Pigem annaks neile rahuajal võimaluse nuusutada veidike süsteemi, muidu on neid nn. paadipõgenikke kordades rohkem.

Meil on tegelikult tänu 30 aasta pikkusele ajateenistusele piisavalt mehi kes on mingisuguse sõjalise väljaõppe ikkagi läbinud. Kõiki mehi ei saa ka rindele saata, riik peab sõjaaja tingimustes teatud osas ikkagi ka toimima jääma.

TTA vastas küsimusele juba ära.

Ma arvan, et see natuke oleneb ringkondade või malevate initsatiivist. Ise nägin, kuidas ühest rivist korjati arstid-parad, kokad ja rekka-tõstukimehed kui kuldaväärt saak välja ning viidi kuhugi mujale. Ehk ma ei imestaks, kui spetsialiseerunud inimeste paika loksumine aja jooksul ikkagi toimub.

Jah, Ussisõnadest on vaja rääkida ka muudest asjadest kui ainult side.

Saabastest ja villidest on juba räägitud. Riietus ja turvis oli uus ja ilmselt tasemel. Söögi tagasid peamiselt kohalikud ettevõtted. Oli head ja paremad, anti ka rohkem kui taheti - vabatahtlikult tasuta. Kusagil kõik ei saanud kätte parimaid tükke, aga ilmselt jäid ellu. Toidupakkidest pole eriti nurinat olnud.

Formeerimine läks ladusalt - minu meelest päris sõjas formeerimine peaks ikka toimuma hajutatult. Suur meeskond ja varustus ühes kohas pole kõige parem variant.

Aga tahaksin saada selgust sellest, et miks rühmasid ei saadud 100% komplekteeritud? Kutsuti juba palju rohkem kui oli vaja, ikka ei saadud rühmasid täis. Kas kõik kutsutud ei saanud mingil põhjusel kutsed üldse kätte, või ei saanud piisavalt vara?

Mul sõber põllumees ja ütles, et sügiskülvi tõttu ei saa osaleda.